nr 1 (1)
reklaam 2
Tööstus sisujuht Investeeringud Eesti ettevõtted eelistavad soetada uusi seadmeid. lk 5 7 Turundus Väiketootjal on oma kaubale pea võimatu suurte kauplusekettide riiulitel kohta saada. lk 8 9 Töötervishoid Töökeskkonna riskianalüüsi tuleb teha kõikidel ettevõtetel tegevusalast sõltumata. lk 10 13 Palgapoliitika Millest sõltub, kas ettevõte maksab palka tüki- või ajatöö alusel? lk 14 Tööstusseadmed Moodsad masinad muudavad metallitöö senisest tunduvalt ohutumaks. lk 16 17 Põllutehnika Vaatluse all on Eestis enimmüüdud põllutraktorid. lk 24 26 Eramets Metsamajanduskava annab erametsa omanikule selge ülevaate oma metsast. lk 34 35 Kinnisvara Põllumaa kui kinnisvara. lk 40 41 Austatud lugeja! Tunnen sinus ära ettevõtja, kelle firmas luuakse päevast päeva ja aastast aastasse üht või teist liiki väärtusi, mida me ehk igapäevaselt küll ei näe ega märka, mis aga ometi kõikidele väga ja väga korda lähevad. See on toodang ja, sõltumata selle iseloomust, on see tõepoolest väärtus. Väärtus, tänu millele majandus kosub, riigi alustoed kindlamaks muutuvad, Eesti maine paraneb ja kokkuvõttes meist igaühe elujärg helgemaks saab. Loodus ei salli tühja kohta. Nii üllatav, kui see ka on, aga meediamaastikul siiski leidus see tühi koht, sest kodumaa töösturile suunatud teemad olid siiani ajakirjanduse poolt katmata. Just sellepärast potsatabki täna ja sel aastal veel viiel korral Äripäeva lugeja postkasti koos põhilehega ka Tööstuse kuukiri, milles praktilist lugemist nii klassikalises mõttes tööstuse ja tootmise kõige erinevamatest valdkondadest, aga oma leiab kindlasti ka põllumajandustootja ning metsamees. Käesolevas vihikus kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives, et masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete kogutoodang ületas tunamullu 20 miljardi krooni piiri, kusjuures see moodustas üle 30 protsendi Eesti ekspordist. Sektor annab tööd umbes 33 000 inimesele. Ilmselt enam-vähem samamoodi iseloomustaksid oma valdkonna toimetaja kommentaar Uus kuukiri asub töösturi käsutusse Ain Alvela Tööstuse kuukirja toimetaja ain.alvela@aripaev.ee telefon 667 0048 ettevõtteid ka toiduainetetööstuse, rõivatööstuse, trükitöösturite jt erialaliitude juhid. Ja neil on kõikidel õigus. Töötlev tööstus on pärast aastaid kestnud mõõna taas jalad alla saanud, vedades tõusuteele kaasa ka teised sidusvaldkonnad, näiteks põlluja metsamajanduse. Ja mis saab selle kõige juures olla veel kindlam kui teadmine, et tootmise hoogustumisega peab paratamatult kaasas käima keskkonnakaitse ja loodushoid. Tööstuse lisa on ellu kutsutud, et kõiki neid teemasid luubi all hoida. Toimetaja: Ain Alvela telefon: (372) 667 0048, e-post: ain.alvela@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Kristel Janno telefon: (372) 667 0045, e-post: kristel.janno@aripaev.ee Kujundaja: Sverre Lasn Fotograaf: Julia-Maria Linna Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV Väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 e-post: aripaev@aripaev.ee, WWW: http://www.aripaev.ee Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee, tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.ee Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Tellimishind 12 kuuks 2595 kr. Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363. autorid Esko Krinal RMK taimlamajanduse osakonna juhataja Soovitab, kuidas metsaomanik saab kevadel endale puude istikuid hankida. Vevo Olevsoo Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja infotalituse juhataja Kirjeldab, mida annab ettevõtjatele messidel osalemine. Merrit Kiho Hauston Kinnisvara juhataja Kirjeldab maakondade kaupa, milline on seis põllumajandusmaade turul. Jüri Riives Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Tõestab numbriliselt, et masina- ja metallitööstus on Eesti kõige hoogsamalt arenev tööstusvaldkond. Margit Rüütelmann Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Kirjutab eelmisel aastal toimunud pöördelistest uuendustest jäätmemajanduses. Ülo Viilup RMK juhatuse esimees Annab ülevaate Eesti puiduturu olukorrast ja selle mõjutajatest. 3
reklaam BOMAR TRANSVERSE 610.440 DGH poolautomaatne lintsaag Liising lepingutasuta, 0. sissemakse, kuumaks 2800. HARRIS tööstuslik lõikepõleti komplekt 2990. BOMAR ERGONOMIC 300.230 DGE kahele poole keeratav hüdrauliline lintsaag 29 900. saetav materjali max mõõtmed 610 x 440 saetav materjali max mõõtmed 300 x 230 KEEVITUS- INVERTER GYSMI 165 MMA-TIG 4990. 160 A 60% 10 160 A 4,6 kg MAGTRON MBQ35 8900. 1080 W max O 35 mm Komplektis: jahutussüsteem kiirlukustuspadrun ohutusrihm kohver FLOTT PUUR- PINGID 2 a garantiid MAGTRON MBQ100 18 700. 1800 W LENOX SAELINDID Nr 1 maailmas www.merec.ee max O 100 mm Komplektis: jahutussüsteem kiirlukustuspadrun ohutusrihm kohver Hinnad ei sisalda käibemaksu! Merec-Tööstuse OÜ Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn Tel 600 7843, faks 600 7842, info@merec.ee 4
Tööstus Eesti tööstusettevõtted eelistavad soetada uusi ja moodsaid seadmeid Eesti tööstused eelistavad oma tehnoloogia ajakohaseks muutmiseks üha enam hankida uusi seadmeid, sest loodavad kõrge ostuhinna tagasi teenida masinate efektiivsema tootlikkusega. Ain Alvela ain.alvela@aripaev.ee Iseenesest ei tee aastakümneid kasutuses olnud tööpink oma uue analoogiga võrreldes viletsamat tööd, kuid üldiselt kehtib reegel, et mida vanem on seade, seda rohkem oleneb töö kvaliteet töötajatest, kes seda seadet käitavad. Loomulikult võimaldavad moodsad tööstusseadmed ka tööjõukulusid kokku hoida, seda eriti üha süvenevat survet palgatõusule arvestades. OÜ AT Metalli Grupp investeeris kolme uue metallitööpingi soetamiseks ja Tartu külje all endisest sigalast ümberehitatud tootmishoone remondiks kokku 15 miljonit krooni. Välispartnerid, kellele allhanketööna Terasprofiilide tootja OÜ Loodesystem ostis läinud aasta lõpus unikaalse tootmisliini, mis valmistati Soome tehases spetsiaalselt firma vajadusi arvestades. Foto: Julia-Maria Linna mitmesuguseid metallitöid tehakse, nõudsid lihtsalt ja konkreetselt, et tehnoloogia olgu ajakohane, muidu tellitakse töö teistelt. Et tagada tellimuste järjepidevus ja ka laenukoorma all ellu jääda, tuli samal ajal ettevõtte kulusid kokku tõmmata ning raha uute seadmete ostmiseks välja käia. Meil oli valida, kas investeerida või üldse tegevus lõpetada, sest vanad seadmed jäid meie jaoks juba aeglaseks ja mõttetuks, nad väsisid lihtsalt ära, jäid elule jalgu, iseloomustab uute seadmete ostuks tehtud investeerimisotsust AT Metalli Grupi juhataja Aare Tamm. Kui tahad turul nähtava ja konkurentsivõimelisena püsida, siis peab firma tehniline park olema tasemel. Tamme sõnul esitati pak- investeering Tänapäeval võib siia ju igasuguseid maailmas leiduvaid seadmeid tellida, aga lõpuks peab ikka millegi vahel valima. Aare Tamm, OÜ AT Metalli Grupp juhataja kumine viiele firmale, kes põhimõtteliselt analoogseid, just tema ettevõttele vajalikke seadmeid maale toovad. OÜ Swedish Tool tarnitavate Daewoo seadmete kasuks otsustamisel said lõpuks määravaks ühest küljest isiklikud, juba koolipäevilt alguse saanud suhted, teisalt loomulikult ka seadmete parameetrid ning ostu- ja tarnetingimused. Tänapäeval võib siia ju igasuguseid maailmas leiduvaid seadmeid tellida, aga lõpuks peab ikka millegi vahel valima, märgib Tamm. Seadmed tulid kuu ajaga kohale, maksta tuleb ettevõttel nende eest kuue aasta pikkuse liisinguperioodi jooksul. Selle ajaga loodab Aare Tamm ka tehtud rahapaigutuse kuhjaga tagasi teenida. PUMBAD VENTIILID LAADIMISSEADMED www.pump.ee Kadaka tee 70c/1, 12618 Tallinn, tel. 671 1020, faks 671 1027 5
investeering Liisingu saamiseks peab tõendama jätkusuutlikkust Eesti krediidiasutustes on nõudmised ettevõtetele seadmete, transpordivahendite ning metsa-, ehitus- või põllumasinate ostuks suhteliselt sarnased. Seadmete ostmiseks liisingut taotlev ettevõte peab olema äriregistris registreeritud ja vastama seadusandluses sätestatud nõuetele. Firma peab olema jätkusuutlik ning finantsiliselt vähemalt rahuldavas seisukorras. Jätkusuutlikkuse üks olulisemaid kinnitajaid on vettpidavate tellimuste olemasolu, näiteks vähemalt lähemaks aastaks. Liisinguperioodi pikkus sõltub suuresti liisitavatest seadmetest aga ka tagatisest. Üldjuhul peab liisinguperiood olema lühem kui seadme majanduslik kasutusiga, kuigi esineb ka erandeid. Praktikas jääb enamik liisinguseadmete perioode vahemikku 36 72 kuud. Näiteks Hansa Liisingu liisinguperiood on vahemikuks 6 60 kuud. Liisingu intress kujuneb erinevate komponentide, nagu finantseerija poolt võetavad riskid ja turusituatsioon, kombineerimisel. Omafinantseering sõltub konkreetsest soetatavast seadmest, näiteks selle võimalikust järelturust. Kui tegemist on väga eksklusiivse seadmega või kui ettevõte ei suuda selle soetamise vajalikkust pangale piisavalt veenvalt selgeks teha, võidakse omafinantseering määrata suhteliselt kõrge. Põhilised dokumendid, mis pangale lisaks taotlusele tuleb esitada, on müüja hinnapakkumine, väljavõte äriregistrist, majandusaruanne, põhikiri ja tegevusload, eriti suuremahuliste ostude puhul ka äriplaan. Ain Alvela EESTI PANKADE LAENU- JA LIISINGU- TINGIMUSED ETTEVÕTETELE SEB Eesti Ühispank Seadmeliising summa alates 100 000 kr; omafinantseering min 15%; intressiks on baasintress + riskitasu; perioodi pikkus kuni 72 kuud; lepingu sõlmimise tasu 1% soetamismaksumusest, min 2500 kr (seadme hind kuni 3 mln kr) või kokkuleppel (seadme hind üle 3 mln kr); ettevõte peab arendama stabiilset majandustegevust, olema konkurentsi- ja maksevõimeline, omama kindlat turgu, tema tegevus peab olema hinnatav; seadme hooldus ja remont peavad olema liisinguperioodi jooksul tagatud, selle järelturg peab olema stabiilne. Hansapank Faktooring faktooringulimiit kujuneb vastavalt müügikäibele ja maksetähtajale; avansimäär 90% arve summast; maksetähtaeg 120 päeva; intress vastavalt lühiajalise laenu intressimäärale; komisjonitasu 0,1 1,5% finantseeritavate arvete summast; lepingutasu 0,5 1% faktooringulimiidi summast; lepingu tähtaeg kuni 12 kuud. Laofinantseerimine limiidiks on kauba ostuhindade kogusumma; avansimäär 95% kauba ostuhinnast; maksetähtaeg 180 päeva; intress vastavalt lühiajalise laenu intressimäärale; 6
Tööstus investeering komisjonitasu 0,1 0,5% käsitletavate ostuarvete summast; lepingutasu 0,5 1% laofinantseerimise limiidi summast; lepingu tähtaeg kuni 12 kuud; kaup peab olema aktsepteeritud laopidaja või vedaja kontrolli all ja kindlustatud Hansa Liisingu kasuks. Sampo Pank Kapitali- või kasutusrent liisida saab tootmis-, meditsiini-, põllumajandus- ja ehitustehnikat, eriotstarbelisi masinaid ja seadmeid summa alates 100 000 kr (ilma km); omafinantseering alates 10%, lisatagatise puhul ka 0%; intress alates 0,6% + kuue kuu Euribor; perioodi pikkus kuni 84 kuud; lepingu sõlmimise tasu alates 3000 kr; lepingu muutmise või pikendamise tasu alates 1000 kr; viivise määr 0,3% päevas. Parex Pank Seadmeliising summa alates 100 000 kr; omafinantseering min 10%; intress alates 2,25% + Euribori libor; perioodi pikkus kuni 60 kuud; lepingu sõlmimise tasu kuni 1,5%, min 2500 kr + km; lepingu muutmise või pikendamise tasu kuni 1,5%, min 1000 kr + km; viivised vastavalt aktsepteeritud kindlustusseltsi pakkumisele; võimalik kasutada Parex Kindlustust. Krediidipank Investeerimislaen investeering põhivahenditesse (seadmed, sisseseade), projekti realiseerimiseks vajalik ehitustegevus summa alates 100 000 kr; omafinantseering min 30% projekti mahust; intressimäär alates 2,2% + Euribor; periood 1 10 aastat; tagatiseks on reeglina investeerimisobjekt. Investeerimisliising (kapitalirent) seadmete, transpordivahendite ostuks, ehitustegevuseks liisingusumma ehitiste puhul alates 100 000 kr, seadmete ja transpordivahendite puhul alates 50 000 kr (ilma km); omafinantseering 20 40% (Krediidipanga pikaajaline klient alates 15%); intressimäär 2,2% + Euribor; perioodi pikkus 1 10 aastat (ehitised), 1 6 aastat (seadmed ja transpordivahendid) Nordea Pank Kapitalirent summa min 100 000 kr, maksimumpiir puudub; omafinantseering sõltuvalt vara likviidsusest järelturul 10 30%, keskmine 20 25%; intressimäär alates 2,2% + Euribor; periood sõltub liisingvara majanduslikult põhjendatud kasutusajast, vahemikus 6 84 kuud; intressimääraks baasintress + kliendimarginaal, ujuv või fikseeritud, sõltuvalt kliendi- ja varariskist on kliendi lõppintress vahemikus 3,5 7,0% aastas; lepingu sõlmimise tasu 0,75% vara soetamishinnast, min 3000 kr; lepingu muutmise või pikendamise tasu 1,0% maksmata jääkmaksumuselt, min 2500 kr; viivise määr 0,25% päevas; vara tuleb kindlustada põhiriskide vastu, kindlustuslepingu järgseks hüvitise saajaks on liisinguandja. Allikad: SEB Eesti Ühispank, Hansapank, Krediidipank, Parex Pank, Sampo Pank, Nordea Pank, Äripäev Tutvustame uut tootmiskorralduse alast koolitust Eestis. Mõned teemad, mida käsitleme: - Tootmise organiseerimine, põhinäitajad ja mõõdikud - Tootmise ja materjalide planeerimine - Muudatuste juhtimine (ECM) - Efektiivne tootmine (Lean Manufacturing, JIT, Kanban jne.) Koostame ettevõtte sisekoolituse vastavalt Teie vajadusele. Täpsem informatsioon: www.tootmistarkvara.ee FM Partners Laki 14A, 10621 Tallinn tel: +372 651 6651 fax: +372 655 8044 gsm: +372 566 3 7711 info: info@tootmistarkvara.ee 7
turg Kodumaine toode kipub suurtes poodides jääma Käsitööndusliku toodangu turustamise võimalused on ettevõtjate hinnangul olematud, sest poed on täis odavat välismaist kaupa ning kodumaine kipub selle varju jääma. Ketlin Priilinn aripaev@aripaev.ee Kioma Keraamika juhi Raivi Juksi sõnul saab kauplemisluba taotleda kohalikust omavalitsusest. Tuleb esitada avaldus koos rendilepinguga, luba saada ei ole raske, kinnitab Juks. Küll aga leiab ta, et toodete turustamiseks kauplusekettides on väiketootjatel pea nullilähedane võimalus. Tootjad peavad olema liitunud ribakoodisüsteemiga, neil peab olema vastav raamatupidamisprogramm Raplamaa käsitöömeistril Valdur Tilgal kulus tosinkond aastat, et soetada omavalmistatud puidust esemete müümiseks poekene Tallinnas. Pildil meelitab ta kliente viimatisel jõululaadal Raekoja platsil. Foto: Andras Kralla ja aparaadid, selgitab Juks. Väiketootja jaoks on see kõik äärmiselt kulukas hea, kui jõutakse oma bokski rentida, ka see on tegelikult kallis. Juks räägib, et kokkuhoiu mõttes teevad väiketootjad sageli omavahel koostööd näiteks tema peab oma poodi koos Saaremaa Seppadega. Mujal maailmas on käsitööliste turustamisvõimalused pea olematud ja kahjuks tundub, et ka Eesti läheb samas suunas, arvab ta. KAESER UUED EFEKTIIVSED KRUVIKOMPRESSORID Sireli Mesindustalu äri- ja ekspordijuht Ragne Alliksoo arvab samuti, et väiketootjatel on turustamine üpris keeruline. Müüki võtmise juures saab määravaks hind, aga tootel on ju oma väärtus ka ja hinda mõttetult madawww.kaeser.com KAESER Kompressorid Viljandi mnt 25d 11218 Tallinn Tel 651 4000 Faks 651 4007 E-post info.estonia@kaeser.com www.kaeser.com 8
Tööstus välismaise varju lale langetada kindlasti ei tasuks, leiab ta. Kauplemisõigus antakse nendele, kes on saanud oma toodangule tunnustuse. Alliksoo kinnitab, et suurele turule pääsemine on keeruline ka selle tõttu, et välismaalt tuleb nii palju odavat kaupa. Kodumaine toodang jääb kahjuks selle varju, leiab ta. Veterinaar- ja toiduameti avalike suhete ja informaatika büroo vanemspetsialisti Kristina Samra sõnul ei saa veterinaar- ja toiduamet ettevõttel keelata millegi turustamist, mis vastab kehtivatele toiduohutuse ja kvaliteedinõuetele, eeldusel, et ettevõte on tunnustatud kehtivatele nõuetele vastavaks. Toidu käitlemisega võib alustada pärast ettevõtte tunnustamist veterinaar- ja toiduameti või tervisekaitseinspektsiooni poolt, selgitab Samra. Mujal maailmas on käsitööliste turustamisvõimalused pea olematud ja kahjuks tundub, et ka Eesti läheb samas suunas. Raivi Juks, Kioma Keraamika juht Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Airi Ilisson kinnitab, et kaupade turustamiseks on põhimõtteliselt kolm võimalust ettevõtja enda müügikoha kaudu, tänava- või turukaubanduses ning kaubandusettevõtetes. Ilissoni sõnul on toidukaupade turustamisel vajalik toiduseaduse kohane tegevuskoha tunnustamine. Ta lisab, et turustatud tooted peavad igal juhul vastama kõigile kehtestatud nõuetele, olema ohutud ja nõuetekohaselt märgistatud. Käsitööga tegelevad ettevõtjad on sageli alustavate ettevõtete seas ja neile on mõeldud alustavate ettevõtjate starditoetus. Selle abil saab renoveerida tootmisruume, soetada tootmiseks vajalikku varustust. Starditoetuse tingimuseks on, et ettevõte peab olema asutatud vähem kui aasta tagasi ja tegutsema väljaspool Tallinna. Kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtjal on sõltumata tegutsemiskohast võimalik osaleda mentorlusprogrammis ehk saada nõu kogenud ettevõtjalt. Alustavale, ent ka tegutsevale ettevõtjale on abiks nõustamis- ja koolitustoetus. Kõigi nimetatud toetuste puhul on piiranguks, kui ettevõte tegutseb ainult jae- ja hulgikaubandusvaldkonnas. Siis neid toetusi taotleda kahjuks ei saa. turg Käsitöölisi aitavad järjele tõusta toetused Pille-Liis Kello EASi alustavate ettevõtete divisjoni vanemkonsultant Kindlasti soovitan kõigil väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidel järjepidevalt lugeda portaali www.aktiva.ee, kuhu on koondatud kasulik info alates ettevõtte alustamisest kuni detailsete maksundusküsimusteni. Käsitööga tegelevale ettevõttele võib sobida näiteks nõustamis- ja koolitustoetus. Swecon AS kontaktandmed: Swecon AS Tallinna kontor: Ehitajate tee 2 Pärnu mnt 463a 90401 Uuuemõisa 10916 Tallinn Lääne Maakond Tel 473 1185 Faks 473 1432 www.swecon.ee Tel 679 8018 Faks 679 8347 9
töötervishoid Tervisekontrolli tehakse riskianalüüsi alusel Tervisekontroll viiakse läbi riskianalüüsi alusel ning see peab toimuma vähemalt kord kolme aasta jooksul, ent töötajale sobiva sageduse määrab töötervishoiuarst. Ketlin Priilinn aripaev@aripaev.ee Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul on töötajate tervisekontrolli aluseks töökeskkonnas tööandja poolt korraldatud riskianalüüs. Selle käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse mõju töötajatele, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi, selgitab Vabamäe. Riskianalüüsi peavad tegema kõik tööandjad, olenemata nende tegevusvaldkonnast. ASi Eesti Põlevkivi personalijuht Anneki Teelahk ütleb, et ettevõttes töötab 4084 töötajat, aastas läbib tervisekontrolli umbes 2000 inimest ja ligikaudu pooltel Riskianalüüsi peavad tegema kõik tööandjad, olenemata nende tegevusvaldkonnast. Inna Vabamäe, tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist nendest tuleb seda teha igal aastal. Järgmise kontrolli aeg määratakse töötervishoiuarsti poolt, ütleb ta. Selleks on kuni kolm aastat. Reeglina kutsutakse töötaja järgmisesse kontrolli siiski sagedamini, märgib Teelahk. Mõningatel juhtudel on töötajal lubatud oma ametikohal jätkata ka vaid teatud mööndustel. ASi Tallinna Vesi töökeskkonna ja -ohutuse juhi Heli Voogla sõnul viib nende ettevõttes tervisekontrolli läbi OÜ Viruplatsi Arstikeskus. See toimub kaks korda aastas arstikeskuses ning lisaks on kaks korda kuus töötervishoiuarsti vastuvõtt ettevõtte töötervishoiukabinetis, selgitab Voogla. Voogla räägib, et esmase tervisekontrolli läbivad kõik uued töötajad ühe kuu jooksul tööleasumisest. Järgmise tervisekontrolli aja määrab töötervishoiuarst oma otsusega, kuid vahe ei ole pikem kui kolm aastat, selgitab ta. 2005. aastal käis kontrollis 203 Tallinna Vee töötajat. Voogla kinnitab, et arsti poolt määratud vaktsineerimine ja profülaktiline massaaž toimuvad ettevõtte kulul asutuse töötervishoiukabinetis. Koostöös töötaja otse- Ohutegurid on olemas igas töökeskkonnas Viive Pille kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Tervisekontrolli saab suunata töötajaid ainult siis, kui on tehtud töökeskkonna riskianalüüs ja vajadusel ka ohtlike kemikaalide, müra, vibratsiooni ja valgustuse mõõdistused. Igas töökeskkonnas on olemas ohutegurid, mis võivad põhjustada teatud tingimustel haigestumist, kuid reeglina võib ohutegurite tuvastamine jääda väheste töötervishoiualaste teadmiste ja kogemuste taha. Näiteks ka kuvariga töötamine võib põhjustada töötaja haigestumist. Töötervishoiuarst annab otsuse töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse kohta ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks. Arsti töö kvaliteet sõltub sellest, kui kvaliteetsed on tööandja käest saadud andmed ohutegurite kohta. Töökeskkonnas ei saa muudatusi ellu viia pelgalt töötervishoiu spetsialistide abil, vaid töökeskkonna arendustegevuses vajatakse osapoolte koostööd. Arendustegevuse eesmärk on ohjata töökollektiivi terviseriske. Tähtsaimad töötingimuste ohutust, tervislikkust ja hubasust puudutavad otsused langetab ettevõtte juhtkond, planeerimispersonal ja personaliteenistus. Tööohutuse ja töötervishoiu eesmärgid ei rakendu ellu, kui need osapooled ei võta endale tervisetaotluslikke kohustusi. se juhiga on leitud lahendused tööülesannete muutmiseks juhul, kui on vastunäidustatud teatud tervistkahjustavad tingimused, selgitab Heli Voogla. Tõsta kraanaga ESIMENE Eestis SUURIM Põhjamaades sildkraanad konsoolkraanad Light Crane System projekteerimine paigaldus tehniline hooldus OÜ Eesti Kraanavabrik Tähetorni 21a, Tallinn, tel 672 6826, faks 672 6827, kraana@kraana.ee Vedrud Pneumovasarad Metallitööpingid Puidutööpingid Tööstuslikud imurid keevitamisele KRK MÕIGU OÜ Ranna tee 4, Tabasalu Tel/faks 603 2120 e-post krkmoigu@neti.ee www.krkmoigu.ee 10
Tööstus reklaam Hyundai-KIA metallitöötlemiskeskused nüüd ka Eestis Jaapani kvaliteet Taiwani hind AS Tallmac asus läbi oma Soome enamusomaniku Machinery OY ka Eestis müüma Lõuna-Korea suurima korporatsiooni Hyundai-KIA ülikvaliteetseid metallitöötlemiskeskusi. Tootevalikus on arvjuhtimisega CNC trei- ja freeskeskused, samuti sisetreipingid ning lai valik lisaseadmeid. Machinery OY on alates 1911. aastast tegutsev metallitöötlemisseadmete müügiga tegelev firma, mis alates 2005. aastast esindab ka Hyundai-KIA Machine kontserni Soomes ja Balti riikides. Oleme Machinery OY tootevaliku esindajad Eestis ja ühes sellega ka Hyundai-KIA Machine tööpinkide ametlik maaletooja. Soovime Teie ettevõttele pakkuda maailma tipptehnoloogiat mõistliku hinnaga. Teades, et Eesti metallitöötlemisega tegelevad ettevõtted ei ole kõik veel kaugeltki väga heal järjel, uusi ja ajakohaseid tööpinke aga on eluliselt tarvis, et tellimusi saada ning areneda, oleme kujundanud oma hinnapoliitika eriti paindlikuks. Tööpingi hind sisaldab lisaks seadmele selle paigaldust, häälestust, kasutuskoolitust ja garantiid. Miks Hyundai-KIA? Hyundai-KIA seeriatootmiseks mõeldud metallitööpingid on väga mitmekesiste võimalustega. Tootevalikus on nii suhteliselt väikestele ettevõtetele mõeldud treikeskusi kui ka suurettevõtetele sobilikke metallitöötlemiskeskuseid. Kõik tööpingid on täisautomaatsed arvutijuhtimisega CNCpingid. Kuna Hyundai-Kia näol on tegemist ka maailma mastaabis väga suure kontserniga, muudab need tööpingid unikaalseks asjaolu, et kõik korporatsiooni sees toimuv tootmine toimub omaloodud tööpinkide ja tootmisliinidega. See loob firmale ainulaadsed võimalused tootearenduseks, mis omakorda võimaldab Eesti metallitöö tegijale pakkuda moodsat ning töökindlat tehnoloogiat. Hyundai-KIA metallitööpingid on üle maailma tuntud kui Jaapani kvaliteedi, kuid pigem Taiwani hinnaklassiga seadmed. Samas pole tegemist lihtsa Jaapani tööpingi koopia, vaid patendi alusel valmistatud ja tööprotsesside käigus hoolikalt testitud originaalseadmetega, millel on lai kasutusvaldkond ja pikk eluiga. Hyundai-KIA Euroopa vaheladu asub Saksamaal, kus on esindatud 150 erinevat tööpinki ja tuhandeid nimetusi varuosi. Kui Treikeskus Hyundai-KIA SKT 21 LM FANUC 21 i TB-juhtimisega padrun: kuni 8 `` (200 mm) peamootori võimsus: 15 kw, 4000 p/min varda läbimõõt: 66,5 mm treimisdiameeter: kuni 255 mm treimispikkus: kuni 530 mm revolvripea: 12-positsiooniline VDI40 aktiivsete tööriistade mootori võimsus: 3,7 kw kiirpositsioneerimine: 36 m/min otse tehasest tellides võtaks soovitud tööpingi tellimine aega neli kuni kuus kuud, siis tänu vahelaole on võimalik seade tarnida tellijale paari nädala jooksul. Meie kohustuste hulka kuulub loomulikult ka hilisem tööpingi hooldus ja remont. Koostöös Machinery ga ja nende 95 aastasele kogemustepagasile toetudes pakume oma klientidele professionaalset teenindust ja kindlustunnet. Lisaks on meie poolt uue seadme kasutuselevõtu koolitus. Kuidas osta? Näiteks, vajad uut, moodsat ja efektiivset treikeskust? Pole midagi lihtsamat! Võta ühendust meie professionaalse müügimeeskonnaga. Arutame detailideni läbi Teie ettevõtte optimaalsed vajadused ja komplekteerime just Teile sobiva seadme. Hyundai-KIA tootevalikus on väga mitmesuguse jõudluse ja varustustasemega tööpinke sadade erinevate tööoperatsioonide teostamiseks, mis rahuldavad ka kõige nõudlikuma või keerulisema tootmise vajadused. Hansa Liising aitab seadmete finantseerimisega Hansa Liisingu seadmete liising on abiks tootmisseadmete, ehitus- ja kontoritehnika ning muude äritegevuses vajalike seadmete soetamisel. Tallmac AS i metallitööpinke saab osta liisinguga, sest pingid on kvaliteetsed, sobivad piisavalt hästi tagatiseks ning hoiavad järelturul väärtust. Näidistingimused töötlemiskeskuse (1 500 000 kr koos k/m) liisimisel võiksid olla: Omafinantseering: 200 000 kr + k/m Makseperiood: 5 aastat Intress 4,9% Perioodi lõpul jääkväärtus 20% Kuumakse: 16,647.69 EEK Täiendavate küsimuste korral oleme rõõmuga Teid valmis nõustama! Tiido Parve AS Hansa Liising Eesti Osakonna juhataja E-mail: tiido.parve@hansa.ee Tel: 6 131 829 Fax: 6 131 430 Kontaktandmed: AS Tallmac, Mustamäe tee 44, Tallinn Tööpinkide divisjon Tel 656 2999 või 50 52 502 11
töötervishoid Kutsehaigus on tööoludest põhjustatud püsiv tervisekahjustus Omal ajal püüdsid töötajad iga hinna eest kutsehaiguste diagnoosimisest kõrvale põigelda, sest tõenäoliselt oleks see lõppenud töövõimetuks tunnistamisega. Mereli Kivi aripaev@aripaev.ee Kutsehaigete liidu Tartumaa ühenduse esimees Aleksander Nukka on kutsehaige alates 1989. aastast. Ta on eluaegne ekskavaatorijuht ning selja taga tööaastad toonases Tartu EPTs. Nüüd meenutab Nukka, kuidas ta toona kutsehaiguse diagnoosist kõrvale üritas põigelda. Selg ja käeliigesed tegid küll valu, ent mees polnud valmis end töövõimetuks tunnistama. Kui aga selgrookanali ahenemise sündroomi järel üks jalg halvatuks jäi, polnud diagnoosi eest pääsu. Mehele määrati töövõimetus tagasiulatuvalt. Ekspertiisiga seoses läbi viidud töökeskkonna ja töötingimuste analüüs näitas, et ekskavaator millel Nukka töötas, ületas lubatud vibratsioonitaseme 300kordselt. Esimese reaktsioonina keeldus tööandja hüvitist maksmast ning soovitas Nukkal masina tootja vastu kohtusse minna, kuna tervisekahjustuses olla süüdi just masin. Söaka mehena võttis Aleksander Nukka ette oma tööleasumise avalduse ning palus tööandjal seal näidata punkti, kus töötaja oleks tööandjal palunud võimalust töötada just selle masinaga. Et sellist kokkulepet paberid loomulikult ei sisaldanud, ei olnud ka vaidlusteks enam mingisugust alust. Aleksander Nukka on kõige enam nördinud selle üle, et kutsehaiguse korral nähakse 12 inimese võimetust teha erialast tööd, aga ei näha neid probleeme, mis kaasnevad kutsehaigel argieluga toime tulemisel. Näiteks räägib Aleksander sellest, kuidas ta peab ratastoolis oleva poja abistamiseks kutsuma abilisi väljastpoolt, sest tema tervis ei käi täisealise poja tõstmisele peale. Kõik see tähendab aga lisaks moraalsetele vaevustele taaskord ka materiaalseid kulutusi ning seda ei hüvita kutsehaigele keegi. Nukka ei pea õigeks, et kutsehaigusega kaasnevate hüvitiste aluste nimekiri on väga kitsapõhjaline. Näiteks lubab seadus hüvitada retseptiravimeid ja sanatooriumiravi. Kui aga mees soovis oma tervist parandada Tartus taastusravikeskuses, siis keelduti seda hüvitamast, kuna see ei kuulu nimekirja. Paljudel töötajatel puuduvad vahendid juristi palkamiseks, mistõttu käegalöömist tuleb ette palju. Aino Muru, Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Töötervishoiuarst on lõpetanud ülikooli sel lel erialal, mis tähendab, et enda erialal on ta ka pädev. Katrin Pärgamäe, sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Kutsehaigusi diagnoositakse vähe Kui Eestis oli möödunud aastatel kutsehaigeid registreeritud 100 000 töötaja kohta 400 500 ringis, siis Euroopa keskmine on püsinud 3500 kandis. Suur protsent tööõnnetustest ja kutsehaigusjuhtumitest registreeritakse olmehaigustena. Põhjuseks võib olla arstide ebaküpsus kutsehaigusi diagnoosida ning inimeste soov olla võimalikult kaua töövõimeline. Sotsiaalministeeriumi pressiesindajalt Katrin Pärgamäelt saadud vastus töötervishoiuarstide pädevuse osas on ühene: Töötervishoiuarst on lõpetanud ülikooli sellel erialal, mis tähendab, et enda erialal on ta pädev. Kontrolli kõikide arstide üle teostab tervishoiuamet. Töötervishoiu arstide endi sõnul võib vahel diagnoosi viibimise või panemata jäämise põhjus olla see, et tihti ei oska patsient üheselt kirjeldada oma töö olmetingimusi ja töö iseloomu. Näiteks peaksid laotöölised suutma kirjeldada, missuguses mahus esemeid nad on sunnitud tõstma, betoneerijad aga peaksid panema kirja, kui palju kantmeetreid segu peavad nad päeva jooksul kandma. Diagnoosile peab järgnema uurimine Katrin Pärgamäe sõnul on inimesel õigus küsida arvamust teise arsti käest. Ka on inimesel õigus pöörduda pretensiooniga tervishoiuameti poole. Töötervishoiuarstide tööd rahastab nii nagu teiste eriarstide tööd haigekassa. Seda siiski vaid kehtiva ravikindlustusega patsientidele. Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri määrusega ning nimetatud loetelu on haigekassas lahtine. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul jääksid kinnise nimekirja korral teatud kutsest tekkinud haigused diagnoosimata. Kutsehaiguse diagnoosimisele järgneb haiguse tekke põhjuste uurimine, mille tööandja peab läbi viima seitsme tööpäeva jooksul alates diagnoosi määranud arstilt teatise saamisest. Hüvitisega ei pea pimesi nõustuma Kutsehaigete liidu tegevjuht Aino Muru teab nimetada juhtumeid, mil töötaja suundumise järel kutsehaiguse ekspertiisi on tööandja asunud otsima võimalust tema vallandamiseks või pakkunud ühekordset materiaalset hüvitist. Aino Muru avaldab siiski lootust, et sellesse püünisesse arukas töötaja ei lange, sest kutsehaigus on pikaajaline või isegi püsiv nähtus, mida ühekordne rahasaamine kaugeltki ei kompenseeri. Võimalusena hüvitise maksmisest pääseda kasutavad Aino Muru sõnul paljud tööandjad 1992. aastast pärit määrust, mis küll käsib tööandjal kutsehaigele hüvitist maksta, ent selles on ka lause: Kui tööandja tõestab, et ta ei ole kutsehaige haiguses või tööõnnetuses süüdi, siis ei pea ta hüvitist maksma. Muru arvates puuduvad paljudel töötajatel vahendid pädeva juristi palkamiseks, lisandub ka hirm kohtukulude ees, mistõttu käegalöömist tuleb ette palju. Mõne aasta eest hakkas Aino Muru sõnul kutsehaigete ridadesse lisanduma arvukalt nooremas eas mehi, kelle kutsehaigestumine toimus peamiselt mööblitööstuse ja metsanduse valdkonnas. Kaasaja moodsaimaks kutsehaigusteks on ületöötamisest või närvilisest, samuti mürarohkest töökeskkonnast tingitud stress.
Tööstus Seadus muserdab kutsehaigeid Eestis koondab ning toetab kutsehaigeid Eesti Kutsehaigete Liit, millel on ühingud neljateistkümnes maakonnas üle Eesti. Kutsehaigete liitu rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu iga-aastase eelarve alusel. Eelarve moodustamisel on oma osa liikmete arvul, kuna peaasjalikult jaotuvad eelarvevahendid maakondlike ühingute vahel just n-ö pearahameetodil. Kord kvartalis korraldatavaid koolitus- ja teabepäevi on seni rahastatud ka Eesti Puuetega Inimeste Fondi, sotsiaalministeeriumi ning maakondlike ühingute ja omaosaluse kaudu. Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Aino Muru tõdeb, et bürokraatiat on tema töös palju. Nii ootavad kutsehaiged juba ammu uue tööõnnetus- ja kutsehaigusseaduse vastuvõtmist, mille eelnõu väljatöötamise kallal on vaeva nähtud ligi 14 aastat. Korra on seaduseelnõu jõudnud riigikogu lugemisele, ent ministri ja valitsuserakondade vahetudes võeti eelnõu lugemiselt maha. Praegu ootab see paremaid päevi kusagil lauasahtlis. Et seaduse veidrate keerdkäikudega tuleb kokku puutuda nii liidul endal kui ka liikmetel, näitab Aino Muru anekdoodivääriliste, ent samas nukrakstegevate episoodide jada, mis aastate jooksul kogunenud. Halenaljakaks tunnistab Muru olukorra, kus tööõnnetuse tagajärjel jala kaotanud naine tunnistati ekspertiisi tulemusena töövõimeliseks, kuna naisel oli selleks ajaks protees. Põhjendamatuks jääb ka lugu elukutselisest mööblitislerist, kes kaotas tööõnnetuses ühel käel kolm sõrme, ent kelle töövõimetus taandati ajapikku 20 protsendile, mis tähendanuks, et mees võinuks oma erialal taas töötada. Kutsehaigete liidu maakondlikesse ühingutesse leiavad tihti tee inimesed, kel kutsehaiguse diagnoosimine alles ees seisab. Neile pistetakse näppu voldik ning antakse kaasa suunavad ja toetavad nõuanded edasisteks sammudeks. Mereli Kivi FinEst Steel Leht- ja profiilmaterjali LASERLÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS töötervishoid FinEst Steel AS 76505, Tule 22, Saue Tel.: 659 6123 Faks: 659 6453 E-Mail: info@fineststeel.ee www.fineststeel.ee R 13
palgaarvestus Tootmisettevõtted maksavad töötajatele reeglina tulemuspalka Firmajuhtide arvates on praegu palgapoliitika kujundamisel määrav konkurents tööjõuturul, kusjuures ettevõtete eneste vaheline võitlus mängib suhteliselt väikest rolli. Annely Allik aripaev@aripaev.ee Reeglina makstakse tootmisettevõttes tulemuspalka. Lisaks arvestatakse töötaja kvalifikatsiooni, tema kogemusi, tööstaaži jms. Tartumaa tööinspektsiooni juhataja Ülo Ustav märgib, et seaduse silmis polegi vahet, millistel alustel töötasu arvestatakse, peaasi et seda tehakse seaduse järgi. ASi Elcoteq Tallinn kommunikatsiooni koordinaatori Jaanus Pautsi hinnangul puudub Elcoteqil lõppturul konkurents nii Eestis kui ka mujal Baltikumis. Kui aga rääkida kvalifitseeritud tööjõust, siis konkureeritakse paljude Eesti ettevõtetega. Samas on uute elektroonikaettevõtete ja sellega koos ka uute tehnoloogiate Eestisse tulek kasvatanud siinsete inseneride kompetentsi. See aga on kasulik nii Elcoteq Tallinnale kui ka kogu Eestile, sest võimaldab keskenduda üha keerulisemate toodete valmistamisele, selgitab Pauts. ASi Estiko-Plastar juhataja Triin Anette Kaasik tunnistab, et konkurents tööjõu pärast majandusharude vahel on päris tihe. Seega tuleb ka tema firmas jälgida tööjõuturul toimuvat ning vastavalt sellele reageerida. Vaatamata sellele, et näiteks kiletootmise osas meil otsest konkurentsi ei ole, on tänapäeval inimesed suhteliselt paindlikud, sõnab Kaasik. Samas on meie 14 Estiko-Plastari juhataja Triin Anette Kaasik märgib, et konkurents tööjõuturul tingib suuresti ka ettevõtte palgapoliitika kujundamise. Foto: Väinu Rozental valdkonnas tuntav konkurents olemas näiteks trükitööstuses. Kaasiku sõnul on ettevõttes praeguse palgaarvestuse aluseks põhipalk, mis tugineb ametikohtade hindamise tulemusel saadud skaalale ja turuolukorrale, ning tulemustasu. Tootmistööliste tulemustasu arvestamise alus on tootlikkusnäitajad. Ülejäänutel, v.a müügipersonal, aga firma brutokasum, selgitab Kaasik. Meil ei ole tükitööarvestust. Ka Elcoteqis on nii nagu enamikus tootmisettevõtetes töötajate palk sõltuvuses reaalsetest töötulemustest. Teenistujate puhul maksab Elcoteq lisaks põhipalgale korra aastas nii konkreetse töötaja kui ka kogu ettevõtte tulemustest sõltuvat preemiat. Töötaja töötulemuste hindamisel kasutame tasakaalus tulemuskaardi metoodikat, räägib Jaanus Pauts. On selge, et valmistatud toodete kogus on igale ettevõttele oluline, kuid kvaliteedi puudumisel ja liigse Teenistujate puhul maksab Elcoteq lisaks põhipalgale korra aastas nii konkreetse töötaja kui ka kogu ettevõtte tulemustest sõltuvat preemiat. Jaanus Pauts ASi Elcoteq Tallinn kommunikatsiooni koordinaator materjalikulu korral pole sellest kasu. Sellest tulenevalt makstakse tootlikkuse kõrval preemiat toodete kvaliteedi ning materjali kao põhjal. Plaanis on preemia suurus siduda ka konkreetse meeskonna töötulemustega. Nordic Foodsi toidutööstuse käivitanud Kuldar Leisi arvates peavad töötajad olema Odavat tööjõudu jääb üha vähemaks Ülo Ustav Tartumaa tööinspektsiooni juhataja Täistööajaga töötaja kuupalk ei tohi olla väiksem kui miinimumpalk, millele lisandub tasu töötamise eest puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Kui tööandja leiab võimaluse endale odavat tööjõudu hankida, siis on see tema õigus täpselt nii, nagu pooled omavahel kokku lepivad, nii ongi. Kindel on see, et odavat tööjõudu napib, nagu näiteks ehituses näha on. Need ajad on möödas, kui tükitöö alusel maksmine võimaldas töötajaid narrida. Ettevõtjail tuleb vaeva näha, et oma töötajaid hoida. motiveeritud ja ülemuse ülesanne on välja selgitada, mis kedagi motiveerib. Igatahes soovitab Leis kõigil firmadel, kel see on võimalik, luua töötajate paremaks motiveerimiseks tükitöö süsteem. Tihti pole palk kõige määravam, sest kes tahab meilt Soome tööle minna, seda palgaga nagunii kinni ei hoia, hindab Leis. Väikse ettevõtte eelis on, et töövõtja ja tööandja suhted saavad olla paindlikud ja tööandja saab arvestada töötaja soovidega tema motiveerimisel. Kui Nordic Foods alustas rohkem kui aasta tagasi tootmist, oli kõikidel tootmistöölistel võrdne tunnitasu. Tänaseks on tasud erinevad kuni 20% ja parimatel on tulevikus kavas nii vastutuse suurenemine kui ka sellega kaasnev palgatõus, räägib Leis Toidutööstuse valdkonnas mängib rolli see, et ajutise ja juhusliku tööjõu kasutamine on suurema riskiga kui teistes tootmisettevõtetes, märgib Leis.
Tööstus reklaam Juhtiv tööstuspneumaatika tootja maailmas NB! Märtsis muutuvad meie telefoninumbrid ja kontori asukoht. Uued numbrid on: Tel. +372 651 0370, Faks +372 651 0371. Kontor ja ladu endiselt aadressil Laki 12, kuid uutes ruumides A113. SMC Pneumatics Estonia OÜ Laki 12-101, 10621 TALLINN Tel : +372 659 3540 Faks : +372 659 3541 E-post : smc @ smcpneumatics.ee www.smcpneumatics.ee 15
tööohutus Põhiline tööohutusreegel nii töökohale, töövahendile kui ka tööle on üks töö peab olema ohutu! Moodsad masinad muudavad metallitöö ohutuks Tänapäeva treiali põhitöö ei toimu enam treipingi taga vänta keerates, vaid arvutil masinat programmeerides ja tänu sellele pole alati tarvis ka kõrvaklappe ja kaitseprille. Toomas Kelt aripaev@aripaev.ee Viljandimaal Karksi-Nuias tegutseva Hanval Metalli tegevjuht Meelis Hannus juhib 26 töötaja ja 16 tööpingiga masinatööstusele allhanketöid tegevat firmat. Tavapärase ettekujutusega treialist, kes seisab õlise ja müriseva masinakolaka taga ning keerab vänta, sarnaneb sealne töö nagu öö päevaga. Programmjuhtimisega pingil töötamine tähendab tööd arvuti taga, selgitab Hannus. Seepärast ei lähe tarvis ka tavapäraseid kaitsevahendeid. Igasugused kaitsmed on masinatel peal, kõigil aukudel luugid ees ja kui selle lahti jätad, ei lähe masin käimagi, räägib ta. Nii ongi treialitel vaid kindad, mis pannakse kätte tooriku masinasse kinnitamise ajal. Kui aga töötada vana käsitsijuhitava pingi taga, peavad olema kõrvalkapid ja näomask, ütleb Hannus. Hannusega on nõus ka Tartu Kutsehariduskeskuse treialite kutseõpetaja Olev Lauk. Oma igapäevatöös pöörab ta kaitsevahenditele suuremat tähelepanu, kuna Tartu Kutsehariduskeskuses toimub metallitööliste praktiline õpe manuaaljuhitavatel trei- ja freespinkidel. Kuigi programmeeritavate tööpinkide ehk CNC-tehnoloogia üha laialdasema kasutuselevõtmisega manuaalpinkide osakaal järjest väheneb, ei tohi arvata, et nad lähiajal päriselt kasutusest välja jäävad, räägib Lauk. Kindel koht on nendel ka metallitööpinkide tööliste väljaõppes. Kõige olulisem toodangu valmistamise kõrval on, et tööline saaks seda teha ilma oma tervist kahjustamata, rõhutab Lauk. Metallipingitöölise ohustatumad piirkonnad on pea ja näo piirkond ja käed. Nende kaitseks on Ants Vurma, tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist kättesaadavad ja üsna odavad kaitsevahendid kaitseprillid ja kaitsemaskid. Käte vigastamise oht on kõige suurem laastu koristamisel, seda võib teha ainult konksu ja kühvliga. Seda, kui žilettterav võib olla laast, alati ei tajuta, sõnab Lauk. Samuti ei saada tema hinnangul aru sellest, et kui näiteks laadimisel ja transporditöödel kasutatakse töökindaid, siis pingitöödel on nende kasutamine väga suureks ohuks. Kutseõppuri käekesed on aga õrnakesed, vajavad kaitset, räägib Lauk. Olev Lauk on seisukohal, et riietumise moetrende ei saa demonstreerida tööpingi taga. Ei pea piirama isikupärasust, kuid tööeetikast tuleb kinni pidama. Pats ei ehi ammu enam ainult tüdrukuid, kuid pingil töötades tuleb see peita mütsi alla. Kaelast tuleb võtta moblarihmad ja muud ohuallikad. Teatud mõttes on probleemiks jalanõud, seda tööstuseski. Nagu juuksurilgi, tuleb pingitöölisel päev otsa jalul seista. Kui juuksur saab soovi korral pehmed tuhvlid varba otsa pista, siis metallitöölistel on mugavaid jalatseid keeruline leida. Seaduse järgi on töökaitsevahendite kasutamine jäetud ettevõtete otsustada, kuid selle aluseks peab olema riskianalüüs, mis hindab võimalikke ohuallikaid. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialisti Ants Vurma sõnul on põhiline tööohutusreegel nii töökohale, töövahendile kui ka tööle üks töö peab olema ohutu! Eestis kehtivad nõuded töökohtadele, tegevusaladele ja töövahenditele ei tee vahet suurtel ja väikestel ettevõtetel. Samuti pole meil sätestatud eraldi nõudeid kutsealadele, selgitab Vurma. Küll aga jälgib tööinspektsioon seda, et riskianalüüs oleks tehtud ning vajalikud ohutusmeetmed kasutusel. Isikukaitsevahendeid müüva firma OÜ Parem Käsi esindaja Toomas Keernik lisab, et riskianalüüsi põhjal saaksid ka nemad teha ettevõtetele müügipakkumise. Tegelikult kipub aga roh- 16
Tööstus tööohutus Hanval Metalli tegevjuht Meelis Hannus ütleb, et moodsa treipingi taga ametis oleva töömehe tegevus sarnaneb tänapäeval pigem arvutiprogrammeerija kui metallitöölise tööga. Foto: Erik Prozes kem niipidi olema, et ostetakse seda, mida töömees küsida oskab ja millele firma rahakott vastu peab. Siiski näib, et tööohutuse eest vastutavate inimeste teadlikkus suureneb ja üha rohkem ettevõtteid investeerib tööohutusse ja töötegemise mugavusse, usub Keernik. Keerniku hinnangul võiks treiali või freesija varutusse kuuluda töö- ja kaitsevahendite täiskomplekt, kuhu kuuluvad kaitseprillid, raadioga kõrvaklapid, tööjakk ja -püksid, turvakingad ning töökindad. Selline komplekt maksab 2600 krooni ringis. Hind võib olla väikeettevõttele kallis, ent Keerniku sõnul ostetakse kaitsevahendeid ikkagi pikaajaliseks kasutamiseks. Tuhat ettevõtet eiras tööohutuse nõudeid Tööinspektsiooni andmetel oli möödunud aastal ligi tuhatkonnas ettevõttes tegemata tööohutuse riskianalüüs, tööõnnetusi oli kümne kuuga üle kahe ja poole tuhande, surma sai mitukümmend töötegijat. Tegevusalade järgi oli õnnetusrohkeim hulgi- ja jaekaubandus (249 juhtu), järgnesid metallitööstus ja puidutööstus (kummaski 230 juhtu). Raskeid tööõnnetusi toimus kõige rohkem metallitööstuses (82). Tööõnnetuste põhjuseks oli 26% juhtudest see, et töötajad rikkusid tööohutusnõudeid. Äripäev Doosan-Daewoo treikeskused ja töötlemiskeskused Hartford töötlemiskeskused Everising saed EMAG vertikaalsed treikeskused Heidenhain digitaalsüsteemid Darley painutuspingid ja giljotiinid EdgeCAM CAM süsteem Kasutatud pingid meie laos on rohkem kui 200 masinat ja seadet SWEDISH TOOL OÜ Võru 47e, 50111 Tartu, tel 50 83 720, faks 736 2264, e-post swedishtool@swedishtool.ee www.swedishtool.ee 17
jäätmed Jäätmekäitlus saab areneda vaid hoogsama taaskasutamise suunas Mida aeg edasi, seda rohkem peavad tööstusettevõtted tootmise käigus tekkivaid jäätmeid taaskasutusse suunama. 18 Ragn-Sells toimetab praegu 80% jäätmetest prügilasse, kusjuures tööstuslikud ja ehitusjäätmed moodustavad 35% kogu meie poolt käideldavate jäätmete mahust. Agu Remmelg, ASi Ragn-Sells juhatuse liige Reimo Roosileht aripaev@aripaev.ee Sõltuvalt valdkonnast on tootmise käigus tekkivad jäätmed kas ohutud või mürgised, samuti saab jäätmeid liigitada tahkes, gaasilises või vedelas olekus olevaiks, mis tingib vajaduse neid erineval viisil käidelda ning utiliseerida. ASi Plasto tootmisjuhi Udo Jaska sõnul lähevad vanad puitaknad ehitusprahiks, kuna immutatud puit ei kõlba kütteks ning klaasidel on erinev koostis. Vanadest plastikakendest valmistatakse aga pärast demonteerimist PVC-graanuleid uute toodete tegemiseks. Samuti leiavad tee taaskasutamisse PVC-profiilide lõikamisjäägid. Horizon Tselluloosi Ja Paberi ASi keskkonnakaitse peaspetsialisti Urve Raidma sõnul on jäätmekäitlus ettevõttes aastatega muutunud. Kui näiteks 2004. aastani oli firmal veel oma prügimägi, siis nüüd kasutatakse jäätmekäitlusettevõtete teenuseid. Vedelat ammoniaaki ja prilleeritud karbamiidi tootvas ASis Nitrofert tekib mitmesuguseid tahkeid jäätmed, mis ettevõtte tehnikaosakonna inseneri Ivar Rooksi hinnangul pole väga kahjulikud. Tootmises tekkivale kipsi ja kriidi segule on raske kasutusala leida. Praegu on meil ajutine luba täita sellega endiste ehitiste süvendeid, selgitab Rooks. Firmas tekib ka kahte liiki heitvett, millest üht puhastakse ise ja suunatakse seejärel Soome lahe põhja. Ohtlikke aineid sisaldav heitvesi juhitakse aga Viru Keemia Grupi opereeritavasse bioloogilisse puhastisse. AS Eesti Vanglatööstus valmistab metall-, puit- ja õmblustooteid. Tootmisjuhi Toomas Kaukvere sõnul ei ole jäätmekäitluse kulu ettevõttes kuigi arvestatav, sest valdav osa materjalidest on taaskasutatavad. Puit läheb kütteks, metallijäägid, mida ei ole võimalik tootmises kasutada, müüakse vanarauaks ning papp tarvitatakse toodete veoste kindlustamiseks. Osaliselt kasutatakse laminaati ning metalli ka kinnipeetavate kutseõppeks. ASi Salvest peainseneri Enn Viilipuse sõnul tekib toidutööstuses kõige rohkem tahkeid jäätmed, kuid ka segaolme ning pakendijäätmeid. Salvest on investeerinud seadmetesse, mille tulemusel kasutatakse jahutusvett korduvalt, see vähendab reostuskoormust. ASi Orto juhataja Gunnar Laasi sõnul on jäätmekäitluse kulu tootmises väheoluline, sest kallis toormaterjal kasutatakse viimseni ära. Suurem roll on hoopis müüdava val- TOOTMISE KÄIGUS TEKIB PÕHILISELT SEITSET LIIKI JÄÄTMEID Tootmis- ja kaubandusettevõttes tekkivad jäätmed Segaolmejäätmed segunenud olme-, pakendi- ja rühmapakendijäätmed. Eelsorteeritud jäätmed liigiti kogutud ja sorteeritud eraldi konteineritesse toimetatud jäätmed (paber-, papp-, klaas-, kile- ning plastikjäätmed). Elektroonikajäätmed elektriseadmed. Orgaanilised jäätmed biolagunevad jäätmed: toidujäätmed, riknenud puu-ja juurviljad, ka niidetud hein ja muru, puuoksad, puulehed, puukoor jm. Mitteohtlikud vedeljäätmed vedeljäätmed, mis ei kujuta ohtu inimesele ja keskkonnale, näiteks fekaalid ja must pesuvesi. Ohtlikud jäätmed oma kahjuliku mõju tõttu võivad olla ohtlikud inimestele, varale või keskkonnale, nt kasutatud patareid, akud, elektripirnid, lambid jne. Importija või tootja vastutusalas olevad jäätmed pudel, kartong ja plasttaara, millega kaasneb taaskasutuse kohustus. ÕLLEPURK SÄILIB LOODUSES KUNI 500 AASTAT hinnanguline jäätmete lagunemise aeg prügilas paber 2,5 kuud apelsinikoor 6 kuud kartongist piimapakk 5 aastat sigaretikoni 10 12 aastat plastikaatkott 10 20 aastat plastpudel 50 80 aastat ühekordne mähe 75 aastat konservikarp 100 aastat õllepurk 200 500 aastat Allikad: AS Ragn-Sells, AS Cleanaway mistoodangu pealt küsitaval pakendikäitlustasul. ASi Ragn-Sells juhatuse liikme Agu Remmelga sõnul oli 1990. aastate alguses Eestis 300 400 prügilat. Nüüdseks on neist alles jäänud ligikaudu 15 ning 2009. aastaks peaks ELi nõuetele vastavaid ladestuspaiku järgi olema kõige rohkem seitse. Remmelga hinnangul toimetab Ragn-Sells 80% jäätmetest prügilasse, kusjuures tööstuslikud ja ehitusjäätmed moodustavad 35% kogu mahust. ASi Cleanaway tegevdirektori Argo Luude ning jäätmekäitlus- ja müügidirektori Bruno Tammaru arvates pööratakse üha enam tähelepanu liigitikogumisele. Tulevikusuunaks peavad nad ehitusja tööstusjäätmete prügilate tekkimist, kus jäätmeid on võimalik ära anda liigiti, sh erinevate hindadega. Lääne-Eestis ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte AS Epler & Lorenz tegeleb lisaks ohtlike põlevjäätmete ümbertöötlemisele ka reostuste likvideerimise, mahutite puhastamise ning katlamajade utiliseerimisega. Firma juhi Janis Lorenzi sõnul on nende klientideks ka teised jäätmekäitlejad.
Tööstus reklaam Sild- ja konsoolkraanade müük ja paigaldus Tööstuslikud vintsid Elektritelferid Montaaživalmis kraanapaketid Kraanade elektrivarustus Raadiojuhtimised Kraanade projektid Tõstetraaversid PECC Kraanaehitus OÜ Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn e-post: kraana@pecc.ee www.pecc.ee Tel +372 672 2359 Faks +372 672 3181 GSM +372 52 73 966 GSM +372 53 484 316 MEIE POOLE PÖÖRDUDES SAAD: Põhjaliku, arusaadava ja korrektse pakkumise! Tooted ja komponendid otse Euroopa juhtivatelt tootjatelt! Kõik tooted ja teenused mõistliku tarneaja ja hinnaga! ÄRA RAISKA OMA AEGA JA RESSURSSE! 19
toiduohutus Euroliit pehmendab nõudeid toidutööstustele Euroopa Liidu uus direktiiv muudab leebemaks mitmed toidukäitlejatele kehtestatud nõuded, mis lubab ka väiketootjatel senisest rohkem kaupa piiri taha läkitada. Britte Maidra aripaev@aripaev.ee Eraldi seadused kvaliteetse lõppprodukti saamiseks on loomasööda tootjatele ja loomade kasvatajatele, transpordile, töötlemisele, pakendamisele. Märk, mille olemasolu tootel peaks tarbijas usaldust tekitama, on tervisemärk, uue nimetusega identifitseerimismärk. Seda võivad kasutada tootjad, kes on saanud vastava tunnustuse veterinaar- ja toiduametilt. Tunnustamisega kaasneb kohustus kanda märk tunnustatud toidugruppide toodete müügi- ja veopakendile. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtima hakanud kolm täiendavat määrust ELi toidu- ja söödaseaduses muudavad nõudmised varasemaga võrreldes üldsõnalisemaks, andes võimaluse paindlikumalt tegutseda nii nõuete täitjail kui ka järelevalveametnikel. Esimene hügieenipaketi määrus on 852/2004, mis kehtestab toiduhügieeni üldnõuded ja paneb peamise vastutuse toidu tootjale ja valmistajale. Määrus 853/2004 kehtestab spetsiifilised hügieenireeglid loomse päritoluga toidule. Eelkõige võidavad sellest väikeettevõtjad, sest alates selle aasta algusest võivad nad turustada oma tooteid ka teistes ELi riikides. Kaovad seni kehtinud piirangud tootmismahu ja turustamise osas. Uue määruse kohaselt võivad kõik ettevõtted müüa oma toodangut kõikidesse ELi riikidesse, eeldusel, Uued euroliidu määrused annavad võimaluse paindlikumalt tegutseda nii nõuete täitjail kui ka järelevalveametnikel. et toode on märgistatud identifitseerimismärgiga. Tegu on ovaalikujulise märgiga, mis peab näitama ettevõtte asukohariigi nimetuse, mille võib välja kirjutada või näidata kahetähelise koodina vastavalt ISO standardile. Eesti kood on EE. Märk peab näitama ettevõtte tunnustamise numbrit ja sisaldama lühendit EÜ või vajadusel vastavat lühendit mõne muu liikmesriigi keeles. Värske liha pakendile kantakse analoogne ovaalne märk, mida nimetatakse endiselt tervisemärgiks. Siiani kasutasid väikeettevõtjad ümmargust märki, mis ei lubanud toodet Eestist väljapoole müüa. Sisse on viidud ka üleminekuperiood seni kasutusel olnud tervisemärki võib kasutada enne 01.01.2006 valminud toodete pakenditel. Üleminekuperiood kestab kuni 31.12.2007. Kolmas hügieenipaketi määrus on 854/2004, mis kehtestab ettevõtete tunnustamise korra, üldised reeglid riikliku järelevalve ja tervisemärgi kasutamise kohta. Lisaks indentifitseerimismärgile on toidupakenditele trükitud ka teisi märke. Kuid riiklikult on identifitseerimismärk, värske liha puhul tervisemärk, ainuke tunnus, mis on seadusega reguleeritud ja mille nõuetest kinnipidamist kontrollitakse riikliku järelevalveameti poolt pidevalt. Kui tolm koguneb, mikroobid paljunevad, mustus vohab...... siis annab abi... Kõik vajalik professionaalseks puhastamiseks puhastusettevõtetele, lasteasutustele, hotellidele, tervise keskustele, suurköökidele, büroodele, kauplustele jne: töövahendid, puhastuskemikaalid, koristusmasinad tuntud tootjatelt Wetrok, KiiltoClean, Ecolab, Vileda Professional, Nito jpt. Katrini ja Saga pehmepaberid ning nende hoidjad. Spetsiaalselt toiduainetetööstustele pakume: 1. Pesu- ja desovahendeid 2. Madalsurve pesusüsteeme 3. Hügieeniharju ja -tarvikuid 4. Hügieeni terviklahendusi kogu tootmisprotsessile 5. Pesuprotsesside professionaalset monitoorimist ja nõustamist Ootame teid meie uude müügisaali Veerenni 53a / Töökoja 1 Info ja nõustamine: telefon 627 2950, faks 627 2951, sanmal@sanmal.ee 20