Haldussuutlikkus versus reform

Transkrypt

1 JUURU VALLA TEATAJA APRLL 2017 Nr 4 (180) Vallavolikogus, lk 2 Vallavalitsuses, lk 2 Juuru lasteaed ja hooldekodu said rohelise soojuse Juuru Rahvamajja luuakse noortekeskus, lk 4 Juuru Rahvamaja korraldab, lk 5 Aprillikuu Järlepa Lasteaias, lk 6 X Juuru Orelisuvi Orel-120-Taassünd, lk 7 Südamekuu Juuru vallas, lk 8 Mais saab PRAst taotleda pindalatoetusi, lk 9 8 olulist küsimust jalgratturile, lk 10 Liikluses rumalustele ruumi ei ole, lk 11 Teeme sellel aastal teisiti, lk 11 Demineerijate kevadekuulutajad, lk 12 Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik, lk 12 Lugeja küsib, jurist vastab, lk 13 Vallavanema veerg Haldussuutlikkus versus reform Hea vallalehe lugeja, annan lühikese ülevaate Juuru vallas toimuvast, mis üha finiši poole kihutava haldusreformiga on viinud inimeste ja piirkondade vastandumise ja solvumisteni. Loodan, et usaldus taastub ja saadakse aru, et muudatused haldusja elukorralduses toovad tahes-tahtmata esile erimeelsusi. Kuid need saab lahendada, kui üksteist kuulata ja kaasa mõelda. Juuru vallavolikogu on Juuru valla juhtkogu, kuhu on valitud esindajad kogu vallast, kust rohkem, kust vähem, kuid ega 9-liikmelisse kogusse kõikide piirkondade esindajad ei jõuagi. Jääb üle lihtsalt aktiivne olla ja avalikult valla arengutes kaasa rääkida. Volikogu otsused on täitmiseks, me peame eeldama, et need on kaalutletud ning tehtud piisavale informatsioonile toetudes. Juuru vald vaidlustas Riigikohtus sundliitmise ja elanike arvu piirmäära mitte sellepärast, et jääda üksi ning iseseisvaks, vaid et reformi algatajate kava oli omavalitsusliku õigusprintsiibi ja iseolemise loogikale vastu. Haldusreformi seaduse rakendusaktid on tänaseni vastu võtmata! Kuid mis peamine, Riigikohus häältega 2:3 tunnistas seaduse õigeks! Seega kõik kohtuotsusele järgnev on olnud olukorrast lähtuv ja volikogu poolt selge sõnumina välja öeldud Juuru vald hoiab kokku, ei pooldu/jagune, vaid valib Juuru vallale edasiseks suunaks Kohila. Kohila suunda soovisid oma pöördumises ka 7 küla, kasutades haldusreformi seaduses sätestatud võimalust kuni 15. aprillini 2017 külade kaupa liitumiseks, püüdes ka volikogu selles veenda, kuid volikogu jäi oma varasema otsuse juurde Juuru vald jääb tervikuks. Tänaseks reform on jõudnud ka maavalitsusteni, mis kaotatakse , ja maavanema institutsioon kaob. Enne seda on aga reformi elluviijad pannud just maavanematele kohustuse Juuru ja veel 20 omavalitsuse osas üle riigi viia läbi sundliitmise protseduurid. See ei pea nii minema. Juuru vald peab andma oma arvamuse/vastuse Vabariigi valitsuse määruse eelnõule sundliitmise kohta Rapla ühinemisgrupiga (Rapla, Kaiu, Raikküla) hiljemalt maavanemale, kes siis omakorda edastab selle Rahandusministeeriumisse. Enne seda peab Rapla maavanem viima läbi rahvaküsitluse Juuru vallas, kas Juuru vallarahvas tahab ühineda Rapla vallaga! See küsitlus viiakse läbi 21. ja 22. mail, ühel päeval saab hääletada elektrooniliselt. Viitan siinkohal Rapla, Raikküla ja Kaiu vallas toimunud hääletustele 23. ja 24. aprillil: Raplas osalus 0,48%, poolt 19, vastu 17; Raikkülas 1,51% 10 poolt ja vastu 10; Kaius 3,32 poolt 21, vastu 15. Seega oli osavõtt äärmiselt passiivne. Meil on võimalik oma meelsust veelkord näidata aktiivsemalt, kuigi valitsus ja haldusreformi seadus ütleb, et see ei määra midagi! Kuid võtkem seda võimalust tõsiselt tulge kindlasti hääletama. Rahandusministeeriumi vastava osakonna ametnikud (nn Tõemetsa komisjon) vaatavad meie põhjendused läbi ja esitavad omapoolse arvamuse valitsusele otsuse tegemiseks hiljemalt Niisiis on jaanipäevaks selgunud, kas Juuru põhjendusi arvestatakse või ei. Kuid oleme selgelt välja öelnud, et meie piirkondade väljakujunenud muster sobib paremini Kohila vallaga. Kindlasti on neid, kes väidavad muud, kuid me peame silmas pidama terviklikkust ja tasakaalustatud arengut pikkadeks aastateks, mis põhineks pariteetsel omavalitsusmudelil. Rapla on linn, regionaalne osa sealses loogikas on kitsas ja põhineb üksikutel aktiivsetel küladel. Ka Juuru valla külad-piirkonnad saavad tulevikus loota eelkõige külade ja piirkondade aktiivile (aktiivsetele eestvedajatele), olenemata sellest, kuhu hakatakse kuuluma, peab piirkonnas olema tahet ja jõudu, et viia oma soovid ning ettepanekud vallajuhtideni. Me oleme teelahkmel, kus me Juuru vallana käime võib-olla viimast aastat, kuid see ei muuda meie arengukavasid ja üldisi suundi. Seni, kui meie inimesed usuvad piirkonda ja suudavad ka oma sõpradele-tuttavatele Juuru valda kui meeldivat elukeskkonda tutvustada, läheb kõik edasi. Ümberkorraldusteks võib kuluda aega, kuid me ju teame, millisena tahame näha lasteaedu, kooli, hooldekodu jne, kuidas arendada infrastruktuuri ning kuidas hoida meile väga olulisi traditsioone ja üritusi. Me oleme teinud rõõmsamaks Juuru rahvamaja; oleme valmis alustama Juuru kooli hoonete rekonstrueerimisega, mis võtab terve aasta; täiustama kooli õppekorraldust digitehnoloogiat kaasates. Loodame, et saame hästi hakkama ja Juuru kool on järgmistel aastakümnetel meeldivaks õpikeskkonnaks piirkonna lastele. Uskuge ja kõik on võimalik! Me ei tohi alla anda, meil kõigil on õigus Juuru vallas oma arvamust avaldada minul, Sinul, kuid mitte kellelgi kolmandal, kes siin ei ela ega hakkagi elama! lusat kevadet! Lugupidamisega MARGUS JAANSON Juuru vallavanem

2 2 Vallavolikogus 3. aprilli a erakorraline istung toimus Juuru vallamajas. Osalesid vallavolikogu liikmed Kuuno Ahlberg, Sirje Endre, Rita Kraani, Ants Raismaa, Ain Roosimägi, Marina Runno, Urmas Tammemäe, Tiina Tiitso ja Hannes Vald. Loeti teist korda otsuse eelnõu Haldusüksuste piiride muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Kohila Vallavolikogule, mille sisuks oli Kohila Vallavolikogule läbirääkimiste alustamise ettepaneku tegemine Juuru valla ja Kohila valla piiride muutmiseks ning Järlepa, Pirgu, Lõiuse, Mahtra, Jaluse, Sadala ja Kalda küla arvamiseks Juuru valla koosseisust Kohila valla koosseisu. Eelnõu ei leidnud hääletamisel vastuvõtmiseks piisavat toetust. Marina Runno astus tagasi ühinemisläbirääkimiste komisjoni esimehe ülesannetest ning komisjoni esimehe kohusetäitjaks nimetati Hannes Vald. 27. aprilli a istung toimus Juuru vallamajas. Osalesid vallavolikogu liikmed Kuuno Ahlberg, Sirje Endre, Rita Kraani, Ants Raismaa, Marina Runno, Urmas Tammemäe, Tiina Tiitso ja Hannes Vald. Puudus Ain Roosimägi. Anti luba sõlmida Juuru Eduard Vilde Kooli digitaristu soetamiseks liisingleping maksumusega eurot ning tähtajaga 4 aastat. Ühtlasi anti nõusolek reservfondi kasutamiseks 8551 euro ulatuses digitaristu investeeringu katteks aastal. Arutati Maidla ja Helda küla elanike pöördumisi milles väljendati soovi liituda Rapla vallaga. Otsustati pöördumistele vastata, viidates volikogu 22. detsembri a otsusele nr 86 Juuru valla tervikuna ühinemiseks Kohila suunal ning sellele, et külade üleminek mõne naabervalla koosseisu ei ole käimasoleva haldusreformi raames enam võimalik, kuid piirimuudatusi saab uuesti algatada pärast aasta oktoobris toimuvaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Kuulati vallavanem Margus Jaansoni ülevaadet vastuskirja koostamisest Vabariigi Valitsuse määruse Juuru valla, Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli a määruse nr 159 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine muutmine eelnõule. Vallavolikogu otsuse, millega Vabariigi Valitsusele vastatakse, eelnõu menetletakse 9. mail a algusega kell Juuru vallamajas toimuval erakorralisel volikogu istungil. ANU LLLEMÄG volikogu sekretär Vallavalitsuses 5. aprillil a otsustati: kinnitada Juuru Vallavalitsuse aasta hankeplaan; moodustada ajutine komisjon riigihankele Juuru Eduard Vilde Kooli rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine esitatud pakkumuste hindamiseks; maksta sotsiaaltoetust Juuru valla eelarvest kahele abivajajale küttepuude ostu kompenseerimiseks; muuta Juuru vallas asuvate katastriüksuste koha-aadressid alljärgnevalt: Hõreda küla, Allika katastriüksus (katastritunnus 24005:003:0019) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru vald, Hõreda küla, Allikamasti; Hõreda küla, Allika katastriüksus (katastritunnus 24005:003:0018) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru vald, Hõreda küla, Jõeääre; Lõiuse küla, Ühepere katastriüksus (katastritunnus 24001:002:0079) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru vald, Lõiuse küla, Kibuvitsa; muuta Juuru alevikus asuva Hariduse tn 1a katastriüksuse (katastritunnus 24005:002:0068, kinnistu registriosa nr ) sihtotstarve ja määrata uueks sihtotstarbeks elamumaa (001; E); lükata tagasi AS RTG Projektbüroo poolt, riigihankes Juuru Eduard Vilde Kooli rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (viitenumber ), esitatud pakkumus, maksumusega ,00 eurot, millele lisandub käibemaks, kui pakkumus, mis ületab Hankija reaalseid rahalisi võimalusi; lõpetada Speedline Baltic OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping ning nõustuda ettepanekuga lõpetatava lepingu objektiks olevate suviste teehooldustööde (kruusakattega teede greiderdamine ja tolmutõrje CaCl₂-ga, teepeenarde profileerimine ja teeäärte niitmine) üleandmisega osaühingule Šeiker Teed (rg-kood ); osaleda aasta hajaasustuse programmis kaasfinantseeringuga summas 4000 eurot. 11. aprillil a otsustati: maksta sotsiaaltoetust Juuru valla eelarvest ühele abivajajale küttepuude ostu kompenseerimiseks; pikendada kahe sotsiaaleluruumi üürilepingud ühe aasta võrra; kiita heaks hajaasustuse programmist toetust saanud projekti Voogandi talu kanalisatsioonisüsteemi ehitamine aruanne; tasuda lapsehoiuteenuse kohatasu Sinilinnu Lastehoius alates kuni koha saamiseni Juuru Lasteaias Sinilill. 20. aprillil a otsustati: esitada vallavolikogule otsuse eelnõu nr 96/2017 Nõusoleku andmine pikaajalise kohustuse võtmiseks ning eelarve reservfondi kasutamiseks vastuvõtmiseks otsusena; esitada vallavolikogule vallavalitsuse seisukoht Helda ja Maidla küla elanike pöördumistele; maksta sotsiaaltoetust Juuru valla eelarvest ühele abivajajale küttepuude ostu kompenseerimiseks; määrata Järlepa külas asuvatele munitsipaalomandisse taotletavate rajatiste teenindamiseks vajalikud maa suurused, sihtotstarbed ja lähiaadressid alljärgnevalt:

3 lähiaadressiks Umbru tee L1, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 5865 m², lähiaadressiks Umbru tee L2, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks m², lähiaadressiks Lehtmetsa tee L1, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 4346 m², lähiaadressiks Lehtmetsa tee L2, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 6927 m², lähiaadressiks Lõiuse-Järlepa tee L2, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 9391 m², lähiaadressiks Pärna tänav L1, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3678 m²; määrata Pirgu külas asuvatele munitsi- 3 paalomandisse taotletavate rajatiste teenindamiseks vajalikud maa suurused, sihtotstarbed ja lähiaadressid alljärgnevalt: lähiaadressiks Pirgu-Seli tee, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks m²; lähiaadressiks Seli-Kivi tee L1, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks m²; lähiaadressiks Kivimurru tee, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), 2240 m²; lähiaadressiks Liivi tee, sihtotstarbeks 100% transpordimaa (007; L), teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 7320 m²; muuta Juuru vallas asuvate katastriüksuste koha-aadressid alljärgnevalt: Juuru alevik, Kangru katastriüksus (katastritunnus 24005:002:0039) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru vald, Juuru alevik, Tallinna mnt 22/ Kangru; Juuru alevik, Kangru katastriüksus (katastritunnus 24005:002:0040) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru vald, Juuru alevik, Kangrupõllu; Juuru alevik, Kooli katastriüksus (katastritunnus 24005:002:0118) uus koha-aadress Rapla maakond, Juuru alevik, Tallinna mnt 18; võimaldada ühele abivajajale sotsiaaleluruum kolmeks kuuks; tasuda lapsehoiuteenuse kohatasu Sinilinnu Lastehoius alates kuni koha saamiseni Juuru Lasteaias Sinilill. T E A D E: Vallavalitsus on kollektiivpuhkusel. Perekonnaseisutoiminguid (sünnid, surmad) saab sellel ajavahemikul teha Rapla Maavalitsuses. ÜLLE EESK-PÄRN vallasekretär Juuru Vallavalitsus kuulutab välja KONKURS Juuru Eduard Vilde Kooli direktori vabaneva ametikoha täitmiseks HAJAASUSTUSE PROGRAMM taotlusvoor avatud Rapla Maavalitsus annab teada, et alates 10. aprillist 2017 algas hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt Juuru vallas. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud. Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate riigihalduse ministri 28. märtsi a käskkirjast nr 52 Hajaasustuse programmi a programmdokument" mis on kättesaadav Rapla Maavalitsuse veebilehel Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärgsele vallavalitsusele 12. juuniks Juuru Eduard Vilde Kool (Tallinna mnt 18, Juuru alevik, Juuru vald, Rapla maakond) on munitsipaalharidusasutus, kus põhikool ja huvikool tegutsevad ühe asutusena. Kandidaatidele esitatavad nõuded: magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsus; vastutustunne, korrektsus, täpsus; koostöövõime ja väga hea suhtlemisoskus; õpi- ja otsustusvõime, analüüsi- ja planeerimisoskus. Konkursil osalemiseks palume esitada allkirjastatud avaldus; elulookirjeldus; ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; tegevuskava kooli juhina; muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks. Tööleasumine 1. augustil Dokumendid palume esitada hiljemalt 22. mail a Juuru Vallavalitsusele e-aadressil juuru@juuru.ee või vallakantseleisse aadressil Veski 1, Juuru alevik, Rapla maakond, märgusõnaga Direktor. Lisainformatsioon tel

4 4 Juuru lasteaed ja hooldekodu said rohelise soojuse Soojusel ei ole teatavasti värvi! Aga Juuru Sinilille lasteaeda ja hooldekodu köetakse juba aasta jaanuari lõpust alates rohelise energiaga. Valminud on kaugküttetrass, mis ühendab lasteaia ja hooldekodu koolimaja juures oleva katlamajaga. Alates aasta sügisest on koolimaja ja rahvamaja köetud hakkepuidust toodetud energiaga, nüüd siis ka lasteaed/hooldekodu. Jäänud on veel tööd, mida talvel teha ei olnud võimalik. Need lõpetatakse kevadel. Trassi ehitus läks maksma ligikaudu eurot. nvesteeringu tegi Soval Teenus OÜ, seda oma hea partneri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil: poole maksumuse ulatuses saadi toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Hakkepuidust toodetud energia on meile mitmeti kasulik. Kõigepealt anname me sellega tööd Eesti inimestele. Puidu varumine, ümbertöötamine ja katlamajja vedu annavad meie inimestele tööd. Ka metsaomanikud, kelle metsadest puit varutakse, on valdavalt omad, Eesti inimesed ja ettevõtted. Seega iga laast, mille me katlas põletame, toob raha meie inimestele. Viimasel ajal toimunud, kohati lausa tigedaks muutunud arutelu metsamajanduse üle on sellest väga lihtsast seosest sageli mööda vaadanud. Kes veel, peale meie endi, peaksime oma inimeste töö- ja teenimisvõimaluste eest hoolitsema? Kui mõelda laiemalt, siis on puitkütuse kasutamine ülemaailmse kliimasoojenemise seisukohast kui mitte just kasulik, siis vähemalt neutraalne. Lisakogus CO₂, mis tekkiks naftasaaduste põletamisel, jääb õhku paiskamata. Kogu selle CO₂, mis põlemisel tekib, on puud enne atmosfäärist endasse sidunud ja uued kasvavad puud teevad seda uuesti. Nii anname meiegi väikese panuse globaalse probleemi lahendamisse. Tulevikku vaadates loob trassi valmimine kortermajadele võimaluse valida endale kõige mugavam ja ohutum kütmisviis. Kaugküte võib esialgu olla natukene kallim, aga mugavus, et koju tulles on korter ühtlaselt soe, maksab ka midagi. Pealegi on kaugküte kõige ohutum kütmisviis. Mitte kuidagi ei saa sellest tekkida tulekahju! Kui olemasolevad küttesüsteemid hakkavad remonti ja väljavahetamist vajama, siis tasub kaaluda, kumb on otstarbekam, kas liituda kaugküttega või teha jälle (uuesti) investeeringud lokaalsetesse seadmetesse? Trassi valmimisega astusime sammukese lähemale küttemajanduse tänapäevasemaks muutmisele. On jäänud veel köetavatele hoonetele uute soojussõlmede ehitamine. Artikli ilmumise ajaks on ilmselt lasteaed/hooldekodu soojussõlm juba valmis. Nii me elu paremaks teeme! Parimate soovidega kevadesse TARMO PETERSON Soval Teenus OÜ juhatuse liige Pidulik lindilõikamine Juuru Rahvamajja luuakse noortekeskus Juuru vald osaleb ja aastal KOV strateegilise koostöö Rapla grupis, et noorsootööd Juuru vallas paremaks muuta. See on arenguprogramm, mida veavad eest Eesti Noorsootöö Keskus ja SA Archimedes Noorteagentuur. Lisaks Juurule osalevad Rapla koostöögrupis ka Rapla, Raikküla, Kaiu, Käru, Kehtna, Järvakandi ja Vändra vald. Eelmise aasta teises pooles toimusid kõigis piirkondades noorsootöö rahulolu küsitlused. Tulemuste põhjal koostati programmi tegevuskava, mis on saanud Eesti Noorsootöö Keskuselt heakskiidu ning projektiga alustatakse juba käesoleval kevadel. Noortele pakutakse võimalust osaleda ettevõtlusalastel koolitus- tel, aktiviseerida õpilasomavalitsuste liikmeid, koolitada tehnikahuvilisi, luua oma meediaklubi ning jagada elulisi-praktilisi teadmisi noortele täiskasvanutele. Lisaks veel suvised laagrid ja digifestival. Kõik ikka selleks, et noortel oleks võimalus sisustada oma vaba aeg huvitavalt ja arendavalt. Juuru vallas on aastast noort. Noortekeskuse vajalikkus on jutuks olnud juba aastaid. Käimasolev projekt annab võimaluse see ammune soov teoks teha. Programmi tegevuskava raames saame juunikuust tööle võtta täiskohaga noorsootöötaja, kellest peaks saama ka selle projekti eestvedaja Juuru vallas. Tegevussuunda rahastatakse haridusja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames. TERJE KAUR

5 Juuru Rahvamaja VÕTAB TÖÖLE NOORSOOTÖÖTAJA Juuru Rahvamaja on mitmekülgsete võimalustega kultuuriasutus, kus toimuvad erinevad üritused, töötavad huvi- ja loovusringid. Et rohkem pakkuda huvitavat ja eakohast tegevust lastele ja noortele, soovime leida loodavasse noortekeskusesse ettevõtlikku juhti, kellega koos töötada välja piirkonna noorsootöö põhisuunad ja tegevuskava. Tööülesanded: noorteprojektide juhtimine ja koordineerimine, taotluste kirjutamine; noorteürituste, -ringide, -laagrite, ekskursioonide jms korraldamine. Kandidaadilt eeldame huvi noorsooja kultuuritöö vastu, ettevõtlikkust ja algatusvõimet, avatud meelt ja kohusetunnet. Kasuks tuleb erialane haridus ja noortega töötamise kogemus. Vajalik on isiklik auto ja juhiluba. Tööleasumine esimesel võimalusel. CV, haridust tõendava dokumendi koopia ja lühiessee (1 A4) Noorsootöö väikses kogukonnas saata 15. maiks e-posti aadressile või Juuru Rahvamaja, Tallinna mnt 27, Juuru alevik, Rapla maakond. LSANFO: või tel JUURU RAHVAMAJA korraldab KONTSERT TEADLKU SUHTLEMSE JA AVALKU ESNEMSE KOOLTUS juunil 11. mail kell Esinevad Gloria lves viiulil (Eesti Muusikaja Teatriakadeemia), Liidia lves klaveril (Juuru huvikooli õpetaja). RAHVAMAJA KEVADKONTSERT 19. mail kell Esinevad Rapla maakonna kooliteatrite festivalil parimaks tunnistatud Juuru kooli näitetrupp etendusega Roheliste sõrmedega poiss ja Juuru Rahvamaja taidlejad. Pääse prii. NOORTELE KANUUSEKLUS PÄRNU JÕEL 20. mail kell Maakondliku noorsootöö projekti raames toimub 20. mail Vändra vallas 16 26aastaste noorte sportlik-meelelahutusliku võistlussarja esimene etapp. Kuuel noorel Juuru vallast on võimalus osaleda spordipäeva põnevates tegevustes. Osalustasu ei ole, sõit ja toit on tasuta. Välja on vaja panna kaks 3-liikmelist võistkonda. Huvilistel palume rahvamajja teatada hiljemalt 15. mail Kaheksaetapiline sari kestab käesoleva aasta maist kuni aasta detsembrini. Võitja vald/kogukond saab oma piirkonda 10 jumpingu batuuti ( shop/). Võistluse etappidel ei pea osalema ühed ja samad noored. Etapid toimuvad erinevais Rapla maakonna paigus, korraldatuna erinevate valdade poolt. Kuna projektis osaleb ka üks vald väljaspoolt Rapla maakonda, Vändra, siis esimene etapp toimubki just seal. TAMEVAHETUS 20. mail kell kuni huvilisi jätkub Oodatud kõik, kellel on anda suve- ja püsililli, erinevaid istikuid, köögiviljataimi, seemneid ja muud ning muidugi on oodatud kõik need, kes seda kraami vajavad. Teatribuss tuleb külla MUUSKALNE KOGUPERE-ETENDUS "SALADUSTE PUU" 2. juunil kell Pääse prii. Sinu pileti eest tasuvad "Teater maal" programm ja Juuru Vallavalitsus. Oled oodatud! Koolitaja Colin P. Sisson Uus-Meremaalt. KOOLTUSEL saad juhised ja omandad oskused, kuidas - vabaneda avaliku esinemise hirmust, - olla suhtlemisel veenev ja inspireeriv, - suhelda vabalt, julgelt ja enesekindlalt, - hoida mõtteselgust erinevates olukordades, - esineda ettevalmistuseta olukordades, - pidada kõnet mõjukalt ja veenvalt, - kasutada suhtlemisel oma väärtuslikku sisemist potentsiaali, - olla oma keha, meele ja tunnete teadlik peremees ka pingelises olukorras. Kahepäevase koolituse hind hiljemalt 20. mail tasudes 90 eurot, hiljem 120 eurot. Hind sisaldab kahepäevast koolitust, koolituse materjale, toitlustust koolituse ajal. Koolitus on inglise keeles, tõlkega eesti keelde. nfo ja registreerimine: Terje Kaur, Colin P. Sisson on sündinud ja kasvanud Uus-Meremaal. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik ja lektor, kes juba üle kahekümne aasta on viinud läbi koolitusi ja seminare, mis aitavad inimestel teadlikumaks saada oma unikaalsetest võimetest ning saavutada elus täit potentsiaali. Colin on omandanud akadeemilise hariduse äriõiguses, majanduses ja psühholoogias. Tema õpetused on lihtsad, praktilised, emotsionaalselt kaasakiskuvad ning väga võimsad eriti just muutuste tõttu, mida nad esile kutsuvad inimeses ja teda ümbritsevas maailmas. Tema peamine suunitlus on leida vastused iseenda sees, mitte keegi ei saa meie eest seda teha, seega on oluline leida õpetaja just enda seest ning Colini koolitustel on tema sõbra rollis, kes aitab sellel teekonnal. Vietnami sõja veteranina on ta elav näide sellest, et ükski mineviku trauma või keeruline asjaolu ei saa takistada inimesel olemast avatud ja edukas. nspireeritud kaastöötajatega on võimalik jõuda kõige imepärasemate tulemusteni ükskõik millisel alal. Teadlik suhtlemine on inimese üks elutähtsamaid oskusi. See pole kaasasündinud anne seda saab õppida. (Colin P. Sisson). Juhataja TERJE KAUR rahvamaja@juuru.ee

6 6 Aprillikuu Järlepa Lasteaias Kevade tulekuga on küll päevad pikemaks muutunud, kuid sellele vaatamata tundub, et aeg kulgeb kiiremini, kui mõned kuud tagasi. Võimalik, et sellise tunde põhjuseks on Järlepa Lasteaia tihe ja põnev ürituste ajakava, mida jagan hea meelega ka teiega. Aprillikuu esimese nädala tähtsündmuseks oli teatriõhtu etendusega Karneval ja kartulisalat, mis põhines Andrus Kivirähki samanimelisel jutustusel. Näitlejate osa täitsid suuremad lapsed. Lavastaja, kujundaja, rekvisiitori jm teatriameteid esindasid meie õpetajad ja õpetaja abid. Pealtvaatajaks olid kutsutud laste vanemad-vanavanemad. Tagasiside etendusele oli väga hea, põhjuseks oli kindlasti see, et osatäitjad ja kogu ülejäänud meeskond olid vahvad! Suurepäraste hinnangute saamisel ei saa alahinnata ka teatrikohviku tähtsust, armastus käib ju teatavasti kõhu kaudu. Nimelt pakuti kõiksugu head-paremat, mille lapsed ise olid oma väikeste kätega päeva jooksul valmistanud: kartulisalatit, viineripirukaid, võileibu, muffineid ja küpsisetorti. 13. aprillil käis meil külas piirkonna- politseinik Raido Galjaev koos üllatuskülalisega. Politseinik rääkis turvalisest jalgrattaga liiklemisest, helkuritest, turvavöödest, võõraste asjadega ümberkäimisest ning kiusamisest. Kui harivad jutud said räägitud ning teadmistekontroll tehtud, saabus üllatuskülaline Hugo, kes oli oma etteastet kannatlikult autos oodanud. Hugo on noor teenistuskoer, keda treenitakse jälje- ja keelatud ainete kütiks. Koer oli lasteaias suure publiku ees viibimisest väga elevil, kuid näitas sellele vaatamata mitmeid trikke, mida ta on koolis praeguseks õppinud. 17. aprillil tutvustati lastele klassikalise muusika eriprogrammi raames Pjotr Tšaikovski balletti Luikede järv. Pianist Diana Liiv mängis klaveril kuulsaid palasid ning jutustas muinasjuttu, millel Luikede järv põhineb. Meiega koos nautisid head muusikat ka sõbrad Juuru Lasteaiast. Loomad kevadel vahel õnnestub meil silmata aknast rebast, jänest või metskitse, kuid kuna need on pigem juhuslikku laadi kohtumised, siis otsustasime lähema tutvumise eesmärgil kutsuda külla mõned lemmikloomad. Ajavahemikul aprill tutvustasidki lapsed koos vanemaga või päris iseseisvalt oma lemmikuid. Saime uudistada ja paitada kuldse retriiveri kutsikat Lottet, merisiga, lambatalle, küülikut. Külas käis ka Helen Agasild oma suhkruoravatega. Suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks oma lemmikud kohale tuua, tegite päeva põnevamaks nii väikestel kui ka suurtel. 25. aprillil käis lasteaias külas planetaarium vaatasime suures telgis pikutades kuplikujuliselt ekraanilt multifilmi eksootilistest kaladest. Eespool nimetatud ürituste vahepeale mahtusid ka loodusretk metsa kopratammi vaatama ning muru- ja maitsetaimede seemnete külvamine. Hoogsa aprillikuu lõpetame 28. aprillil volbritralliga, kus toimub iga-aastane luudade ülevaatus, lennukatsed, lennulubade väljastamine ja ilmselt ka kohtumine tema kõrgeaususe Suure Peanõiaga. Enne trallitamist teevad suured ja väikesed nõiad ka pisut õuetöid. TERJE ANDERSON Järlepa Lasteaia direktor

7 7 X Juuru Orelisuvi Orel-120-Taassünd 17. juuni 19. august 2017 Juuru Mihkli kiriku esimene orel valmis teadaolevalt aastal ja ehitajaks oli Carl August Tanton, Eesti soost oreliehitaja. Kui 19. sajandi lõpus kirikut ümber ehitati, sai uuenduskuuri ka orel. Selles leidub siiani osi nii Tantoni vanast Juuru orelist, kui ka vanadest Pilistvere ja Tallinna Niguliste orelitest, kokku pandud meister Jakob Saarmanni poolt. Praegu Juuru kirikus hüüdev pill sai valmis aastal 1897 ja nõnda tähistame sel aastal Juurus oreli 120. sünnipäeva ning 10. aastat sellest, kui restaureeritud pill jälle sisse õnnistati, ehk oma taassünni sai. sellel igal pühapäeval. Lisaks annab ta kontserte nii oma kodumaal, kui mujal Euroopas, viimasel ajal palju ka Venemaal. Tema Juuru kontserdi kavas on J. S. Bachi, J. Rheinbergeri, F. Mendelssohni ja M. Tariverdijevi teostele lisaks soome helilooja Timo Kiiskise orelisüit, mille ühel osal on vahva nimi: Konn! 17. juunil kell toimub sissejuhatav orelikontsert Tervitustega Krakowist. Esineb üks nimekamaid Juuru kandis esinenud oreliartiste Poolast, Krakowi konservatooriumi professor ja oreliõppetooli juhataja Dariusz Bąkowski-Kois. Tema kavas leidub lisaks barokiaja Poola ning Saksa oreliheliloojatele ka romantismiajastu heliloojate teoseid, üks särav kimp tervitusi Poola orelimaailmast. nes Maidre rina Lampén Dariusz Bąkowski-Kois 30. juunil kell on kavas järgmine orelisolist: rina Lampén Soomest, kus ta põhikohaga töötab kirikumuusikuna Kotka kirikus. Kotkas on Soome üks tuntumaid stiilipille, Saksamaal Freibergi toomkiriku a. Silbermann-oreli eeskujul ehitatud barokkorel ja rina mängib 7. juulil kell on kihelkonnapäevade raames harukordne võimalus öökontserdil kuulata duot Riho Sibul (laul) ja Ulla Krigul (harmoonium), nemad arvatavasti lähemat tutvustamist ei vaja. Nende kammerliku ja paljusid tuntud laule sisaldava kava pealkirjaks on Vahel harva. 9. juulil kell toimub esmakordselt Juuru Orelisuve ajaloos soovikontsert! Organistid nes Maidre ja Kristel Aer ootavad soovilugusid orelile, mida siis kontserdil ette kantakse. Soovida saab kuni 31. maini 2017 meiliaadressile kristel.aer@gmail.com või Juuru Mihkli koguduse postiaadressile Tallinna mnt 24, Juuru, või tuua Juuru Mihkli koguduse kantselei postkasti. Soovile palun lisada ka oma nimi ja telefoninumber või meiliaadress, et saaksime vajaduse korral üle küsida, kui midagi selgusetuks jääb. Kui soovitud teoseid on nii palju, et need ühte kontserti ei mahu, teeme nende hulgast valiku. Ja kui on soovitud vähe, lisame oma soovilood. Jääme Teie soove ootama! Kristel Aer Orelisuve lõpetab, nagu tavaks saanud, XV Ajalooliste klahvpillide ja orkestrimuusika suvelaagri õppejõudude ja õpilaste kontsert, mille nimi on seekord nii oreli sünnipäeva, kui ka Eesti100-teemaline: Kolmevärviline sünnipäevakontsert ja toimub see Juuru Mihkli kirikus 19. augustil kell Tere tulemast kuulama ja kaunist orelimuusikast osa saama! KRSTEL AER Organist, Juuru Orelisuve peakorraldaja

8 8 Südamekuu Juuru vallas Südamekuu on välja kasvanud südamenädala traditsioonist, mis sai alguse juba 24 aastat tagasi. Südamekuu jooksul toimunud üritused aitasid meelde tuletada, kui oluline on südametervise hoidmiseks regulaarselt liikuda ning et südame-veresoonkonnahaigusi saab tervisliku elustiiliga ennetada. Sel aastal oli eesmärk juhtida tähelepanu ka suhkru liigsele tarvitamisele. Juuru valla südamekuu üritused jagunesid neljale nädalavahetusele. Eesmärk oli kaasata võimalikult palju rahvast erinevatest küladest. Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et neljal pühapäeval kokku osales Juuru valla südamekuu üritustel 176 inimest. Erinevates piirkondades ürituste korraldamist võimaldab tugev kogukondlik kokkuhoidmine ja head eestvedajad. Alustasime 2. aprillil Pirgu külast, kus terviseraja looduslikke võimalusi kasutades oli kepikõnd heaks katsumuseks ning päeva teises osas ootas disc golfi huvilisi spetsialistide õpetlik treening ning soovijatele ka punktiarvestusega võistlus. Küla esindajate Lea ja Urmas Tammemäe eestvedamisel oli südamepäev tõhusalt sisustatud ning osalejate arv suurim. Järgmisel pühapäeval, 9. aprillil alustas kepikõndi Järlepa rahvas, kes Külliki Malkeni üleskutsel olid kohale tulnud. Ligi 6 km pikkune rada sai reipalt läbitud ning ees ootas soe tee ja emotsionaalne loeng, mille pidas toitumisnõustaja Ülle Põld. Loodetavasti võttis iga osaleja mõne hea mõtte endaga kaasa. 16. aprillil ootas küla esindaja Rita Riisalu osalejaid Maidla mõisa ees, kust alustati liikumist ligi 5 km pikkusele rajale. Kuigi distants oli eelmisega võrreldes veidi lühem, siis jagus ühe tunnikese sisse nii lund kui päikest. Õnneks see ei hirmutanud, vaid pigem tõstis tempot ja ajas selja soojaks. Stardipaika tagasi jõudes nautisid kõik sooja teed ja puuvilju, mida pakuti Maidla mõisa taga kaunite siniliiliatega palistatud tiigi kaldal. Päeva võis jälle kordaläinuks pidada. Südamekuu lõpuüritus toimus 23. aprillil Juurus. Alustati traditsioonilise 7-kilomeetrise kepikõnni ehk rännakuga Mahtra sõjaplatsi suunal, Atla jõeni ja tagasi. Tublidele kepikõnni harrastajatele on see distants igapäevane, kuid rännaku pikkust võis ka ise valida, et saaks liikumisest ikka positiivse ja jõukohase kogemuse. Rahvamaja kaminasaalis toimetas juba Südamepäev Pirgus, Maidlas ja Juurus. alates kella 12 Juuru perearst Kalle Poroson koos abilisega. Nad valmistasid väga huvitavaid ja suures valikus smuutisid. Maitseelamused olid üllatavad ja nauditavad: magusad ja kibedad, teravad ja siidised. Smuutisid jagus igale maitsele, nii meestele, naistele kui ka lastele. Samal ajal oli saalis võimalik Leela Ehasalu ja Lea Jalukse juhendamisel meisterdada soolatainast kujukesi ja punuda südamepaela. Südamekuu ürituste sarja lõpetas treeneri ja toitumisnõustaja Mirko Miilitsa loeng. Väga huvitav ja õpetlik oli noore mehe atraktiivne esinemine, mida täiendas võimalus mõõta keha koostist (keha rasvaprotsenti, lihaste osakaalu, sisemiste rasvade jaotust, bioloogilist vanust jne). Nii mõnigi osaleja sai koju minna teadmisega, et tema bioloogiline vanus on tegelikult 5 6 aastat väiksem ja et kõhurasvast on võimalik end vabaks süüa! Kuigi aprillikuu-südamekuu on läbi saanud, siis loodan väga, et Juuru rahva südames jääb tervislik liikumine ja õige toitumine ikka aukohale. MARNA RUNNO Juuru valla tervisenõukogu liige

9 9 Mais saab PRAst taotleda pindalatoetusi maini saab PRAst taotleda pindalapõhiseid otsetoetusi, üleminekutoetusi ning Maaelu arengukava pindalaning loomapõhiseid toetusi. Hilinemisega on võimalik taotlust esitada kuni 16. juunini, kuid siis vähendatakse toetust 1% iga hilinetud päeva eest. Enne taotlusvooru algust saab e-pras joonistada põlde ning avatud on taotluste eeltäitmine. Eeltäidetud taotlusi saab ära esitada alates 2. maist. Alates 1. aprillist saab e-pras joonistada poollooduslike koosluste alasid ning edastada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 2. maist saab koosluste alad taotlusele ja PRAle esitada. Selle aasta suuremad muudatused Varasematel aastatel juba rakendatud toetusmeetmetele on lisandunud kaks üleminekutoetust (põllumajanduskultuuri üleminekutoetus ja heinaseemne üleminekutoetus), mida saab taotleda aastal määratud toetusõiguste alusel, täpsem info toetusõiguste kohta on PRA kodulehel a ei pea põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma. Taotlejad, kes peavad täitma rohestamise nõudeid ja kelle kasutuses on aastal püsirohumaa tagasirajamise kohustuse arvutamise aluseks olnud maad, ei tohi püsirohumaid rohkem üles harida ja vajadusel peavad ülesharitud püsirohumaad tagasi rajama määratud hektarite ulatuses. Tagasirajatavad püsirohumaad tuleb taotlusel märkida maakasutustüübiga TAR. Nõude täitmata jätmisele järgneb rohestamise toetuse vähendamine. Maastikuelementidena säilitamisele kuuluvate toetusõiguslike kraavide pindala arvestatakse alates a koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 m laiuselt. Metsaäärse kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kraavi põhi ning metsa poole jääv nõlv kuni servani. Kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse (PKV) puhul on pirnipuu minimaalne istutustihedus muudetud 270 puult 100 puule ha kohta. Viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, ebaküdoonia ja aroonia ei ole enam PKV toetusõiguslikud. PKV toetusõiguslike kultuuride hulka on lisatud valge peakapsas, lillkapsas, spargelkapsas ehk brokoli, nuikapsas, leht- kapsas, brüsseli kapsas ja hiina kapsas. Pirnipuude minimaalset istutustihedust on sarnaselt PKV otsetoetusega muudetud ka mahetoetuse (MAH) ning keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse (KSA) toetuse puhul. KSA toetatavate kultuuride loetelu täieneb nelja uue kultuuriga harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas. Samadele kultuuridele kehtestati mahetoetuse puhul istutustihedused. Ravim- ja maitsetaimede kultuuridena ei ole enam toetusõiguslikud harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein, harilik sigur ja harilik võilill. Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetuse määr tõuseb 193 euroni hektari kohta aastas aastast alates ei või võtta uut KSM, KSA, KSK, MULD, SORT, PLK ja MAH kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Trassikoridor on nähtav Maa-ameti kaardirakenduses. Satelliitseire aitab niitmist tuvastada PRA arendab rakendusprogrammi, mille abil saab kindlaks teha, kas rohumaad on niidetud. PRA võtab kasutusele Euroopa Liidu Copernicus programmi satelliitide Sentinel-1 ja Sentinel-2 pildid ja meteoroloogilised andmed. Rakenduse autoriteks on Eesti teadlased ja programmi loomisega tegeleb T-ettevõte CG Eesti. Satelliidiandmed laekuvad PRAle kogu Eesti territooriumi kohta keskmiselt üks kord nädalas. Seejärel tehakse kalkulatsioon biomassi muutustest iga põllu kohta. Monitooring toimub kevadest sügiseni ja seda tehakse nendel põldudel, mis on esitatud jooksva aasta pindalatoetuste taotlustel aasta on planeeritud rakenduse testimiseks ja kogemuste saamiseks. Plaanime näidata testtulemusi alates juuli keskpaigast. PRA veebikaardil tuleb selleks avada kiht Niitmiste tuvastamine. epras näeb samu tulemusi teenuses Minu Põllud. Esialgu ei ole plaanis ainult satelliidiinfo põhjal sanktsioone rakendada, küll aga annab see põllumeestele infot oma tööjärjest ja PRAle nõuete täitmisest. Ühesuguse info saavad nii kliendid kui PRA töötajad; taotlejal on rohkem võimalusi vajalikke töid õigeaegselt planeerida. Loodav rakendus muudab PRA kontrollsüsteemi jaoks avatumaks ja läbipaistvamaks. Rakendusprogramm peab valmima aasta alguseks. Projekti toetatab EL regionaalarengu fond. Taotluse esitamine Toetusi tutvustavaid materjale ja taotlusvorme PRA klientidele koju ei saada. nfo meetmetega seotud nõuete ja toetuste taotlemise kohta avaldame kodulehel (vt rubriike Taimekasvatus, Loomakasvatus, Nõuetele vastavus) ja info täieneb jooksvalt, kui ilmuvad täiendustega määrused. Nõuded on põhjalikult selgitatud juhendites Abiks taotlejale. nfomaterjale võib küsida ka PRA maakondlikest teenindusbüroodest. PRA soovitab toetustaotluse täita elektrooniliselt vanas e-pras aadressil vt Teenused menüüs alajaotus Pindalatoetused. Kes ei ole veel PRA klient või kliendiandmeid on vaja muuta, saab need toimingud teha uue e-pra teenuses Kliendi andmed. Pindalatoetuste taotlemisega seotud e-teenuste kasutamiseks on vaja D-kaarti koos paroolidega või Mobiil-Dd, samuti saab siseneda pangaparoolidega Eesti.ee kaudu. Toetuste taotlemist e-pras kergendab iga toetuseliigi juures leitav lisainfo, mis annab taotlejale teada tema kohustuste või toetusõiguste andmed. Samuti teeb süsteem esmased kontrollid nõuete osas. Taotlejale kuvatakse erinevaid teateid taotluses esinevate ebatäpsuste kohta ning tal on võimalik oma taotlust veel muuta. Teenindusbüroodes saab kasutada epra kliendiarvuteid ning paluda juhendamist büroo töötajalt. nfot võib küsida otsetoetuste infotelefonil Ka tänavu on võimalik kõigil pindalatoetuste taotlejatel pöörduda taotluste vastuvõtuperioodi ajal konsulentide poole epras kasutamise tasuta juhendamise saamiseks. Nõuandekeskuste ja konsulentide kontaktid leiate aadressil Kes ei esita taotlust e-pras, võib selle saata digitaalselt allkirjastatult aadressil info@pria.ee, viia või postitada teenindusbüroosse või PRA keskuse aadressil. Soovitame taotluse täita juba aegsasti ning mitte jätta seda viimastele päevadele! Alates aastast on võimalik pindalatoetusi taotleda ainult e-pra kaudu. PRA teabeosakond

10 10 8 olulist küsimust jalgratturile lusad ilmad on juba varakult toonud tänavapilti palju jalgrattureid. Seega on õige aeg üle korrata mõned soovitused ja liiklusreeglid. Kui tead vastuseid alljärgnevatele küsimustele ja nendele vastavalt ka käitud, siis oled andnud oma panuse turvalisemaks liiklemiseks. Jalgrattaga sõitmine on lõbus ja sportlik tegevus, kuid et see ka turvaline oleks, peab jalgratas olema sõitjale sobiva suurusega ja töökorras. Kui lapsevanem on lapse üksi liikluses osalemiseks ette valmistanud, koos koolitee jalgrattaga korduvalt läbi sõitnud ning kõik ohuolukorrad läbi arutanud, siis tohib koolilaps mööda kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või õuealateed üksi kodust kooli sõita sõltumata vanusest ja jalgratturi juhiloa olemasolust. Seejuures on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jalgratta tehnilisele korrasolekule ning kiivri korrektsele kasutamisele. Kuidas ohutult sõiduteed ületada? Kas Sinu jalgrattal on kõik vajalik olemas ja pidurid töökorras? Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles jalgrattalt maha ja lükates seda enda kõrval. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog maha võtta ja veenduda tegevuse ohutuses. Autojuhid sõitvale jalgratturile teed andma ei pea, sõidutee tuleb ületada jalakäija kiirusega. Millal sõita sõiduteel? Kas Sinu lapse jalgratas on talle sobiva suurusega? Jalgratas on lapsele paras siis, kui harkisjalu, tallad maas, rattapulga kohal seistes jääb rattapulgani vähemalt paar sentimeetrit ruumi. Kas kiiver on kohustuslik? Jalgratturi pead kaitseb korralik kiiver. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikidel kuni 16-aastastel jalgratturitel, vanematel soovituslik. Kiiver kaitseb pead vaid siis, kui see on paraja suuusega ja õigesti kinnitatud. Kus ja kuidas jalgrattaga sõita? Alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib sõita üksi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealateel. Kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema, enne kui ta oma võsukese üksi liiklusesse sõitma lubab. Kõige parem õpetus on isiklik eeskuju ning ühine koduümbruse läbisõitmine ja võimalike ohtlike olukordade läbiarutamine. Samal teel liiguvad ka jalakäijad ning viisakas jalgrattur kindlasti arvestab nendega. Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13-aastatsed jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut. Kõnniteel jalakäijate vahel tohib liikuda vaid jalakäija kiirusega. Selleks, et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgratturt oma tulekust juba eelnevalt kellaga märku anda. Lähenedes jalakäijale vähendada sõidukiirust ja mööduda kõndijast ohutus kauguses. Kui kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuva jalgratturi teele jääb bussipeatus, siis peab jalgrattur andma teed bussile minevatele ja bussilt tulevatele jalakäijatele. Sõiduteel või jalgrattarajal tohib jalgrattur sõita alates kaheksandast eluaastast ja seda koos täiskasvanud saatjaga. Üksi tohib jalgrattur sõiduteel sõita alates kümnendast eluaastast, kui tal on jalgratturi juhiluba. Sõiduteel sõitev jalgrattur peab olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest. Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma autodega samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal. Selleks, et teised juhid jalgratturi plaane paremini mõistaksid, tuleb näidata enne manöövrit käemärguandeid. Kas kõrvaklapid ja telefon kujutavad riski? Liikluses osaledes peab olema väga tähelepanelik. Ainuüksi liiklusreeglite heast tundmisest ei piisa. Kõrvaklappidest muusika kuulamine vähendab jalgratturi tähelepanu ja muudab liikluses osalemise ohtlikumaks. Telefonikõnedele vastamiseks soovitame ratta kõne ajaks peatada ja jätkata teekonda pärast kõne lõppu. Kuidas saada jalgratturi juhiluba? Maanteeameti teenindusbüroodest on võimalik saada materjale, mille abil laps eksamiks ette valmistada. Kui liiklusreeglid selged, tuleb registreerida sobivale eksamile. Materjalid ja eksami sooritamine on tasuta. Rohkem infot lähimast büroost. TÄHELEPANU! ga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse üksi liiklusesse lubamist, olgu jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema kohustus veenduda, et tema järeltulija on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda. Oma liiklusteadmisi saab jalgrattur kontrollida, lahendades liiklusteste liikluskasvatus.ee lehel. CHRSTNA VALLMÄE ennetustöö osakonna ekspert Maanteeamet

11 11 Liikluses rumalustele ruumi ei ole Viimased kuud on politseisse ja sotsiaalmeediasse toonud mitmeid teateid, kuidas lapsed on jooksnud vahetult enne rongi üle raudtee või pimedal ajal keset sõiduteed olnud noor viimasel hetkel teepeenrale hüpanud. Õnneks ei ole seni ükski selline teade toonud endaga kaasa kurbi tagajärgi, kus keegi viga oleks saanud. Lastega sel teemal vesteldes selgub aga esiti kummalisena tunduv tõsiasi, et eluga riskides ja end ohtu seades taheti vaid nalja teha. Kellele ja milleks, jääb aga selgusetuks. Ükski autojuht ei soovi seista silmitsi olukorraga, kus lapse elu ohus oleks või kus lapsele otsasõidu vältimiseks ohtlikke ja teisi kaasliiklejaid ohtuseadvaid manöövreid peaks tegema. Ja kindlasti on asi naljast kaugel, kui taolise tegevuse tõttu keegi tõsiselt viga saab. Erinevalt autodest ja rongidest ei ole tee ääres mängival lapsel või noorel ümber kaitsvat metallkesta ja kokkupõrke puhul jääb kaotajaks ikka nõrgem pool. Pa- raku võib see teadmine aga meieni jõuda liiga hilja. Politsei ja koolid teevad pidevat ennetus- ja selgitustööd, et lapsed ja noored oskaks end erinevate ohtude eest kaitsta ja neid vältida, kuid veelgi olulisem roll on seejuures lapsevanematel. Piirkonnapolitseinikuna näen, et tegeleme palju tagajärgedega, mida oleks saanud vältida. Vanemad, ärge unustage lapsi arvutite ja nutiseadmete taha. Tundke huvi nende tegemiste ja toimetamiste vastu. Tean omast kogemusest, kui lihtne on laps panna nutitelefoni, tahvli või arvuti taha, et saaks tegeleda tähtsamate täiskasvanute tööde ja tegemistega. Lihtne on aga ka laps sinna unustada, teadmata seejuures, mida ta internetis teeb ja kellega suhtleb. Enne kevadist vaheaega küsisin ühes koolis lastelt, milliste huvitavate tegevustega nad vaheaja sisustavad ning enamjaolt sain vastuseks, et vaheaeg möödub suuresti arvuti taga olles. lma eelneva selgitustööta haaravad lapsed aga ruma- lusi ja ohtlikke tegevusi õhutavaid lehekülgi külastades kinni kõigest, mis tundub neile vähegi huvipakkuv ning järeletehtav. Lapsed ei ole sageli oma nooruse tõttu suutelised kõiki riske piisavalt hindama ja võivad järelemõtlematult end ohtu seada. Siin soovimegi igakülgselt abi lastevanematelt, et nad selgitaksid lastele mängu ning eluohtliku tegevuse erinevusi. Julgustame ka kõiki liiklejaid politseile teada andma taolistest juhtumitest nii saab politsei kiiresti reageerida ning lastega vesteldes anda selge sõnumi, et sellised ohtlikud ja mõtlematud mõõduvõtmised võivad väga raskelt lõppeda. Autode või rongi eest läbi joostes ei ole võidumees see, kes napimalt läbi pääses, vaid see, kes endiselt elab. Elu kaotades on võimalik eksida vaid üks kord! Turvalist ja päikeselist kevadet! JAAN SLDOJA piirkonnapolitseinik Teeme sellel aastal teisiti lusate ilmade ja õue korrastamise juurde käib tihti ka lõkketegemine. Lepime kokku, et teeme sellel aastal lõket ohutult! Lõket on võimalik teha nii, et see ei ohustaks meie ega ka naabrite vara. Selleks on vaja meelde jätta mõned näpunäited, mis ei nõua väljaminekuid ega ka liialt füüsilist jõudu. Kõigepealt tuleks üle vaadata harjumuspäraseks saanud lõkkekohad. Et lõkkeaseme ümbrus oleks puhastatud ja hoonetest ning metsast ohutus kauguses. Kui me leiame, et kaugus ei ole ohutu, valime sellel aastal uue lõkkekoha. Ohutu vahemaa hoonetega on suurema lõkke puhul 15 meetrit ja metsani peab jääma vähemalt 20 meetrit. Lõkke kõrvale paneme alati valmis ämbri veega, kastekannu, survestatud kastmisvooliku või tulekustuti. Kes süütab tule, peab tagama ka tuleohutusnõuete täitmise lõkke tegemise ajal. seenesestmõistetav on, et tuld ei tohi jätta järelevalveta. Me ei pea püsivalt seisma lõkke kõrval, kuid me peame kontrollima lõkkega toimuvat, tema arengut aja jooksul. Teame ju ütlust, et viimane kustutab tule! See kehtib ka lõkke puhul, lahkudes vala lõkkease ja hõõguvad söed veega üle või kata pinnase või liivaga. gal aastal puutume kahjuks kokku inimestega, kes kurjustavad, kui tulekahu järgselt astub nende koduhoovi inspektor, et viia läbi väärteomenetlus. Karistused ei ole mõeldud riigieelarve täitmiseks, need on üksnes nende isikute korrale kutsumiseks, kes ei ole ilma karistuseta valmis oma käitumist muutma. Uskuge mind, ei oleks midagi meeldivamat, kui me ei peaks algatama ühtegi väärteomenetlust seoses maastikupõlengutega, mis on alguse saa- Kulupõleng nud lõkke tegemise nõuete rikkumisest. Nõudeid, mida lõkke tegemisel järgida, ei ole palju ja nende täitmise takistuseks on üksnes tahtmatus ja hoolimatus. Aga leppisime ju loo alguses juba kokku, et sellel aastal on teisiti! Me täname teid juba ette! RADO METS peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise alal Lääne päästekeskus

12 12 Demineerijate kevadekuulutajad Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames, vaid aastaringselt. Müüt 2 Metsas või rannas jalutades, kodusid ja aedasid kraamides-koristades, võime sattuda peale leidudele, mis on sinna sattunud väga ammustel aegadel. Leiud võivad olla erinevad vanad tossud, võtmekimp, aga ka tundmatud metallist esemed. Kui esimesed neist ainult riivavad näiteks looduses silma, siis viimased on lisaks muule ka ohtlikud. Päris tihti kipub olema nii, et keegi näeb kuskil lõhkekeha, aga sellest teada ei anna või siis hoopis haaratakse see kaenlasse ning tuuakse ise pommigruppi kohale. Mõlemad võimalikud variandid on kahjuks valed ning ilmselt tingitud lõhkekehadega seotud müütidega. Müüt 1 Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, mida kõike veel. Vabatahtlik lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega, kuid pole väga kindel. gaks juhuks ei teata, ehk saan karistada, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks. Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhul, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks, mingit karistust teatajale sellest ei järgne. Müüt 3 Roostes ja deformeerunud lõkekehad ei ole nii ohtlikud, sest nad on nii vanad ja ilmselgelt enam ei tööta. Üldjuhul on tegelikkus vastupidine, palju sõltub lõhkekeha ehitusest. Mida enam deformeerunud ja roostes lõhkekeha on, seda ohtlikum võib see olla. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Teine asi on käivitusmehhanismiga, mis ei pruugi enam korrektselt töötada ning väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine võib selle siiski käivitada. Müüt 4 Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud. Mida väiksem lõhkekeha on, seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi. Müüt 5 Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata! Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele kohe. Kui ollakse hõivatud, siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem, kui leiu asukoht ette näidata, kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel. Pommigrupp tuletab meelde, et kõik lõhkekehad on valmistatud suurte purustuste tekitamiseks või selleks, et tappa. Võimaliku lõhkekeha leiu korral ei tohi seda mingil juhul puudutada. Tuleb hoiatada läheduses viibivaid inimesi ning alati teavitada leiust telefonil 112. JANEK SÕNUM Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik Sellel kevadel täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg. Viimaste aastate riiklik lemmikloomade vaktsineerimise statistika kõneleb üsna selgelt, et loomaomanikud on pannud võrdusmärgi riigi marutaudivabaduse ning võimaluse vahele jätta oma lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata. Loomatuditõrje seaduse kohaselt on omanikul kohustus lasta oma lemmikloomale regulaarselt teha marutaudivastane vaktsiinisüst. See seadusepügal ei ole ajale jalgu jäänud. Kahjuks ei ole nakkushaiguse puudu- mine kunagi miski, mis on iseenesestmõistetav. Eriti vähepüsivaks võib osutuda eeldus jääda selles surmavaimast nakkushaigusest kestvalt puutumata põhjusel, et marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid. Lisaks tuleb arvestada, et haigustekitaja põhilisteks laialikandjateks Euroopa regioonis on metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud, kellel pole riigipiirist sooja ega külma. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased. Globaliseeruvas maailmas reisivad ini- mesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. Harvad ei ole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Seega tegelikkuses on meie riigi marutaudivabadus väga habras.

13 Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigustpõhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10 päeva, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, kusjuures ~95% juhtudest saadi nakkus koeralt. Seega on näiliselt lihtne otsus ma jätan oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineerimata seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil. Oma lemmiklooma, lemmikuga kokkupuutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise. Marutaud on küll surmav, aga täiel määral ennetatav. Haiguse ärahoidmiseks ei ole vaja teha muud, kui pöörduda loomaarsti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida. * Marutaud on 99,9% surmav, kuid 100% ennetatav. * Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu! * Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul! * Ära lase oma loomi hulkuma! * Väldi kokkupuuteid võõraste koduja metsloomadega. * Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikud. * Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaaarsti. * Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti poole. * Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid. ENEL NN marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Veterinaar- ja Toiduamet 13 Lugeja küsib, jurist vastab Lugeja küsib: Jäin lapsehoolduspuhkusele. Sain teada, et minu asendaja võeti tööle tähtajatu töölepinguga. Kas see tähendab, et kui ma tööle naasen, ei olegi mul töökohta? Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar: Töölepingu seaduse järgi sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks tähtajaline tööleping. Näiteks on tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega. Antud juhul peaks töölepingu tähtaeg olema seotud lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisega. Kui asendatav naaseb lapsehoolduspuhkuselt tööle, siis lõpeb asendamise ajaks tööle võetud töötaja tööleping automaatselt. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval töötajal on õigus töölepingujärgsetele tingimustele, s.t töötaja täidab samu tööülesandeid, mis enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, saab sama suurusega töötasu jne. Kui töötingimused on paranenud, on lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal õigus paranenud töötingimustele (nt üldise palgatõusu korral peab ka lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja töötasu tõstma samaväärselt ja samadel alustel nagu teistel töötajatel tõsteti tema lapsehoolduspuhkuse ajal). Kui lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajaga on sõlmitud aga tähtajatu tööleping, siis tööandja ei saa töölepingut lõpetada põhjusel, et lapsehoolduspuhkusel olev töötaja naaseb tööle. Tööandja saab tähtajatu töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt töötajast tuleneval või majanduslikel põhjustel. Sellisel juhul tekib olukord, kus tööandja on samale ametikohale sõlminud kaks tähtajatut töölepingut. Kui tööandja on kindel, et tal on mõlemale töötajale töölepingus kokkulepitud tingimustel tööd anda, ei ole samale ametikohale kahe tähtajatu töölepingu sõlmimine keelatud. Kui hiljem selgub, et mõlemale töötajale ei ole võimalik tööd pakkuda, peab tööandja ühe töötaja koondama. Kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja naaseb tööle enne lapse kolmeaastaseks saamist, on temal eelisõigus tööle jääda, sest tööandja ei saa koondada väikelast kasvatavat töötajat. Kui kumbki töötaja väikelast ei kasvata, võib tööandja valida, kelle ta koondab. Töötajad on seaduse ees võrdsed ka siis, kui mõlemad kasvatavad alla kolmeaastast last. Seega, korrektne on sõlmida asendajaga tähtajaline tööleping, mille tähtaeg on sõltuvuses lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisega. Kui tööandja on mõlema töötajaga sõlminud tähtajatu töölepingu ning hiljem selgub, et kahele töötajale ei ole võimalik samadel tingimustel tööd anda, on tegemist pahatahtliku käitumisega. Sellisel juhul võib tööandja seista silmitsi töövaidlusega, mille võimalikuks põhjuseks on diskrimineerimine Lugeja küsib: Asendasin üsna tükk aega haiguslehel olevat kolleegi. Nüüd hiljem sain teada, et mulle maksti selle töö eest vähem kui mu kolleegile. Kas mulle oleks pidanud maksma sama palka? Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes võivad töötaja ja tööandja omavahel sobivas töötasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et töötasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale ning tööandja järgiks võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest nt rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, soo või seksuaalsete sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise nõuded töösuhetes laienevad ka perekondlike kohustuste täitmisele, sotsiaalse seisundile ja töötajate huvide esindamisele või töötajate ühingusse kuulumisele, keeleoskusele või kaitseväeteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud põhjustel diskrimineerimine on keelatud nii töölepingu sõlmimisel, kokkulepete tegemisel, töötasustamisel, edutamisel, töösuhte ülesütlemisel jne. Seega ei tohi töötasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (töötaja töö sisu, tööülesanded, oskused, kogemused, töö tegemise kiirus ja kvaliteet, staaž jne) ning olema põhjendatud. Kui töötasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on põhjendatud, kuid töötajat makstav töötasu ei rahulda, tuleb töötajal palgatingimuste läbirääkimiseks tööandja poole pöörduda.

14 14 PÄRMUSKULTUUR SUVEKOOL Esivanemate jälgedes juuni suvekooli vahetus august suvekooli vahetus Kutsume kõigis vanuseastmetes koolinoori ja ka teisi huvilisi mõnusalt aega nautima Raplamaale, Kõnnumaa loodusesse, Keava raba õhustikku, Tarsi talu maadele. Suvekool toimub kahes vahetuses (mõlemas vahetuses on erinevad tegevusprogrammid). Ühes vahetuses maksimaalselt 45 osalejat, tegevusjuhidkasvatajad, laagrijuht ja kokk. Pakume koduse ja perekeskse õhustikuga harivat suvepuhkust, kus laps või noor tunneks end kodusemalt kui suurearvulistes lastelaagrites. Arvame, et osalejate vanusevahe ei sega, pigem soodustab pärimuskultuuri viljelemist. On ju läbi aegade pärimustraditsioonid olnud elavad ja edasiviivad just koos elavates peredes-kogukondades, kus liikmed hällist kõrge eani. Me väärtustame kogukonnaja peretraditsioone. Põhjalik informatsioon laagri programmist ja korraldusest Tarsi talu kodulehel: web.zone.ee/tarsi (teated). ::::::::::::::::::::::::::::::::::: Korraldaja Krista Olesk Tarsi talu perenaine Tel , e-post MAHTRA SELTSMAJA (Mahtra küla, Juuru vald) Pakume ruume koolitusteks, koosolekuteks, kontsertide, etenduste, pidude korraldamiseks, sünnipäevade ja muude ürituste tähistamiseks ning majutust kuni 21 inimesele. HNNAKR Kohtade arv Kuni 70 Kogu maja sh saal, õppe- ja koosolekuteruum, kaminaruum, saun Kuni 50 Koosolekute ruum Õpperuum Kuni 70 Kuni 50 Kuni 10 Kuni 15 Kaminaruum Kuni 15 Saal Saun ja kaminaruum Kuni 15 Selgitus Kontserdid ja koolitused Alates 7. tunnist Tähtpäevad (sünnipäevad, peod jmt) Alates 7. tunnist Laste- ja loovuslaagritele Kontserdid, koolitused Tähtpäevad (sünnipäevad, peod jmt) Alates 4.tunnist Alates 4. tunnist Saunalinad Köök Majutuskohad Kuni 21 Seltsimaja voodipesuga (1 inimene) Alates 2. ööst (1 inimene) 10 ja enam ööd (1 inimene) Maja kasutamise lõplik hind lepitakse kokku broneerimisel. nfo: Edy Priimägi, tel , e-post Hind 15 eurot/tund 11 eurot/tund 18 eurot/tund 14 eurot/tund 150 eurot/ööpäev 10 eurot/tund 12 eurot/tund 8 eurot/tund 8 eurot/tund 10 eurot/tund 5 eurot/tund 12 eurot/tund 7 eurot/tund 0.50 eurot/tk 6 eurot/tund 10 eurot/öö 8.00 eurot/öö 6.00 eurot/öö

15 15 Toyota, Mercedes KOKKUOST OSTAN VANA TOYOTA, sõitmiseks, taastamiseks või varuosadeks Ostame Toyota- ja Mercedes-marki sõidukeid, võib pakkuda ka muid marke. Tel

16 16 Sündis laps HEGO LOBJAK Ellen Leinmets Avo Kivitoa Lemmi Rohtla Endel Jaani Urve Porovardja Aime Järvine Lia-Mai Sepp Helje Ottens Heldur Vaidla Virve Pavelson Aime Jaani ivi-maie Pikkorainen Raivo Kask Villu Purk Maie Roosimägi Liia Priimägi Ants Adra Aino Jaanson Vaike Tui Mai Kask Ella Kadarik Maikuu sünnipäevad r gavikku lahkunud ELLA METHUSALEM ALDA JALUKSE AN HALJASSOO OÜ ESTEST PR OSTAB metsa- ja põllumaad Tel , info@est-land.ee Veski 1, Juuru alevik, Juuru vald, Raplamaa, juuru@juuru.ee, trükk OÜ Vali Press, trükiarv 650 JUURU VALLA TEATAJA Vastutav toimetaja Aili Normak , , aili.normak@juuru.ee Kujundaja-küljendaja Anu Lillemägi, anu.lillemagi@juuru.ee Kaastöid ootab toimetus iga kuu 20. kuupäevaks Juuru Valla Teataja internetis: > Juuru Valla Teataja