Kokkuvõte Poola-Sloveenia õppereisist 13-20 juuli 2009.a 12-13.juuli Pühapäev/esmaspäev Oma õppereisi alustame juba 12.juuli hilisõhtul, kui buss alustab väljasõiduga Rakkest ning teeb ringi PAIK piirkonnas, et kogu reisiseltskond kokku koguda. 13. juuli varahommikul nii kell 00.30 on kõik bussis endale kohad leidnud ja alustame sõitu Läti suunas. Ja edasi sõidame ja sõidame. Läti võtab meid vast vihmaga ja seda jätkub kogu Lätis sõidu ajaks. Leedus otsustame, et on vaja teha peatus ja võtta einet. Aeg on varajane ning leiame kohviku Šermutas (www.sermutas.lt )Samas kompleksis on ka hotell ning restoran. Hoone lähedal paikneb Maxima logistikakeskus. Otsustame, et kõigil on võimalus tellida eine vastavalt oma soovidele. Siit alates läheb asi raskeks. Aeg hakkab venima ja tundub, et köök ei suuda tellimusi täita. Kiiresti suudetakse valmistada vaid omletti ning salatiteni jõutakse alles peale pikka ootamist ning pizzat ei saadudki valmis. Lõpuks saame ikka kõik midagi söödud ja alustame kella üheksa ajal sõitu edasi. Tutvume oma reisiseltskonnaga kõik saavad võimaluse rääkida endast, oma tööst ja sellest, milliste ootustega nad sellele õppereisile on tulnud: Oleks huvitav tutvuda maaeluga teises riikides Soovin tutvuda külaeluga Poolas ja Sloveenias Huvitav on tutvuda EL maadega, sest näiteks tundub, et Poolas on hoopis teine Euroopa Liit kui meil Loodan tutvuda Sloveenia karstialadega Soovin saada uusi kogemusi, uusi tutvusi nii PAIK valdadest kui ka väljastpoolt Laiendada silmaringi, tutvuda teiste maade Leader tegevusgruppidega Koguda muljeid, saada kinnitust, et elu maal ei olegi nii igav Puhata, sest kolme aasta jooksul on see mul esimene puhkus Kella 10 paiku jõuame Kaunasesse ja sealt edasi jätkub teekond Poola piiri suunas. Kell 11.30 ületame poola piiri ning bussijuhid tasuvad teemaksud ning meil on võimalus veidi jalutada, sopata ja WC külastada ning koguda jõudu edasiseks istumiseks. POOLA http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/poland/index_et.htm ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Varssavi Üldpindala: 312 679 km² Rahvaarv: 38,1 miljonit Rahaühik: zlott Ametlik ELi keel: poola Poola riik on üle 1000 aasta vana. 16. sajandil oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas. 1683. aastal Viini lahingus saavutatud võiduga suutis Poola kuningas Jan III Sobieski purustada Viini piiravad Otomani väed, vältides sellega Lääne-Euroopa võimalikku anastamist. Poolal on rikas mineraalsete loodusvarade, sealhulgas raua, tsingi, vase ja kivisoola poolest. 13. sajandil rajatud Wieliczka soolakaevandus kujutab endast maa-alust linnakut, kus on sanatoorium, teater, kabel ja kohvik! Kõik on valmistatud soolast, ka trepid ja küünlajalad. Poola konstitutsioon kehtib alates 1997. aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ning näiteks kapsa ja seentega täidetud pirukad (pierogi).
Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirežissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, meie hulgast lahkunud paavst Johannes Paulus II. Poola ametlik seebisait http://www.poland.gov.pl/, Poola turismiamet http://www.poland.travel/en/pot_front_page Ja liigumegi edasi. Kell 12 oleme Suwalkis ning poole tunni pärast Augustowis. Tee on tuttav eelmise aasta Poola õppereisist ja hea on märgata juba tuttavaid kohti. Poolas on vili juba küps ja koristustööd käivad ja viljakoormad liiguvad. Tee ääres pakutakse müügiks kukeseeni ja mustikaid. Õhtul kella viieks jõuame Varssavisse ning aeg on võtta õhtusöök restoranis Punane siga http://www.czerwonywieprz.pl/ Koht on osale reisiseltskonnast juba tuttav eelmise aasta õppereisist, kuid teiste jaoks on huvitav näha endiste parteitegelaste pilte ning sümboolikat. Hoolega tehakse pilte, et muljeid jäädvustada. Toit on maitsev ja teenindus sujub ning on peale pikka bussisõitu hea lõõgastuda. Aga aeg läheb kiiresti ja meil on vaja jätkata oma teekonda. Kella seitsme ajal alustamegi sõitu Spalasse. Kella üheksa ajal keerame peateelt Spala poole. Bussijuhid usaldavad oma tehnilisi abivahendeid, kuigi Aivar arvab, et kindlam on orienteeruda endise tehase korstna järgi, mis on tuttavad juba eelmisest reisist. Bussijuht jääb endale kindlaks ja nii me siis sõidamegi mööda kitsaid teid ja alleesid. Mõnikord tundub, et buss küll siit puude alt läbi ei mahu. Aga on väga huvitavad metsateed ja fotograafid teevad hoolega pilte Poola külaelust ja maastikust. Peale loodusega tutvumist ning võistlust kellaga, sest bussijuhi tööaeg hakkab lõppema, jõuame õnnelikult kohale ja pargime bussi Spalas hotelli FWP juurde www.fwp.spala.com.pl/ Valvur kutsub hotelli administraatori ja saamegi tubadesse. Õhtu lõpetame kohalikus pubis, kus vahetame muljeid ja teeme kokkuvõtteid esimesest reisipäevast. 14.juuli teisipäev Kell kaheksa on meil hommikusöök. Võrreldes eelmise aastaga on muutus see, et toitu pakutakse rootsi lauana ja traditsiooniliselt pakutakse lisaks ka sooja toitu. Joogiks on tee, aga kuna meil on oma kohv kaasas, siis on ka see probleem lahendatud. Peale hommikusööki pakime oma asjad jälle bussi ja ootame oma giidi. Proovime suhelda kohaliku LAG-i esindajatega, kuid kui see ei õnnestu, siis alustame ise sõitu. Varsti helistab paanikas giid ja meid leitakse teelt ülesse ja sõidame planeeritud kohtumispaika. Siin jaguneb meie reisiseltskond kaheks grupiks: ametlik delegatsioon läheb koostööseminarile ning osa grupist siirdub tutvuma kohaliku kloostriga. Koostööseminar Tutvume osalejatega, kelleks on kohaliku LAG-i Dolina Pilicy http://www.dolinapilicy.pl/ ning kohalike omavalitsuse esindajad ning meie PAIK delegatsioon. Tutvume kohaliku piirkonnaga, kus asub kuus valda kokku 50 000 elanikuga ning tutvustame PAIK piirkonda. Tutvume sealse tegevusgrupi poolt pakutud koostööettepanekutega. Tutvume sealse Leader tegevusgrupi tegevustega. Nad veel Leader projektitoetusi ei jaga, see on järgmine etapp. Strateegia on kinnitatud. Töötajaid 4. Tegevuskulud kaetakse KOV poolt( 1 PLN igalt inimeselt) ning lisaprojektidest. Sulejowis on 15,8 tuhat elanikku. Põhilised on siin turism ja põllumajandus ja juba ajalooliselt ümbruskonnas jahinduspiirkonnad. Piirkonnale iseloomulikud metsad ja Pilica jõgi. Lubajatootmine lõpetati 10 aastat tagasi. Ka neil on oluliseks probleem vanade tootmishoonete ning ehitistega. Koostööettepanekute täiendamine ja koostöölepingu ettevalmistamine 2009.a ettevalmistavad tegevused, 2010.a. koostööprojekti algus Koostöö esialgsed tegevused võiksid olla folkloor ja turism, käsitöö, tööstuspärandi säilitamine Folkloor- poola laste osalemine Porkuni Pillaril 2010.a., meie tantsijate ja lauljate osalemine kohalikel üritustel Poolas Turism- gruppide vahetus, jahiturism, turismitalude kogemused Käsitöö- tutvumine piirkondliku käsitööga, näituste korraldamine jm. Tööstuspärandi säilitamine- vanade hoonete säilitamine, neile uue otstarbe andmine
Koostööalaseid tegevusi koordineerivad Leader tegevusgrupid Regulaarne info vahetamine ning selle kajastamine veebilehtedel, koostööprojektist tulenevate võimaluste tutvustamine kohalikele elanikele Mõlemad tegevusgrupid rahastavad oma ettevalmistusperioodil tekkivad kulutused kuni koostööprojektini ise, hiljem kaetakse kulutused koostööprojektiga. Järgnevalt paigutatakse meid autodesse ja suundume lõunasöögile. Ka poola politsei töötab hoolsalt ning üks meievastuvõtjatest jääb vahele lahtise turvavööga. Nagu hiljem meile selgitati, pidi ta lisaks hoiatusele sööma ära pool sidrunit. Jõuame kloostri juurde ja kohtume seal oma reiskaaslasetega. See on juba 1176.aastal tsistertslaste poolt ehitatud klooster ja kirik, mida paljude aastate vältel ei kasutatud. Nüüd on kompleksi renoveeritud ja on uuesti ka kloostrina kasutusel. Ajalooliselt on teada, et siit alustas sõjakäiku ristirüütlite vastu Kuninglik armee. Grünwaldi (Tannenbergi)lahing toimus 1410.a. Peale Poola-Leedu ühisväele kaotatu lahingut algas Ordu langus.poola Toruńi rahulepingu tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad. Siit Sulejowast varuti metsast liha. Legendi järgi on kirikus näha kivi, kus rüütlid teritasid oma mõõkasid. Osa kloostri varadest olid pikka aega peidu kohalike elanike kodudes ja pärast kloostri taastamist toodi need kloostrile tagasi. Kloostri juures asuvas restoranis on meile ja kohalikele vastuvõtjatele kaetud lõunasöögilaud. Söögiks pakutakse poola traditsioonilist toitu: kanapuljong nuudlitega ja karbonaad. Hiljem saame teada, et enne meie lõunasööki külastasid kööki kohalikud tervisekaitse inspektorid ja see olevat häirinud ka meile lõunasöögi valmistamist. Peale lõunasööki pakuti vastavalt soovile teed või kohvi. Tegime mõned ühispildid ja meil ongi aeg hakata edasi Sloveenia poole sõitma. Kella üheks on kogu seltskond bussis ja alustame sõitu. Paari tunni pärast jõuame Czestochowasse, mida peetakse Poola vaimseks keskuseks ning igal aastal teevad tuhanded katoliiklased palverännaku kõrgel mäel asuvasse Jasna Gora kloostrisse, kus asub kuulus Musta madonna imettegev ikoon. Meil ei ole kahjuks võimalik aja puudusel kloostrit vaadata ja nii näeme vaid kloostri ja kiriku torne eemalt. Poolas on katoliiklik maa ja on näha mitmeid huvitava arhitektuuriga kaasajal ehitatud kirikuid. Samuti võib näha külades teeääres väikesi ristiga ja rikkalikult kaunistatud teeliste palvetamiskohti. Kella viieks jõuame Katowicesse. Katowice on tüüpiline tööstuslinn Lõuna-Poolas.Linn hakkas kasvama ja elu edenema 19.sajandi keskpaiku pärast Berliini raudtee ehitamist, mis viis läbi Poola Saksamaale. See on kiiresti arenev tööstuslinn, kuid ka tuntud kultuuri- ja teaduskeskus, siin asuvad Sileesia ülikool ja vojevoodkonna kultuuri ja puhkepark. Teeme väikese peatuse bensiinijaamas ja saab veidi jalutada, WCd külastada või kauplusest midagi osta. Ja ongi aeg jälle edasi liikuda. 18.00 Lahkume Poolast ja jõuame Tšehhi. Tšehhi ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Praha Üldpindala: 78 866 km² Rahvaarv: 10,3 miljonit Rahaühik: Tšehhi kroon AmetlikELi keel: tšehhi
Tšehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tšehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tšehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsaina Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tšehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud paljude rahvusvaheliste filmitootjate meelispaigaks. Tööstus on tänini riigi majanduses esikohal esiletõstmist väärib autode, tööpinkide ja masinate tootmine. Riigi idaosas asuvas Moraavias on tähtis raua- ja terasetööstus. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt maisi, suhkrupeeti, kartuleid, nisu, otra ja rukist. 95 % riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalselt suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Tšehhi Vabariigis toodetakse maailmakuulsaid õllesorte, sealhulgas Pilsnerit. Veini toodetakse Moraavia lõunaaladel ning Böömimaa mõningates piirkondades. Rekordilise 900 loodusliku allika pärast toodab riik ka palju mineraalvett. Teatavates Böömimaa piirkondades ja Lõuna-Moraavias toodetakse veini. Tüüpiline tšehhi toit on täidisega roog kneedlid, mida valmistatakse nii jahust kui ka kartulitest. Tuntuimad tšehhid on Art Nouveau kunstnik Alfons Mucha, heliloojad Antonin Dvořák ja Bedřich Smetana, maratonijooksja Emil Zátopek, samuti kirjanikud Franz Kafka ja Milan Kundera. Ametlik veebisait: http://portal.gov.cz/wps/portal/_s.155/6966/place Turism: http://www.czechtourism.com/eng/uk/docs/holiday-tips/news/index.html Bussijuhtidel vajalik jällegi maksta teemaksud ja saamegi edasi. Sõidame mööda kiirteed ja ei saa õigel ajal teha vajalikku pööret. Nüüd peame ootama uut võimalust ja peale tagasipööret tutvume teeoludega kiirteest eemal. Keerutame siia-sinna ja vahepeal tundub, et sõidame mööda munakivi teed, aga see annab võimaluse tutvuda külaeluga. Saame bussi õigele teele ja sõidame edasi. Vaated on muutunud mägisemaks ja tehakse lugematul arvul bussiaknast pilte. Ka kasvatatavad kultuurid on teistsugused: päevalill, viinamari, humal jm. Kella poole üheksaks jõuame Brnosse. Väike eine ja puhkus bensukas ning uuesti teele. Kella poole kümne paiku ületame Tšehhi Slovakkia piiri. Slovakkia ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Bratislava Pindala: 49 000 km² Rahvaarv: 5,4 miljonit Rahaühik: euro Ametlik ELi keel : slovaki Slovakkiast sai iseseisev riik 1993. aasta jaanuaris pärast Tšehhoslovakkia kaheks jagunemist. Slovakkia asub Kesk-Euroopa südames, naabritega seob teda Doonau jõgi. Kuulsaim looduskuurort on Kõrgtatrad, mis on tuntud oma imetlusväärsete vaadete ja suusakeskuste poolest. Doonau tasandikud on viljakas põllumaa, kus kasvatatakse nisu, otra, kartuleid, suhkrupeeti, puuvilju, tubakat ja viinamarju. Otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitud presidendi volitused on piiratud. Riigil on ühekojaline parlament, mille 150 liiget valitakse neljaks aastaks. Slovakke on 86% elanikkonnast. Suurima rahvusvähemuse moodustavad ungarlased. Künkatippudel asuvad kindlustused annavad tunnistust Slovakkia pikast sissetungide ajaloost. Bratislava keskaegse ja barokkarhitektuuri pärand on rikkalik. Bratislava oli Ungari kuningate kroonimiskohaks. Traditsioonilised road on kartulipirukad lambapiimast valmistatud juustuga ja kapsasupp vorstiga. Tuntud slovakid on 1913. aastal langevarju leiutanud Štefan Banič ja popkunstile alusepanija Andy Warhol (sündinud Andrei Varhola, vanemad pärinesid Ida-Slovakkiast). Tuntud on ka 1949. aastal asutatud Slovakkia Filharmoonia orkester.
Ametlik veebisait: http://www.government.gov.sk/ Turism: http://www.slovakia.travel/ Bussijuhid tasuvad teemaksud reis jätkub. Otsime grupile kiiresti majutust ja pärast mitmeid ebaõnnestumisi saame öömajale Bratislavas. Uue päeva alguseks on kogu grupp majutatud hotelli Miva ja kolm meest sõidavad taksoga hotelli Turist. Buss peab jääma kindlalt üheksaks tunniks paigale. 15.juuli/kolmapäev Hommikusöök hotellis ja tundub, et hommikusöögiks on kokku otsitud kõik mis võimalik. Jogurt saab kohe otsa, aga lihalõike tuuakse pidevalt juurde ja kohvitasse ja klaase saab ikka ka ootamise peale, kui nad nõudepesust jälle ringluuse tulevad. Õnnestub saada üks kena õun, sest apelsinid on meid küll siin mitu kuud oodanud ja väsimusest kuivanud. Kohvi ei ole, aga eks vahest on ka kakaod päris mõnus juua. Kui oleme hommikusöögi söönud, kotid bussi paigutanud, mehed teisest hotellist taksoga kohale jõudnud ning bussijuhtide puhkeaeg läbi saanud, siis alustame kella üheksa ajal sõiduga Austria poole. Kohe varsti peale Bratislavat olemegi Austria piiril. Austria ELiga ühinemise aasta: 1995 Poliitiline süsteem: föderaalne vabariik Pealinn: Viin Üldpindala: 83 870 km² Rahvaarv: 8,3 miljonit Rahaühik: euro Ametlik ELi keelt: saksa Austria lääne- ja lõunaosa kujundavad Alpi mäed, kuid riigi idaosa ja pealinn Viin asuvad Doonau jõe orus. Esimese maailmasõja lõpuni oli Austria sajandeid pea kogu Kesk-Euroopat valitsenud suure impeeriumi keskus. Praegu on Austria üheksa liidumaaga föderaalne vabariik. Viinis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter, seal asuvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) sekretariaat, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ning Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC). Austria parlamendil on kaks koda. Riiginõukogus (Nationalrat) on 183 liiget, kes valitakse otsestel valimistel neljaks aastaks. Föderaalnõukogu ehk Bundesrat on ülemkoda ligikaudu 62 liikmega, kes esindavad iga provintsi. Ülemkoja liikmete ametiaeg kestab neljast kuni kuue aastani. Austrial on rikkalik kultuuripärand. Heliloojana on silmapaistvaim Wolfgang Amadeus Mozart, kuid ka Franz Schuberti muusika on väga populaarne. Siegmund Freudi filosoofia ja ideede õigsuse üle vaieldakse maailmas tänini ning üks enam 20. sajandi filosoofilist mõtlemist mõjutanud inimesi oli Ludwig Wittgenstein. Kunstivaldkonnas väärivad imetlust Gustav Klimti maalid 19. sajandi lõpust. Austria majanduses on olulised nii tööstus kui ka põllumajandus, oluline tuluallikas on veel turism. Austria köögi teevad rahvusvaheliselt tuntuks viini šnitsel (Wiener Schnitzel) ja õunapirukas (Apfelstrudel). Ametlik veebisait: http://www.austria.gv.at/ Turism: http://www.austria.info/ Ootame kuni bussijuhid tasuvad vajalikud maksud ja alustame sõitu Sloveenia poole. Fotograafid teevad hoolega teeäärsest maastikust ja põldudest pilte ning sõidame ja sõidame.
Kella pole ühe ajal ületame Sloveenia piiri ja saame aru kui mugav see tänapäeval on, kui piirid Euroopas on vaid mõttelised jooned, kuid teemaksud vajavad ikka tasumist. Sloveenia ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Ljubljana Üldpindala: 20 273 km² Rahvaarv: 2 miljonit Rahaühik: euro Ametlik ELi keel: sloveeni Sloveenia on üks Jugoslaavia koosseisu kuulunud vabariikidest, mis iseseisvus Jugoslaavia lagunemisel 1991. aastal. Sloveenia naabriteks on Austria, Horvaatia, Itaalia ja Ungari. Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Riigi lipul on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt (2864 meetrit). Riik oli kunagi Austria-Ungari impeeriumi osa. Pealinn Ljubljana on asutatud Rooma ajal. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal. Sloveenia köök saab tugevaid mõjutusi naabritelt. Struudel ja viini šnitsel (Strudel ja Wiener schnitzel) pärinevad Austriast. Itaalia on andnud risotto ja ravioolid, Ungari aga guljašši. Sloveenia erilist kooki nimetatakse potica ks. See kujutab endast kreeka pähklitega kaetavat taignakihti, mis rullitakse kokku. Tuntumad sloveenid on füüsik Jožef Stefan, keeleteadlane Franc Miklošič ja arhitekt Jože Plečnik. Ametlik veebisait: http://www.slovenia.si/ Turism : http://www.slovenia.info/ Sõidame mööda kiirteed ja iga kiirteel läbitud kilomeetri eest tuleb tasuda teemaksu. Aga nähes. Kui suur töö on teeehitus Sloveenia maastiku, saame aru. Et ega siin vist teisiti ei saagi. Maastik on vaheldusrikas tõuseme kõrgele mägedesse, läbime tunneleid ja ületame sildu kuristikes. Tutvume põllumajandusega mäestikes. Tundub, et kogu põllumajanduseks sobilik pind on ära kasutatud. Mäeveergudel näeme viinamarjaistandusi ja põldusid ja karjamaid, tehakse heina. Kella kolme ajal möödume Sloveenia pealinnast Ljubljanast ning siirdume Aadria mere rannikule. Sloveeniat võib pidada paigaks, kus kohtuvad Ida- ja Lääne-Euroopa. Tegelikult igaüks, kes rändab mööda maad Austriast Horvaatiasse või Itaaliast Ungarisse saab Sloveenia pealinna Ljubljana läbida. Geograafilisest asendist lähtuvalt läbivad Sloveeniat lausa risti-rästi mitut Euroopa riiki Lähis-Idaga. Juba roomlaste eelsel ajal liikus sellel alal palju rahvaid, kes segunesid ja kaubitsesid omavahel. Lumega kaetud Alpid, rikkalikud metsad, Aadria meri, sügavad järved, maalilised orgid, karstimaastik, maa-alused koopad, termaalallikad, aiad ja viinamarjaistandused, muinasjutukülad ja muinaslinnad, kaasaaegsed meelelahutused, rikkalik kultuuripärand, lahked inimesed, vaheldusrikas köök, suur veinivalik, golfiväljad kõik see on Sloveenia. Sloveenia majanduse üks olulisem kandetala on kindlasti turism. Suurem osa sellest on koondunud Aadria mere ranniku piirkonda ja selle piirkonnaga on ka meil kavas tutvuda. Vaated muutuvad üha mägisemaks ja pilte klõpsitakse järjest kiiremas tempos, sest meie jaoks, kus kõige kõrgem mägi on Emumägi oma 166 meetriga, on sealsed arvatavasti ligi kahe kilomeetrised mäed midagi enneolematut. Möödume Trieste väinas asuvast rannikulinnast Koperist, mis on ühtlasi suurim kalasadam ja soola tootmise keskus. Itaalia on siit üle lahesopi lausa käega katsuda. Koperist Triesteni Itaalias on ainult paarkümmend kilomeetrit. Sloveenial on rannaala ainult ligi 50 kilomeetrit, aga siit avaneb neile
aken maailma ka meritsi, sest paljude riikide laevad võivad pääseda sadamasse. Linn allus enam kui viissada aastat veneetslaste võimule. Kui Veneetsia Vabariik kadus, läksid omandiõigused linna üle kõigepealt Austriale, siis aga Itaaliale, enne kui jäädi Jugoslaavia ja nüüd siis Sloveenia hallata. Keerutame oma bussiga kitsastel mägiteedel ja jõuame sihtkohta Pirani, mis on koos Portorožiga Sloveenia kaunimad rannikulinnad ja suurimaid turismipiirkondi Bussil on probleeme parkimisega, aga lõpuks õnnestub reisiseltskonnal väljuda ja buss suundub endale parkimiskohta otsima. Meie jalutame mööda tänavat, et jõuda oma lõunasöögile. Õues on talumatu kuumus aga samas on ka päris mõnus jalutada mööda Aadria mere kallast. Restorane, kohvikuid ja kauplusi on ridamisi; kõik valmis turistide teenindamiseks. Leiame lõpuks oma söögikoha restorani Ivo Piran. Restorani siseruumides on iga nurgake täidetud laudadega ja lisaks lauad väliterrassil. Meile kaetakse lauad õues, kus kuumusele lisandub õnneks ka kerge meretuul. Peale lõunasööki on veidi aega jalutada linnas, käia korraks ujumas, vapramatel jätkub jõudu ronida mäel asuvasse vanasse merekindlusse. Vesi on mõnusalt soe ja väike suplus mõjub ergutavalt. Piran on säilitanud oma keskaegse põhiplaani, milleks on kitsad tänavad ja kompaktsed majad tõusmas mäkke ja annab kogu piirkonnale tüüpilise Vahemere vaate. Pirani loetakse Sloveenia Aadria mere pärliks. Portorož mere ääres asuv linn, mille nimetuses sisaldub jutustus sadamast, roosidest, merest ja soolatootmisest. Selles kena vahemerelise kliimaga ja rohelusse uppuvas linnas on sooje isegi talvel. Portorož on prestiižikas turismipaik sajaaastase kuurordilinna traditsiooniga. Kuurort asub Pyransky lahe nurgas Aadria mere põhjapoolses osas. Ühelt poolt piirneb ta Lucia nimetust kandva väikeasulaga, kus elavad kohalikud elanikud ning teiselt poolt voolab otse keskaegsesse väikelinna Piran. Kuurort arenes hoogsalt turismialal tänu oma pehmele ja tervist soodustavale kliimale, puhtale õhule ja mereveele ning ka edukale ravile soolavee ja ravimudaga, mida on piisavalt palju lähedalasuvates soolatootmistest. Portorož hakkas arenema turismikeskuseks XIX sajandi lõpus, enne seda evitas kohalik elanikkond sellel territooriumil põllundust ja külaltki edukalt kasvatas pehmes kliimas ning viljakal pinnasel viinamarjavääte, mere ääres aga arenesid kalastus ja soolatootmine. Mõningate andmete põhjal on teada, et veel muistsed roomlased olid teadlikud ravisoolade olemasolust nendes kohtades. Pärast kauakestnud sõjakäike ravisid sõdurid Portoroži lahe puhkeravilates oma haavu ja kogusid jõudu. Tõenäoliselt, et tollest ajast eksisteeribki soolatootmise traditsioon. Juba XIII sajandil muutus Portotrož kuulsaks kuurordiks. Ja ongi aeg edasi liikuda. Buss põikab korraks kiiresti kesklinna ja kogub meie reisiseltskonna bussi, et edasi liikuda. Naudime kauneid mägiseid vaateid ja teeme hoolega pilte, et kõiki elamusi jäädvustada. Suundume Horvaatia piiri poole ja möödume kuulsatest saliinidest (meresoola aurutusbasseinid) Secovljes. Soovime külastada viinamarjakasvatustalu Adriano ja Sonja Klobas. Peatume hetkeks kohaliku pubi juures, et talu asukohta täpsustada, aga kuna tee on mägine ja kitsas, siis saavad kohalikud autojuhid väga pahaseks ja näitavad seda välja signaalitamise ja üldtuntud käemärkide abil. Saame väikese skeemi ja jätkame teekonda. Talu peaks asuma Sloveenia-Horvaatia piiripunkti lähedal. Olemegi jõudnud peaaegu piirile ja bussijuhid leiavad teel veidi laiema koha, kuhu buss parkida. Liigume mööda teed, kus ühelpool majad ja teiselpool aprikoosi- ja teised viljapuud. Mõnel avaneb võimalus proovida ära aprikoosiraksus käimine, mille vilju me siis üheskoos maitseme. Avastame, et see ei olnud vist ikka õige suund või oli meil skeem valesti ees ja pöördume tagasi, et teist teed proovida. See tee osutub õigeks ja varsti olemegi talu hoovis ning perenaine on meid tervitamas. Meid kutsutakse söögituppa ja seame ennast istuma. Perenaine räägib oma talust, viinamarjaksavatusest ning veinitootmisest. Saame ka talutoodangut proovida. Kuigi suhtlemiseks on raske sobivat keelt leida, saame vähese vene-sloveenia keelega ikkagi hakkama. Meile näidatakse, kuidas toimub viinamarjadest mahla saamine ja sealt edasi veini tegemine ning hoidmine. Kvaliteet on oluline ning tuleb võtta igast partiist proovid ja need siis analüüsimisele saata. Õues on iga ruutmeeter pinda oskuslikult kasutatud ja väikesel aiamaalapil kasvavad tomatid, aedoad ja teised meilegi tuntud aedvilajad, ainult kasv on palju lopsakam ja saagirikkam. Aiamaa servas kasvavad palmid ja lilled. Võimalus endale meelepärasemat veini osta ja seda võimalust kasutatakse agaralt. Ja ongi aeg suunduda bussi ning alustada sõitu tagasi Postojna poole. Seljataha jätame mereranniku ning kitsad ja käänulised mägiteed ning suundume kiirteele. Kella üheteistkümne paiku jõuame Postojnasse ning asume oma hotelli otsima. Õues on pime ja on pisut keeruline õige majani jõuda. Bussi arvates on koht õige, aga meile tundub, et oleme mingi laohoone juurde sattunud. Pärast väikest otsimist leiame, et koht on õige ja hotelli peauks on teiselpool maja. Kui oleme õnnelikult kohale jõudnud, siis selgub, et oleme siin oodatud ja jaguneme kiiresti tubadesse. Hotell osutub väga meeldivaks ja kaasaegseks ning isegi Wifi on olemas. Osades tubades on ka kööginurk. 16.juuli/neljapäev
Kell 8 sööme hommikust ja alustame liikumist Sentjuri poole, sest sellel päeval on kavas kohtumine sealse tegevusgrupiga ning nende kava järgi on meil terve päev sisustatud. Siirdume jällegi kiirteele, tasume vajalikud teemaksud ning möödume pealinnast Ljubljanast ning jõuame kella üheteistkümneks Šentjuri. Nende juhatuse järgi asub nende kontor ja meie kohtumispaik kõrgel mäel. Bussijuht kahtleb võimaluses, et sealsetel kitsastel tänavatel on võimalus bussiga liikuda ning siirdume sinna jalgsi. Õues on harjumatult kuum ja venime tasapisi mööda mäge ülespoole. Meid on tervitamas sealse Kozjanski Arenduskeskuse ja LAG From Pohorje to Bohor http://las.rakozjansko.si/ esindajad. Saame pisut vaadata, millised on nende töötingimused ja siis siirdume saali. Pakutakse kohvi, karastusjooke ja saia. RA Kozjanski www.ra-kozjansko.si/las tegeleb ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste nõustamisega ning arendusprojektide rakendamisega maapiirkonnas. Asutatud 1999.aastal. Toetatakse koostööd ja arendusprojekte 7 valla piirkonnas (Dobje, Dobrna, Oplotnica Sloveeni Konjice, Šentjur, Vitanje, Zreče). Sealse tegevusgrupi tegevuspiirkonnaks on 7 valda: Dobje, Šentjur, Sloveeni Konjice, Vitanje, Dobrna, Zreče ja Oplotnica 528,9 km2, mis moodustab 2,6% pindalast. Piirkonnas on umbes 50 tuhat elanikku, mis on 2,4% kogu elanikkonnast Sloveenia. Tihedus on 93 elanikku km ², kuid piirkonniti on see erinev. Kokku on neil 60 liiget( vallad, MTÜd, ettevõtted ja üksikisikud). Sloveenias on kokku 33 Leader tegevusgruppi Piirkonda iseloomustab mitmekesine loodus, umbes 48% kaetud metsaga, Natura 2000 alasid on umbes 8% pindalast. Iseloomulik rikkalik kultuuripärand. 7% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast töötab põllumajanduses. Piirkonnas toodetakse erinevaid kvaliteetseid tooteid, kuid turustusvõimalused ei ole välja arendatud. Probleemiks on ka maal turismiteenuste pakkumine ning üldine turismi turundus on alles algetapis. On oluline tugevdada ja parandada teadmisi, oskusi ja pädevust eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet piirkonnas et tagada jätkusuutlik ja integreeritud maaelu areng. 2008.aastal kiideti heaks 8 projekti, mis jätkuvad ka sellel aastal. Põhilised tegevusvaldkonnad on :turism, noored ja oskuste omandamine. 1. Turism 1) Gruzaj jälgedes(kohalik Robin Hood)- korraldatakse matku, otsustati laiendada ja siduda teiste ümberkaudsete piirkondadega. Objektide ja matkaradade korrastamine ja varustamine infotahvlitega. Leder+ KOV projekt. Lõpuks korraldatake 2 ühisüritust. Kokku projekt 24 480 2) Matkaradade rajamine- korrastamine, ligipääsetavaks tegemine, viidad, infotahvlid ja infomaterjalid. Kokku 2 772 3) Kohalike toodete turundamine- eesmärgiks julgustada kohalikke tootjaid oma tooteid müüma pakkudes turustamisvõimalusi. Viimase 10-15 aasta jooksul on suured kaubanduskeskused väiketootjad välja tõrjunud. Eesmärgiks on kohalike tootjate müügikohtade taastamine, et motiveerida kohalikke tootjaid ning harjutada sellega ka tarbijaid. Kokku 97 440. 4) Kohalike toodete kaupluse loomine ja sisustamine Vitanjes. Reklaam ja infomaterjalid. KOV projekt, partneriks naisselts. Kokku 6 010 5) Kokku 97 440
2. Vodovniku kollektsioon(kohalik poeet)- muuseumitoa rajamine, kus oleks võimalik korraldada ka erinevaid üritusi. Oluline kohaliku kultuuripärandi säilitamine. Tehakse koostööd kirjanikuga. Kohalikud inimesed seotud ekspositsiooni kogumisega Ruume hakatakse kasutama ka külakeskusena.kokku 37 920 3. Kogukonna arvutioskuste parandamine- Kodulehe www.podezelje.com loomine. Arvutiõpetuse korraldamine, selgitamine, miks on internet kasulik ja kuidas arvutit ja internetti kasutada, kuidas võimalik ise infot kodulehele panna. Projekt pakub inimestele suurt huvi ja leiab tihedat kasutamist. Kokku 14 700. Põhiliselt taotlejateks KOV-d. Külad ei taotle, sest ei ole rahalist võimekust. Tulevikus, kui kõlade rahaline võimekus kasvab, siis saavad ka nemad olla taotlejad. Järgmises faasis ka ettevõtjate projektid. Noorteprojektid rahastatakse 100% ulatuses EL poolt. Ilma noorteta ei ole võimalik saavutada arengut. Šentjuris 20 tuhat inimest ja neist 5% 15-20 aastased. Eesmärgiks julgustada noori kohalikust elust osa võtma. Piirkonnas 7 noorteorganisatsiooni ja neist on ainult 2-3 aktiivsed. Vajavad abi projektide elluviimisel. Kohtuti kogukondades noorte liidritega ja selgitati välja, millised on noorte vajadused ja huvid. Kui on olemas organisatsioon, siis aidatakse projektide elluviimisel. Kui organisatsiooni kohapeal ei ole, siis aidatakse see moodustada. Avalik üleskutse noortele- Kuidas meie kogukonda paremaks muuta? Selleks vaja kirjutada projekt ja LAG abistab projektikirjutamisel ja ka elluviimisel. Projektid: 1.Infopunktide loomine-luuakse infopunktid poodides, raamatukogudes, koolides, kus noortele kättesaadavad infomaterjalid 2.Koduleht noortele- mitmesugune info noortele, üritused, kus noored saavad ise infot lisada 3.Erinevad tooted noortele- valmistati 100 kotti ja 150 t-särki, klaasialuseid jm. Mõeldi välja erinevaid üleskutseid; see on mu viimane jook ja siis ma lähen vabatahtlikuks, hea kohv annab mõnusa momendi, aga vabatahtlik töö annab kena päeva jne. Projektid LAGi poolt. Projekti eestvedajad on noored ja tegelevad noortega. Noored on ise ka kõige paremad eksperdid noorte alal, neil on sarnane nägemus ja noortele omane kiirem üksteise mõistmine. Tuleb hoiduda survest ja õpetamisest ja käsutamisest. Parem on neid suunata näiteks väljenditega, et ma olen nii teinud ja proovi sina ka jms. Võimalik saada uusi sõpru ja kogemusi ja et need tegevused on lõbusad. Oluline, et tekiks kokkukuuluvuse tunne, et ka nemad on selle kogukonna osa ning kasvaks noorte eneseteadvus ja enesekindlus.
2009.aastal on esitatud 9 projekti, millest siis osa on KOV ja osa erasektori projektid. Kohaliku toote turundus- Mobiilne kohalik turg, kavas panna liikuma buss, mis müüb kohalikku toodet ja kogub tellimusi. Viinamarjakasvatajate projekt-soovivad luua koha, kus saaksid oma veine tutvustada. Looduse- ja kultuuripärandi säilitamine ja eksponeerimine- Endise raudteejaama renoveerimine Zreces, vana käsitöö tutvustamine ja õpetamine noortele, teadmiste edasiandmine põlvest põlve, käsitöönädala korraldamine Dobjes. Kogukonna koolitamine- tuua hariduse omandamine inimestele võimalikult lähedale. Koolituste korraldamine (kokandus, keeleõpe) Puhke- ja spordialade loomine- arenguprojektide koostamine parkide ja puhkealade loomiseks. Lõppemas on ideede kogumine 2010.a. projektidele. Sloveenias ei ole käibemaks kellelegi abikõlbulik. Tutvustame oma meeteid ja projekte ning internetipõhist hindamiskeskkonda. Koostööseminari ideed: Koostööst on huvitatud mõlemad tegevusgrupid. Meil on mitmeid ühiseid probleeme: noorte lahkumine maapiirkonnast, kohalike toodete turustamine, ettevõtluse arendamine maapiirkonnas Meie tugevuseks on: ilus loodus, rikkalik kultuuripärand, head võimalused spordiks ja puhkamiseks, käsitöötraditsioonide säilimine jms. Võimalik koostöö alustuseks külastada piirkondlikke üritusi: nende lastegrupid Porkuni Pillaril, siduda tünnisõiduvõistlus veinide degusteerimisega, kohalike turismivõimaluste tutvustamine, kohaliku käsitöö tutvustamine jne Ettevõtjate kogemuste ja tegevuse tutvustamine Säästva turismi ja vaba aja veetmise võimaluste arendamine Noortele suunatud tegevus ja noortegruppide vahetus ning koostöö Mõlemad tegevusgrupid on avatud uutele ideedele ja peavad oluliseks kogemuste vahetamist Koostööprojektide arendamine Hiljem kodus, tutvudes nende kodulehe uudistega, leian artikli, kus tutvustatakse PAIKi ja meie külaskäiku ning ühtlasi mainitakse, et mõlemad pooled on huvitatud koostööst ning selleks on hea kasutada Leader programmi võimalusi. Samas tuuakse eraldi välja meie suurt vaimustust nende mägisest maastikust ning nende veinidest, kuna meil kodused veinid praktiliselt puuduvad siis üheks võimalikuks integratsioonivormiks oleks veiniintegratsioon. No jääme siis tulemusi ootama!
Aeg on minna lõunasöögile restorani JUG. Koos meiega on lõunasöögil ka sealse tegevusgrupi esindajad. Nende kodulehte tsiteerides Lõunasöök, mille ülesandeks on vahetada kogemusi ja arutada võimalusi tulevaseks koostööks Söök on traditsiooniline ja iseloomulik tundub olevat, et pakutakse ühe toiduna vähemalt kahte erinevat liha. Peale lõunasööki siirdume tutvuma kohalike vaatamisväärsustega ning objektidega, mis on saanud Leader toetust. Alustame Püha Georgi kirikust. Esmakordne Šentjuri mainimine ongi seotud kirikuga 1340.aastal. Praegune kirik on ümber ehitatud 1721.aastal ning on tüüpiline barokkstiilis ehitis. Kirikus on 7 altarit ning orel 2000 vilega. Muuseum Rifniku aarded- muuseumisse on kogutud arheoloogilistel väljakaevamisel saadud leiud ning väljapanekus on ka arheoloogide poolt kasutatud tööriistad. Esimesed inimesed on Rifnikul elanud juba 3000 aastat enne Kristust. Muuseumis on võimalik jälgida sealse piirkonna ajalugu. Kuna on leitud ka mitmeid idast toodud esemeid, siis läbis seda ala ka kaubatee. Ipaveci majamuuseum- Siin on elanud tuntud Ipaveci dünastia. Kuulsamad on vennad Gustav ja Benjamin. Maaarstina õppis ravima nägemispuudega inimesi, oli range hügieeni osas. Oli väga andekas ja õpetas ka lastele klaverimängu. 1848. Aastal pani pere Sloveenia lipu mäe otsa ja korraldasid ilutulestiku, mis ei olnud sellel ajal kombeks. Tutvustasid ja kirjutasid sloveenia rahvuslaule ning samuti esimese ooperi ja balleti. Maja tagahoov on kaetud varikatusega ning kasutataks KOV-i protokolliliste ürituste läbiviimiseks. Meie proovime oma lauluhäält ja esitame ühendkooriga tervituslaulu. Majas on saal, mida kasutatakse abielude sõlmimiseks. Jalutame bussi ja sinna on võimatu siseneda, sest päike on selle talumatult kuumaks kütnud. Ootame, et kliimaseadmed teeksid oma töö ja siis sõidame piirkonna kõige väiksemasse omavalitsusse Dobjes. Meie jaoks mööda kitsast mägiteed tõuseme ikka kõrgemale ja kõrgemale mägedesse. Kohati tundub, et siit küll buss läbi ei pääse, aga tasapisi liigume ikka edasi ja ka mägitee on kaetud asfaldiga. Dodje vallavanemaga kohtume tema venna väikeses külabaaris. Valla pindala on 17 km 2 ja 1100 elanikku, 13 küla. Hea koostöö kohaliku LAGga. Iseloomulik, et piirkonnas pole tööstust, iseloomulik on ilus loodus ja mäed. Traditsiooniks on juba 32 aastat korraldada pidu, kus üle Sloveenia tulevad inimesed kokku ning laulavad ja tantsivad. Vallavanem on ka ise 25 aastat ansamblis pilli mänginud. Ta võtab oma lõõtsapilli ja mängib ka meile ühe loo. Saame teada, et siin on igal talu oma viinamarjaistandus ja oma vein. Viinamarjade korjamine toimub käsitsi. Uus mahlapress maksab 10 000, aga on parem kui vana tehnoloogia, sest ei tee seemneid katki ja mahlal on parem maitse. Küsime, et mis on siin valla ülesandeks? - Nii nagu meilgi on valla ülesandeks teed ja muu infrastruktuur nagu vesi ja kanalisatsioon, tervishoid, lasteaiad ja koolid ning jäätmemajandus. Täname oma vastuvõtjaid ja suundume edasi mäetipu poole. Kahtleme, kas ikka on võimalik edasi sõita, aga tasapisi liigume, lõpuks katkeb bussijuhi kannatus ja ta pargib bussi mägiaasale. Edasi läheme jala, et näha Kozjanski piirkonnale iseloomulikku endist talumaja. 2003.aastal oli Sloveenia kolme kõige ilusama muuseumi hulgas. Ehitatud kivist, puidust ja katus õlgedest. Majas on esik, elutuba väike tuba ja must (suitsune) köök. Teine taluhoone on pärit hilisemast ajast http://www.kozjanska-domacija.si/ Väljast ja ka sisustus ning sisekujundus on autentne talumajale aga samas on loodud majasse kõik kaasaegsed mugavused. Kapis on WC ja dušširuum ning pööningul mullivann. Keldris on söögisaal, kus on võimalik üritusi korraldada. Kogu maja on võimalik välja üürida 75 päev. Jalutame tagasi bussi juurde ja tuvastame metsas kasvavaid puid. Teel sõidab meile vastu ise kombineeritud kaherattaline niiduk, mida mehed uurima ja pildistama lähevad. Alustame keerulist laskumist mäest alla. Sõit oli elamuslik ja mäeveerul suure bussiga turnimine just väga mugavat tunnet ei tekitanud. Aga alla me jõudsime ja siirdume õhtusöögile restorani Pri Olgi Dobjes. Söögiks onjuba traditsiooniline roheline salat ja seejärel suur praad kahe erineva lihaga, lisandiks hautatud porgandid ja lillkapsas ning soolane, maitsetaimedega saiavorm. Magustoiduks pakutakse kooki. Täname võõrutajaid ja mõlemad tegevusgrupid kinnitavad oma valmisolekut edasiseks koostööks. Kutsume neid osalema Porkuni tünnisõidule ja võõrustajad saavad kingituseks vastavad särgid. Restorani omanik jagab meile kingitusteks mütse, rahakotte ja pastakaid. Meestele meeldivad eriti mütsid kirjaga Olga juures. Šentjuris lahkuvad bussist meie võõrustajad ja meie alustame tagasisõitu Postojnasse. Celjes külastame kaubanduskeskust ning keskööks jõuame tagasi hotelli.
17.juuli/reede Hommikusöök ja siis koguneme bussi juurde. Selgub, et Siimul on sünnipäev. Peale õnnitlusi asume aga poole üheksa ajal jälle teele. Täna on kavas tutvuda Sloveenia pealinna Ljubljanaga. Kella kümneks oleme Ljubljanas ja kui seni on meil pidevalt kiire olnud, siis nüüd avaneb võimalus tunnike jalutada ja linna vaadata. Hommik on lämbe, aga siiski on kuumus talutav või oleme me juba sellise ilmaga harjunud. Kell 11 kohtume oma giidiga ja algab jalutuskäik Ljubljana vanalinnas. Avastame, et vanalinn on mõneti sarnane Tallinnal. Ljubljanas elab 270 tuhat inimest. Linn asub Alpide ja karstala vahel, 298m kõrgusel merepinnast. Linnast voolab läbi Ljubljanica jõgi, kuid kuna tegemist on karstijõega, mis kaob vahepeal maa alla, kannab see mitmeid erinevaid nimesid. Tutvume ajalooliste vaatamisväärsutega ning linna sümboli lohe Zmajcekiga. Jõe ääres on ridamisi välikohvikuid. Huvitav oli linna keskel asuv turg, kus oli võimalik osta suveniire, turuhoonest liha, juustu, saiatooteid ning turuplatsilt köögivilja ja puuvilja. Suurt huvi pakub turuplatsil asuv piimaautomaat, kust saab osta jahutatud talupiima. Tundub, et see on väga hea algatus. Saame ka teada, et sloveeni keel on üks serbia ja horvaatia keelega suguluses olev lõunaslaavi keel, mis kasutab ladina tähestikku ning 48erinevat murret. Jalutame restorani Gostilna Šestica www.sestica.si poole ja täname giidi mõnusa jalutuskäigu eest. Kell 13.00 on meil lõunasöök. Söögiks on praad ja salat ning huvitav mooniseemnetega kook. Kuna bussi parkimiseks kesklinnas kohta ei olnud, siis ootame restorani ees tänaval. Buss teeb kiire peatuse, siseneme bussi ja sõidame äärelinna, et külastada kaubanduskeskust. Kell kolm alustame tagasisõitu Postojnasse, et külastada kuulsaid Postojna karstikoopaid. Kell viis istume vagunitesse ja sõidame koobastesse. Sloveenias on avastatud üle 7500 erineva koobastiku. Samas on paljud neist ohtlikud ja nii on sissepääs huvilistele avatud ainult üksikutesse. Postojan koobastik on kuulus oma arvukate stalaktiitidest galeriide ja kambritega. Imetleme, mida on loodus saavutanud paekivi ja vee koostööna. Kui õues on 36 kraadi sooja, siis koobastes on temperatuur 8-12 kraadi. Rong peatub ja edasi teeme koobastikus väikese ringkäigu jalgsi. Stalaktiite on erineva kuju ja värvusega ning loodus on kujundanud mäe sisse erineva suurusega kambrite võrgustiku 21 kilomeetri ulatuses. Elekter on koobastes juba 1884.aastast ja koopad on turistide poolt üks külastatavamaid kohti Sloveenias ja ka koos meiega on koobastes veel teisigi eesti turiste. Pildistame hoolega, et seda ilu jäädvustada ja istume tagasi vagunitesse ja sõidame tagasi reaalsusese. Õues on endiselt kuum ja jalutame parkimisplatsi poole. Parkimisplatsi ääres seisab sõjaaegne tank ja mehed lähevad seda uurima ja pildistama.hetkeks on aega murule istuda ja siis jälle bussi, et sõita 10 kilomeetri kaugusel asuvasse Predjama lossi. Ja hakkamegi jällegi kitsal teel bussiga mäge vallutama. Imeteleme väikestes mägikülades kasvavate lillede rohkust ja sageli tundub, et terve maja on lilledega kaetud. Lõpuks jõuame lossi juurde parkimisplatsile ja buss alustab oma ringikeeramise protseduuri. Kitsal parkimisplatsil, see lõpuks õnnestub ja hilise kellaaja tõttu oleme me ka pea ainukesed külastajad. 123 meetri kõrgusele kaljusse rajatud loss on olnud seal juba 12-13 sajandist. Lossil on kuus korrust. Legendi järgi on see olnud röövel-rüütel Erazemi salajane pelgupaik Austria keisri eest ja pidas vastu terve aasta kestvale piiramisele. Lossi ümbruses käisid ettevalmistused igal aastal toimuva rüütliturniiri pidamiseks. Tagasi bussi ja alustame laskumist mäeotsast allapoole. Nüüd on ka pisut aega tutvuda Postojana linnaga, sest tavaliselt oleme jõudnud hotelli alles pimeduses. Õhtusöök on hotelli restoranis kauni vaatega mägedele. Istume ja vestleme, sest see on esimene õhtu, kus reisiseltskonnal on aega lõõgastuda ja suhelda väljaspool bussi. Ühtlasi on see ka meie viimane õhtu Sloveenias. 18.juuli/laupäev Lepime kokkuhommikusöögi kella kaheksaks, kuid unustasime ära, et on laupäev ja hommikusöök algab hotellis alles kella üheksast. Joome kohvi ja mahla ning läheme tagasi asju pakkima ja viime kotid bussi, et peale hommikusööki saaksime kohe sõitma hakata. Sööme hommikusöögi ja teeme kaasa mõned võileivad, sest reisil võiks alati veidi toitu tagavaraks olla. Kella pool kümme lahkume hotellist ja võtame suuna juba tuttavaks saanud kiirteele, et alustada sõitu Austriasse. Õues sajab vihma ja aeg-ajalt muutub see lausa paduvihmaks. Täname õnne, et kõik meie Sloveenias oldud päevad oli ilm imekena. Kui eile oli väljas 36 kraadi sooja, siis täna ainult 17 kraadi ja see on tõesti väga äkiline muutus. Teeme mõne väikse peatuse ja ikka sajab pidevalt.
Kella neljaks jõuame Viini oma hotelli juurde www.austria-trend.at/avi Otsustame, et vaja oleks kiiresti leida lõunasöögivõimalus. Hotelli lähedal leiame pizza-restorani ja soovime kiiresti süüa. Ehmatame oma sooviga restoranipidajat ja ta kahtleb, kas kohti jätkub, aga otsutab siiski tellimuse vastu võtta ja annab oma töötajatele teada, et me kiirustame lennukile. Ja 40 minutiga on 38 inimest toidetud. Pöördume tagasi hotelli ja viime kotid tubadesse ning juba ootab meid kohalik giid, et alustada linnaekskursiooniga. Viiniga tutvumiseks olime valinud bussiekskursiooni, sest nii oli võimalik külastada erinevaid vaatamisväärsusi ja saada ülevaade linnast. Õues on ikka vihmane ja jahe nii et bussi on pärsis mõnus. Viini vanalinn ehk siselinna piirab Doonau kanal ja Ringstraβe. Linna südameks on Stephansdomi katedraal, mille juurest hargnevad parimate kohvikute ja kauplustega tänavad Viini kuulsamad muuseumid on Albertina, kunstiajaloomuuseum ja kaunite kunstide akadeemia. Viinis on hulk Habsburgidele kuulunud paleesid. Võimsaim neist on Hofburg, mis oli Austria valitsejate koduks alates 13. sajandist. Neue Burg, viimane Hofburgi tiib ehitati vahetult enne Esimese Maailmasüja puhkemist, monarhia viimastel päevadel. Ringi ja Hofburgi vahelisel väljakul toimuvad suured rahvakogunemised. Nüüd on seal võimalik tutvuda keiserlike eluruumidega, dünastia hõbedakoguga, ratsutamiskooliga ja Austria rahvusraamatukoguga. Augustiinlaste kirik oli kunagi õuekabel ning sellisena on ta paljude ajaloosündmuste tunnistaja, näiteks Marie Louise laulatus Napoleoniga ja Baieri Elisabethi(Sissi) laulatus Franz Josephiga. Siin on ka krüpt hõbeurnidega, mis sisaldavad Habsurgide perekonnaliikmete südameid. Kaputsiinide kiriku Kaisergruftis (keiserlik krüpt) on sängitatud Habsburgide 138 pereliikme maised jäänused ning sisikondi talletatakse Stephansdomi katakombides.albertina, 1781 aastal ehitatud palees on Euroopa üks suurepärasemaid graafikakogusid. Kõige prestiižikamad hooned püstitati Viinis 19.sajandi teisel poolel keiser Franz Joseph I käsul Ringstraβele. Nende seas on Uus raekoda, Parlament, suursugused ülikoolihooned ja Burgtheater. Raekojaesine väljak koos pargiga on ka Viini suurim vabaõhupind, kus antakse etendusi ja kontserte ning suvel toimuvad seal filmilinastused. Doonau -kanali ääres seisab ümmargune hoone iseloomuliku kupliga, mis on Kreeka muusa järgi nimetaud Uraniaks. 1910.aastal ehitatud hoones on loengusaalid, teater külalisetenduste jaoks ja alaline nukuteater, kino ja planetaarium. Viini kahe võtmeorientiiri, Ooperimaja ja Karlskirche vahel asub mitmeid eripalgelisi kultuurimälestisi, nagu 18.sajandi teater Wieni jõe kaldal, 19.sajandi kunstiakadeemia ja võrratu Sezession-hoone (kapsapea), hotell Sacher ja Cafe Museum ja Naschmarkt(Viini parim köögvilja- ja eksootilise puuvilja turg. Viini Karlskirche 1713. Aasta katkuepideemia ajal tõotas keiser Karl VI, et niipea kui linn hädast päästetakse ehitab ta katku kaitsepühaku auks kiriku. 72 m-ga on see kõrgeim barokk-kirik Viinis. Viini linnapargis asub üks enam pildistatud vaatamisväärsusi Viinis- valsikuninga Johann Strauss noorema kullatud kuju. Viinis on väga rikkalik muusikaajalugut. Seal on nii Haydni, Mozarti, Beethoveni, Schuberti kui ka Straussi majamuuseumid. Huvitav on ka Sigmund Freudi majamuuseum, kus kuulus psühhiaater elas ja töötas ligi 50 aastat. Belvedere rajas Savoia printsi Eugeni suveresidentsiks Johann Lucas von Hildebrandt.Laugelt tõusval künkal paiknev Belvedere koosneb kahest paleest, mida ühendab kolmel tasemel paiknev korrapärane aed. Schönbrunn-keisripere suveresidents klassitsistliku palee ja rokokoostiilis esindusruumide ja võrratute aedadega. Schönbrunnis on toimunud ka palju tähtsaid ajaloosündmusi. Siin kirjutas ka viimane Austria keiser Karl I 1918 aastal alla oma tagasiastumisele. Tutvume ka põgusalt kesklinnast kaugemal doonau kaldal asuva nn. UNO-Citiga, kus asub üks ÜRO peakorteritest ning uus elamurajoon. Kell on saanud seitse ja nüüd on võimalus veidi aega jalutada Viini vanalinnas ja tutvuda Viini katedraali Stephansdomiga, mis on pühendatud esimesele kristlikule märtrile, Pühale Stephanusele. Kuigi ehitatud samasse paika 800 aasta eest, on nüüdne hoone peaasjalikult hilisgootika stiilisainsate detailidena on esialgsest romaani kirikust järel hiiuvärav ja paganate tornid. Täname giidi ja otsustame leida õhtusöögiks sobilik koht. Kuigi linnas on tihedalt kohvikuid ja söögikohti, osutub 38 inimesele õhtusöögis koha leidmine kaunis keeruliseks. Lõpuks leiame restorani, kus jätku meile kohti restoranis sees, aga meil on võimalus saada oma õhtusöök väljas. Otsustame proovida kuulsat viini
šnitslit lisandiks salat ja kartul. Naudime oma õhtusööki. Kuna on laupäev on tänavatel ja restoranides ning kohvikutes palju viinlasi ja turiste. Peale õhtusööki jalutame busside parklasse ja sõidame Viini äärelinnas asuvasse hotelli 19.juuli/pühapäev Hommikusöök hotellis ja kella üheksa ajal alustame oma sõitu, nüüd juba tagasi kodus. Ees seisab 15 tundi bussisõitu, et jõuda viimasesse majutuskohta Bialystokis. Lahkume Viinist ja kell 10 ületame Austria piiri ning jõuame Slovakkiasse. Teeme teel mõne väikese peatuse ja ikka edasi. Kella poole kahe ajal oleme jõudnud Tšehhi piirile ja vähem kui tunniga läbime Tšehhi ja jõuame Cieszyni juures Poola piirile. Nüüd eksime pisut teelt ja keerutame linnas, et leida õiget teed piiripunkti. See meil ka varsti õnnestub ja olemegi tagasi Poolas. Bussijuht tasub teemaksu ja jätkame sõitu. Kell on juba lõunaaega ja asume sobivat söögikohta otsima. Sellise suure grupi jaoks on aga kaunis keeruline kiiresti söögikoht leida ning otsustame kiirtoidurestorani McDonalds kasuks. Ega see meil ikkagi väga kiiresti välja ei kukkunud, sest soovid olid erinevad ja ka nemad ei saanud meie tellimusest täpselt aru, aga lõpuks olid kõik ikka midagi söönud ja võisime teekonda jätkata. Kella viieks jõuame Katowicesse ja sealt läheb sõit ikka edasi. Õhtusöögi tellime teeäärsest restoranist ja lõpuks jõuame peale keskööd Bialystokis asuvasse hotelli Trio. Hotell asub kesklinnast kaugemal, kuid osutub kenaks kaasaegseks majutuskohaks. 20.juuli/esmaspäev Hommikul alustatakse hotelli lähedal ehitusel varakult tööd ja ka muru niitmine toimub valju mürinaga, siis oleme kõik kenasti varakult üleval ja hommikusöögil. Kui bussijuhtide töögraafik lubab, siis alustame poole kümne ajal oma pika reisi viimast etappi. Kella üheks jõuame Leetu ja kohe peale piiri peetakse meid kinni ja algab bussijuhtide sõidumeerikute kontroll. Pärast kontrolli ja selgitusi, milleks kulub üle tunni, jätkame oma sõitu. Kella poole kuueks jõuame eelmisest reisist tuttavasse teeäärsesse söögikohta, kus lisaks söömisele saab vaadata ka loomi ja vanu taluesemeid. Siin ollakse gruppide toitlustamisega harjunud ning kõik sujub kiiresti ja igaüks saab toidu vastavalt oma soovile. Istume bussi ja jätkame sõitu ning veidi enne seitset ületame Leedu Läti piiri ja kella üheksaks jõuame Eestisse ning siis veel viimane etapp sõit Pandiveresse ja kogu seltskond nelja valla peale laiali jaotada. Keskööks jõuame Tamsalusse ja sealt edasi kuni Rakkeni välja. Bussijuhtide arvepidamise järgi läbisime kokku 5300 kilomeetrit ja sõiduaeg kokku oli 83 tundi. Bussis korraldasime küsitluse ja selle tulemused on järgmised: 1. Kuidas olen rahul toiduga? (hindamine 1-10p). Keskmine hinnang oli 8,55 punkti Arvamused: Söök rikkalik, olen rahul Toidud maitsvad, teenindus hea Liiga palju tähelepanu toidule Puu- ja juurvilja oleks võinud rohkem menüüs olla Menüü liialt ühekülgne, muidu oli maitsev Oleks võinud olla enam rahvuslikke toite Väga head söögid Toit rikkalik, maitsvad salatid ja koogid Tundsin puudust mustast leivast Söök hea, igal riigil oma eripära Söök oli hea, ei meeldinud nuudlisupid Toit veidi ühekülgne, kordade arv piisav Söök oli sõidu ajal piisav, võiks olla ka ainult üks pealelõunane söögikord 2.Kuidas olen rahul majutusega? Keskmine hinnang 8,38 punkti Majutus normaalne, tekid ja padajad liiga paksud Puhas, kena Majutus täiesti kõrgel tasemel Hotellid head v.a. Spala Esimene öömaja Poolas oli kehv, teised kohad fantastilised