MUUD AKTID EUROOPA KOMISJON

Transkrypt

1 C 11/16 Euroopa Liidu Teataja MUUD AKTID EUROOPA KOMISJON Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine (2012/C 11/05) Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 ( 1 ) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast. KOONDDOKUMENT NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006 JAGNIĘCINA PODHALAŃSKA EÜ nr: PL-PGI KGT ( X ) KPN ( ) 1. Nimetus: Jagnięcina podhalańska 2. Liikmesriik või kolmas riik: Poola 3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus: 3.1. Toote liik: Klass 1.1. Värske liha (ja rups) 3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab: Kaitstud geograafiline tähis hõlmab järgmisi lambatõuge: Polska owca górska, (Poola mägilammas), Polska owca górska odmiany barwnej (Poola värviline mägilammas) ja/või Cakiel podhalański (Podhale cakiel). Neid lambatõuge ei ole ristatud. Nimetusega Jagnięcina podhalańska tähistatakse alla 60 päeva vanuse talle liha. Tooteks on rümbad kaaluga 4 kuni 8 kg. Tootel Jagnięcina podhalańska on järgmised omadused: 1) organoleptilised omadused: heleroosa värvus; pehme, elastne struktuur; õrna maitsega, mahlane; ( 1 ) ELT L 93, , lk 12.

2 Euroopa Liidu Teataja C 11/17 iseloomulik lõhn, mis sarnaneb ulukiliha lõhnaga (eelkõige hirveliha lõhnaga); minimaalselt rümbarasva, EUROP-süsteemis rasvasusklass 1; väheses koguses valget neerurasva (30 g kuni 40 g), 2) füüsikalis-keemilised omadused: keskmine valgusisaldus: 18 % kuni 23 %; keskmine kuivainesisaldus: 20 % kuni 25 %; keskmine rasvasisaldus: 1,25 % kuni 2,2 % Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul): 3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul): Lambatallesid söödetakse üksnes nende ema piimaga. Suvel ja sügisel karjatatakse lambaid mägikarjamaadel ning haljassööt moodustab nende põhilise toidu. Talvel ja varakevadel antakse lammastele heina, heinasilo ja jõusööta. Kogu sööt peale jõusööda peab pärinema punktis 4 määratletud geograafilisest piirkonnast Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas: Lambatalled peavad olema sündinud punktis 4 määratletud piirkonnas ning seal kasvatatud kuni ajani, mil nad saavutavad nõutava ea ja kehakaalu Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta: 3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta: 4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus: Sileesia vojevoodkonnas: Cieszyni maakond, Istebna vald; Żywieci maakond, Milówka, Węgierska Górka, Rajcza, Ujsoły, Jeleśnia ja Koszarawa vald. Väike-Poola vojevoodkonnas: kogu Nowotarski maakond ja kogu Tatrzański maakond; Sucha maakond, Zawoja, Bystra ja Sidzina vald; Limanowa maakonnas: Niedźwiedźi ja see Kamienica piirkond, mis asub Gorce rahvuspargis või Kamienica jõest lõuna pool, ning järgmised külad Mszana Dolna vallas: Olszówka, Raba Niżna, Łostówka, Łętowe ja Lubomierz; Nowy Sączi maakond, Piwniczna, Muszyna ja Krynica vald. 5. Seos geograafilise piirkonnaga: 5.1. Geograafilise piirkonna eripära: L o o d u s l i k u d t i n g i m u s e d Punktis 4 määratletud piirkond moodustab Lääne-Karpaatide ühe osa, kuhu kuuluvad Tatrad, Beskiidid, Pieniny ja Gorce. Piirkond, kus kasvatatakse lambatallesid Jagnięcina podhalańska tootmiseks, on suurem kui Podhale piirkond praeguses haldusjaotuses. Nimetus viitab väiksemale piirkonnale, mis on kogu tootmispiirkonna keskus. See on ajalooliselt, etniliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt ühtne piirkond. Ainulaadne meetod, kuidas lambaid selles piirkonnas kasvatatakse, on sajandite jooksul välja kujunenud ning moodustab piirkonna maastiku ja kultuuri lahutamatu osa. Piirkonnale on iseloomulik karm kliima, mille keskmine temperatuur on ligikaudu 5 C, lumi katab maad pikka aega ja sademeid on vahemikus 900 kuni mm. Maapinna ehitusest tingitud temperatuuriolud on ilmastiku oluline tunnus. Piirkonna jahedad temperatuurid on tingitud ala paiknemisest kõrgel merepinnast.

3 C 11/18 Euroopa Liidu Teataja Podhale piirkonnas kasvavad paljud ainulaadsed taimed, sealhulgas nii pärismaised kui ka sisse toodud taimeliigid. Podhale on ainuke Poola piirkond, kust võib leida järgmisi taimi: Delphinium oxysepalum, Linum extraaxillare, erk emajuur (Gentiana nivalis), Clusiuse emajuur (Gentiana clusii), alpi soojumikas (Saussurea alpina), Saxifraga hieracifolia, Viola alpina, alpi kellukas (Campanula alpina), lähisalpi koldrohi (Anthyllis alpestris), pehme hunditubakas (Hieracium villosum) ja longusõieline hundihammas (Astragalus penduliflorus). Pilsko massiiv (1 557 meetrit üle merepinna) Żywieci maastikukaitsealal, kus on moodustunud subalpiinne vööde nagu Tatrates, on üks kõige puhtama loodusega piirkondi Poolas. Subalpiinne vööde ulatub kõrguselt umbes meetrit üle merepinna kuni Pilsko tipuni. Poola mägilambaid, värvilisi mägilambaid ja Podhale cakiele karjatatakse punktis 4 määratletud piirkonnas. Jagnięcina podhalańska tootmiseks kasutatakse ainult nende tõugude tallesid, kelle emasid on kasvatatud traditsioonilistel meetoditel. Lambaid karjatatakse mägikarjamaadel kogu hooaja jooksul alates aprilli lõpust kuni oktoobri alguseni. Lambad poegivad pidevalt kogu aasta jooksul. Talvekuudel sündinud tallesid hoitakse kogu kasvatusprotsessi ajal tarandikes. Kui uted viiakse karjamaale, hoitakse tallesid eraldi. Kui ilmaolud võimaldavad, siis võivad kevadel sündinud talled koos uttedega karjamaale minna. Karjatamine peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas. Podhale cakiel on tõug, kelle ilmumine punktis 4 määratletud piirkonda langes kokku valahhi lambakasvatajate hõimude rändega üle Karpaatide, mis algas 14. sajandil ja lõppes Morava värava juures 16. sajandil. Podhale cakiel id on mitmekülgsed, hästi kohanenud piirkonna karmi kliimaga ja vastupidavad haiguste suhtes. Neil on tugev karjatunne ja neilt saadav liha on suurepärane. Poola mägilammas arenes välja lambatõust Podhale cakiel, Karpaatide cakiel on aga pärit Transilvaaniast ja Ida-Friisimaalt. Tõuaretus parandas täiskasvanud uttede kehakaalu, lihasaaki ning villa kvaliteeti ja piimatoodangut. Sellel tõul on tootlikkuse näitajate paranemine ühendatud omadustega, tänu millele sobib ta ideaalselt rasketesse kliimatingimustesse: tugev tervis, pikaealisus, vastupidavus haigustele ning tingimusi arvestades hea piimaand ja viljakus. On olnud võimalik säilitada ka talleliha kvaliteeti ja omadusi. Poola mägilambal on valge villak. Värvilisel mägilambal on tumepruun villak, mis muutub ajaga halliks või ruskeks A j a l o o l i s e d t e g u r i d j a i n i m e s t e o s k u s e d Valahhi hõimude saabumine märkis põhjalikku muutust kogu piirkonna põllumajanduselus ning lamba-, hane- ja veisekasvatuses. Valahhid tõid endaga kaasa piima-, juustu-, villa- ja nahatootmisega seotud oskused. Vanim kirjalik ülestähendus valahhidest on Jan Długoszi teoses Poola Püha Kinga elu, mis pärineb 15. sajandist aastal kirjutatud aruanne viitab valahhidele, kes karjatasid lambaid Żywieci maakonnas Lanckorona piirkonnas ning Oświęcimi ja Zatori hertsogkonnas. 16. sajandi lõpust Podhalest pärinevad dokumendid viitavad loale lambaid vabalt mägikarjamaadel karjatada, mis näitab, et sel ajal tegeleti piirkonnas juba lambakasvatusega. Jagnięcina podhalańska kohalikud kasvatajad töötavad eranditult punktis nimetatud tõugudega, kuna need loomad on karmi mägikliimaga geneetiliselt hästi kohanenud ja nad on paljude põlvkondade loomuliku valiku tulemus. Oskust töötada nende tõugudega seostatakse kogemustega, mille kohalikud karjakasvatajad on omandanud. Need tõud on pärit Podhale piirkonnast, nagu on

4 Euroopa Liidu Teataja C 11/19 märgitud kaheksaköitelises aasta trükises Pasterstwo Tatr Polskich i Podhala. Piirkonnale iseloomulik karjatamismeetod on redykó, mille puhul lambad viiakse üles mägikarjamaale ja tuuakse tagasi alla. Kõnealune meetod aitab kaasa lammaste lihaste arengule ja tugevdab nende immuunsüsteemi. Redykó tähendab ka seda, et lambad söövad taimi, mis vahelduvad vastavalt subalpiinsele piirkonnale, kus karjatamine toimub seega on lammastele tagatud vaheldusrikas toitumine ja mitmekülgsed toitained. Kohalike mägielanike oskusteave ja kindlaks kujunenud reeglipära, mille järgi lambaid karjatatakse, kajastuvad Jagnięcina podhalańska kvaliteedis. Jagnięcina podhalańska tootmine moodustab kohaliku kultuuri lahutamatu osa ning lambakasvatuse traditsioonilised meetodid aitavad siduda erinevaid põlvkondi ja säilitada kogukonna ainulaadset identiteeti, dialekti, kultuuri, kunsti ja traditsioone Toote eripära: Jagnięcina podhalańska on kuulus rümba madala rasvasisalduse ja erakordse mahlakuse poolest, mis on seotud lihasesisese rasvasisalduse ehk marmorsusega. Liha on eristatav ka oma heleroosa värvuse ja pehme, ent elastse struktuuri poolest. Jagnięcina podhalańska kõige iseloomulikum ja eripärasem tunnus on selle eriline maitse ja lõhn, mis sarnaneb ulukilihaga (eelkõige hirvelihaga) Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel: Seos jagnięcina podhalańska ja piirkonna vahel põhineb toote iseloomulikel omadustel, mida seostatakse geograafilise päritolu ja mainega. Jagnięcina podhalańska omadused tulenevad loomakasvatusmeetodist. Lambatallesid peetakse ekstensiivselt, kasutades optimaalselt karjamaid eranditult nendes piirkondades, mida on nimetatud punktis 4. Loomakasvatusmeetod seisneb pidevas rändkarjatamises, välja arvatud talvel. Karjatamismeetod tagab toote erilised omadused, kuna emasloomad toituvad mitmekesise ja ainulaadse taimestikuga piirkondades, mida ei kasutata intensiivselt, ning see mõjutab piima, millega lambatallesid söödetakse, ja seeläbi ka Jagnięcina podhalańska omadusi. Talvel, mil lambaid peetakse laudas, söödetakse neid heina ja heinasiloga, mis on pärit punktis 4 määratletud geograafilisest piirkonnast. Seega söödetakse emasloomi kogu aasta jooksul koresöödaga, millel on sama botaaniline koostis. Nende tõugude geneetilisel koostisel, keda traditsiooniliselt on kasutatud Jagnięcina podhalańska tootmiseks, ja piirkonnas valitsevatel erilistel looduslikel tingimustel on olnud määrav mõju talleliha väga väikesele rasvasisaldusele. Lambatallede söötmismeetod, mis põhineb üksnes emapiimal, aitab samuti kaasa liha madalale rasvasisaldusele. Piirkonnas valitsevad looduslikud tingimused ja eelkõige eripärane taimestik, millega lambaid söödetakse, mõjutavad emapiima kvaliteeti ja toiteväärtust. See kajastub otseselt liha erilises maitses ja selle ulukilihalaadses lõhnas, mis on Jagnięcina podhalańska kõige iseloomulikum omadus. Piirkonna taimestikule iseloomulikud omadused antakse emapiima kaudu lambatalledele edasi. Erilisele maitsele aitab kaasa ka algupärane genotüüp, mida kasutati Jagnięcina podhalańska tootmiseks. Tootel Jagnięcina podhalańska on erakordne mahlakus tänu marmorsusele ehk lihasesisesele rasvale. Toiduvalmistamise ajal rasv sulab, ent jääb liha sisse ja teeb selle mahlaseks. Lihamahlad sisaldavad maitset ja lõhna edasi andvaid aineid. Rasvas sisalduvad lenduvad ained on peamised maitse- ja lõhnakomponendid. Lisaks looma noorele eale on just toiduvalik see, mis need omadused põhiliselt määrab.

5 C 11/20 Euroopa Liidu Teataja Toote maine Toodet Jagnięcina podhalańska hindavad kõrgelt nii Poola kui ka välismaa tarbijad. Jagnięcina podhalańska tugev kuvand tarbijate seas põhineb lambakasvatuse pikaaegsel traditsioonil selles piirkonnas. Mitmesaja aasta vanune mägilammaste karjatamise traditsioon, millega on loodud tugev tootemark, tähendab, et kodumaised tarbijad samastavad Jagnięcina podhalańska piirkonnaga, kust see pärit on. Tarbijateadlikkus karjamaadel karjatamise sügavalt juurdunud traditsioonist ja mägielanike eetose populaarsus on süvendanud Jagnięcina podhalańska mainet. Poola üks kõige populaarsemaid mägipiirkondi asub samal alal ja see on veelgi suurendanud lugupidamist piirkonna toodete vastu. Tarbijad on palju aastaid teadnud, et kogu piirkonnas on ainulaadse taimestikuga puhas looduskeskkond, ning see kajastub Jagnięcina podhalańska kvaliteedis. Cieszyn Silesia kõige esimesel kaardil, mis avaldati aastal, on näidatud 50 karjuseonni ja kaardi teises väljaandes soovitatakse lugejal külastada Cieszyni hertsogkonna mägist osa ning nautida utepiima tervistavaid omadusi, seda eelkõige mais, mil taimede toime on haripunktis. Pidades silmas tarbijateadlikkust rikkumata looduskeskkonna positiivse mõju kohta tootele ja viimase head mainet, on inimesed valmis ostma toodet Jagnięcina podhalańska kõrgema hinna eest. Tarbijad väärtustavad toodet Jagnięcina podhalańska eelkõige tänu selle erakordsele ja erilisele lõhnale ning õrnamaitselisele lihale. Tänu kvaliteedile, maitsele ja dieetomadustele on tootest Jagnięcina podhalańska saanud mägipiirkonna tunnustoode. Jagnięcina podhalańska mainet on kinnitanud Perła esimene auhind, mis omistati tootele aastal üleriigilisel konkursil Meie kulinaarne pärand. Jagnięcina podhalańska maine kajastub kõrgemates hindades võrreldes teiste piirkondade lambatallelihaga. Hind, mida tootjad saavad Jagnięcina podhalańska eest, on ligikaudu % kõrgem kui Poola teistest piirkondadest pärineva talleliha eest saadav hind. Viide spetsifikaadi avaldamisele: (Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)