WABA MAA. Eesti Muie kolm püsm

Transkrypt

1 Reede. 1. dets Nr Iksjoni kuulutus. Nchatu rajooni konstaabel, Harjumaal embril a. kell müüakse avalikul riigirendi võla katteks jaan Prantsi parivallasvara, mis koosneb 1) ühest valge-musta-, p. vana, 2) ühest punasest valget Turjal "" 13) ühest kõrvist ruun hobusest, süncl a* Iheintcst, 5) 25 tündri kartulitest, 6) ühest Veovankrist, 7) ühest saanist, 8) tööreest ja p. krooni [asju võib näha oksjonipäeval Nehatu vaif, Männiku talus. Jgab hinnatud pakutavast summast. novembril a. Nr hatu rajooni konstaabel, Harjumaa! (allkiri). losk. rahukohtunik tsiviilkohtupidamise sead ja 3alti Erasead jiõhjal talve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, Itel, võlauskv.jatel ine. nõudmisi, õigusi ja IprilKl 1932 e. Yaabina vallas, Hansimiku t. Inge p. P u k k' i testamendi vastu, mis on 1.a. ja avatud avalikul kohtuistungil 25. okt [tema päranduse kohta, omi õigusi, vaie- Irahukohtunikule üles andma knue kun ftle kuulutuse ilmumise päevast «Riigi Tea- <a, et kõik õigel ajal ülesandmata jäetud sed ja vaielused kustunuteks ja testament unuks tunnustatakse, jiovcmbril 1933 a. nr ikohtunifc (allkiri)'. Sekretär '(allklrlt. liaosk. rahukohtunik tsivülkohtup. seaduse )14, 2079 ja Balti Erasead põhjal ja I Jaaska palve peale kutsub sellega üles kõiki pärijatel, võlauskujatel jne. nõudmisi, õigusi 4. mail a. Koiola vallas, Eoste külas Ihani t. Jaaska testamentide vastu, mis, a. ja 21. IX a.avatud avalikul oktoobril 1933 a., kui ka tema päranduse?usi, vaielusi ja nõudmisi rahukohtunikule ue kuu kestel, arvates selle kuululevast Riigi Teatajas*, hoiatusega, et kõik Imata jäetud nõudmised, õigused ja vaielu* ja testament seadusejõusse astunuks tun* Novembril 1933 a. Nr :: (allkiri). Sekretär: (allkiri)". laosk. rahukohtunik tsivülkohtup. seaduse J014, 2079 ja BaHi erasead põhjal ja Ic h t( i palve peale kutsub sellega üles Icl kui pärijatel võlauskujatel jne. nõudmisi si on 21. augustil a. Uue-fintsla surnud Peeter Jakobi pg. Ä1 b r e c h t' i Imis on tehtud 1. juunil 1932 a. ia avatud aval. [okt a.. kui ka tema päranduse kohta faielusi ja nõudmisi rahukohtunikule üles tu kestel, arvates selle kuulutuse ilmuligi Teatajas0, hoiatusega, et kõik õigel ajal pd nõudmised, õigused ja vaielused kustu- [ent scadusjõusse astunuks tunnustatakse, ivembril* a. nr Jhtunik: (allkiri.) Sekretär: '(allkiri.)"1 INI jaosk. rahukohtunik tsivülkohtup. sead põhjal ja Anna Seksi palve sellega üles kõik! isikuid, ^ kellel kui kkuiatel jne. Õigusi, nõudmisi ja vaielusi L Paide Linnahaigemajas, kelle' alaline elulal. Esna vallas, surnud lohannes - Rudolf pst järelejäänud pärand, kohta, omi nõudcuuc kuu kestel, arvates selle kuulutuse st «Riigi Teatajas", rahukohtunikule üles kga, et vastasel korral kõik ülesandmata knised kustunuteks tunnustatakse. U 1933 a. Nr lukohtunik (allkiri)". Sekretär (allkiri)'. INI jsk. rahukohtunik, tsivülkohtup. seaduse 2019 põhjal ja Gustav F e 1 d t i palve Õega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, lõigusi, nõudmisi ja vaielusi 11. juulil 1904.a. anni vallas surnud Jaan Jaani p. F e 1 d t'ist randuse kohta on, omi nõudmisi ja j kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise Teatajas", rahukohtunikule üles andma, hoia- Lel korral kõik ülesandmata Õigused ja nõud- Iks tunnustatakse, pbril a. Nr nkohtunik: (allkiri). Sekretär (allkiri)'. WMMŠf kupa pakkudes ei kohku iagasi ühegi raskuse NÄLEHES", j i t a v a t. Nii leiate selles numbris veel l kesköine duell eskimo kuld õnn nurga taga jne. jne.?vail sügise- j"a talveõhtuil on nai eht". [10 senti. Tellides 3 kuuks 1 kr. 30 senti. TolmetnS:»B isttõw nr. 58, Tallinnas. Kõnetunnid kella Peatoimetaja telefon nr ? Päewauudiste osakond Kaugekõned " Jg Toimetuje üldine " 440,00 Majandnsteated " 440,01 Kohalikud sõnumid ".449,95 Trükikoda 44q«r7.Telefonid erakorterites: Peawimetaial nr ISIT te {ai' luh-» ^iiuhil Kontor kuulutuste ja tellimiste äraandmijksbmik tn. 54 (wasw.olewrste kirikut). Telefon 449«87.-AMub kella 8 5. Sttiuhatuä (tel ) ja arweosakomael ) Pikk tn. nr. 5t.5S, teisel korral. Ärijuhi kqüwnid kella e. I Tellimlsed telefon , ekspmdon telefon 4S1-14. WABA MAA Äkstknumbe»! peatoimetaja Gb. (aaman. Hinnata kaasanded: Piltidega nädalleht Esmaspäew" iga esmaspäew,-jakuue kuu ning pikema aja tellijaile 24«leheküljeline «Perekonnaleht" iga laupäew. Tarwitamata käsikirju Ama sellekohase soowrta alal ei hoita. Aadr. kirjadele ja rahasaadetistele: Waba Maa" Tallinnas Eesti Muie kolm püsm Neist üks peapiiskop, teised Lõuna- ja Põhja-Eesti kirikujuhid. See kawatsus on pärit Löuna-Eestist. Tiriklikkudes ringkondades on praegu elazo huwi uue piiskopi kandidaadi küsivmse wastm Paralleelselt selle küsimusega on kuuldawasti Lõuna-Eestist kerkinud üles «ps mõte kolme piiskopi walimiseks. Nimelt tahetakse luua Eestis peapijskopi instituut, kellele ahiks walitakse weel kaks piiskopit üks Lõuna-Ees» tis, teine PSHja-EeStiS. See olew^t tar» wilik selleks, et. Lõuna- ja Põhja-Eesti usuelu üksteisest eriuewad, milleks olewat waja ka kahte juhti, kes siis peapiiskopi kaudu üldkiriku waimlist elu ühtlustaks. Nagu kuuleme, Tallinna waimnlikkube hulgas sellel uuel kolme piiskopi kawa>l suurt poolehoidu ei ole. Arwatakse, et see asjata killirstaks meie kirikuelu ja teeks töö weelgi. ebaühtlasemaks.. Ka, majanduslikult oleks kolme piiskopi ülespidamine kirikutele liig kulukas, kuna jnba ühegi piiskopi wiiärikaz ülespidamine pole kerge. Sellepärast on ar» toata, et jäädakse endiselt ühe piiskopi jnure, kelle walimiue toimub eelolewal suwel, mil on mõödnuud piiskop J. Äuke leinaaasta. Et hoida äri asjatnt lõhestumist ja wõistlust, tahetakse jaanuarikuus peetawal waimulikkude konwereutsil jõuda lõplikule selgusele piiskopi kandidaadi suhtes. Loodetakse, et sel nõupidamisel kandidaadi snhtes jõutakse ühisele kok- 15 klm. laiuse piiriribas kaubaliiklemine -. tollist., Riia, 1. detsembril. Wälisminister Stck^is. andis eile walrtsuse koosolekul aru uue Läti-Leedu kaubalepingu paxaseerimisest. Lepingu lõplik allakirjutamine sündi- M tsya wsi Riiaä.. m Must fi&ti däkgagoõni fcltfcttor L. Seja «MtbiS ajakirjanduse esindajaiie järgmisi seletusi: Uus kaubaleping koosneb kolmest osast. Eflmdne osa on üldosa, mis oluliselt faruaneb senise lepingu wastawaie osale. See osa käib muu seas enamsoodustuspõhimõt» te tarwitamise, Leedu ja Läti kauplejate õiguste, laewasõiduküsimu ste jne. kohta. Lepingu teine osa sisaldab, eesõigustatud kaupade nimestikud. Need on need kaubad, mis ma«m«d maad wõiwad teise lepinguosause maole sisse «edada alandatud tolliga. Lati poolt on niisugusteks kaupadeks Korjandused allweelaewastiku heaks. - Sihtkapitali juhatuse teadaanne. ' ' Käesolewa allweelaewastiku sihtkapitali -juhatus teatab igasuguste arusaamatuste ^ ärahoidmiseks, et tema poolt on loodud - igas maakonnas annetuste kogumise hõl«bustamiseks kohalikud toimkonnad ja nende toimkondade asjaajamised asuwad kõikjal kaitseliidu^ malewa staapide juures. Kohalikkude toimkondade juhatusse, kuuluwad ainult kohapealsed lugupeetud autoriteetsed ja tuntud seltskonnategelased. Kohapealsed toimkonnad loowad omale abiks weel abitoimkonnad igasse walda ja olemisse' sealsetest kohapealsetest lugupeetud seltskonnategelastest.. Kohalikkude toimkondade esimeesteks on: Petserimaal-major H. Ploomipmi malewa pealik; Saaremaal hra. A. Lepi? malewa pealiku, abi; Wõrumaal linnapea hra F. Suit; Harjumaal major K. Saar.v 25 tanki 35 senti. 6 senti. Tellimise hind: 1 kuu postiga 1 kr. 50 s. 2 kuud 3-3 V '6' Wälismaale 4 kr. kuus. ' ^ Aadressi muutmine 25 senti. Tellimisi wõtawad wastu Eestiö 'kõik postkontorid ja^ lehetellimiste wastuwõtjad. KuuluwAe hinnad: Kuulutuste külgedel 5 senti mm.. ühel weerul, lehe eesotsas 10 senti, tekstis: kuulntuskiricidega' 12 senti ja' tekstikirjaga 15 smti.mm. Kohdotsiniised poole' Kuulutused ära anda kella 12-n!. ilmumise eelpnewe-. Lanpäewal, 2. detsembril 19ZS. a. 15. waba iseäranis. niit, kummisaadused, tsement, metallkaubad jne. Leedu poolt on niisugusteks kaupadeks linaseeme, hobused, koduloomad jne. Kumbki riik wõib niisugu» seid kaupasid tsise lepingumist maast sisft p»edada 5 miljoni Mti eest aästas.-' - Lepingu kolmas osa käib piirikaubandu, se kohta ja on õige algupärane, sest teist niisugust kokkulepet et õle teiste naaber, maade wahcl kuskil olemas. Selle kokkuleppe järgi elanikud, kes alatiselt elawad 15 kilomeetri laiuses pii ritsioonis ja kes ei ole elukutselised'kauplejad, wõiwad -piirist üleminekul iga kord tolliwabalt kaasa wõtta 50 lati eest kaupasid. See on õieti wäike tolliunioon piiratud alal. 15-lilomeetriline tsoon loetakse piirist kummalegi poole. malewa pealik; Wirumaal Rakwere linnapea hra. H. Awikson; Wiljandimaal major J. Eisenberg malewa pealik; Walgamaal kolonel E. Ahman 3. patal joni ülem; Läänemaal major A. Reinhold malewa pealik; Järwamaäl major K. Preisberg malewa pealik; Pärnu linnas hra. A. Jürwetson. - - Tartumaal ühes linnaga, Pärnumaal ja Narwa linnas on weel kohalikkudel toimkondade juhatustel ametid jaotamata..kohapealsetele toimkondadele on sihtka pitali juhatuse poolt wälja saadetud erilif b trükitud ja nümmerdatud korjandus» lehed, milledele alla kirjutanud juhatuse esimees Joh..Prtka ja laekahoidja, Pikalaenu panga president P. Qpik wõi põllutöökoja direktor T. Kind. Peale selle korjanduselehed on warustatud allweelaewastiku sihtkapitali sõõrikujulise pitsatiga, mille keskel allweelaewa siluett; korjanduslehe esiküljele on trükitud üle lehekülje allweelaewa silustt ja selle alla korjandüselehe tekst üleskutse. Peale korjanduselehtede on kohapealsetele toimkondadele wälja saadetud weel kwiitungiraamatud allweelaewastiku sihtkapitali nimetusega. Kwiitungiraamatus on 50 nummerdatud lehte, missugused warustatud allweelaewastiku sihtkapitali pitsatiga ja kinnitatud samade isikute allkirjadega, mis korjanduselehedki. Kwiitunge wõiwad wälja - anda ülalnimetatud kwiiwngiraamaltutest oma allkirjadega kohaliku toimkonna juhatuse liikmed. Allweelaewastiku sihtkapitali juhatuse asjaajamine toimub Tallinnas, kaitseminis-teeriumis, telefon kaitsewäe 26, kapten J. Luks. Annetusi palutakse sisse maksta: Eesti Panka, Riigihoiukassa arwele nr wõi postkontorisse, Riigihoiukassa arwele nr J. Pitka, aseadmiral, Allweelaewastiku sihtkapit. juh. esimees J. TSnoand. kuleppele ja kirikupäetpale esitatakse üks kandidaat. Teiseks tähtsamaks, küsimuseks on praegu konsistooriumi. ümberkorrmamine wastawalt tegeliku elu nõuetele. Tahetakse walja tõotada kindel kodukord konsistooriumi tõõks, mille järele igal assessorrl ol^s omad kindlapiirilised ülesanded, utllle eest assessor on wastntaw. See konsibtoorinmi ministeeriumide taoliseks asutuseks ümberkorraldamiue on tarwilik, et ei tekiks arusaamatus! üksikute tööülesannete snhtes. Ühtlasi on wäljatöõtamisel ka ülema waimuliku kohtu põhikorraldus, et wolitada juhuslikke otsuseid. Suur huwi pöörde wastu Saksa-Valti parteis. Oodati sotsialistide era korralift teadaannet riigikogus., Pööre meie Balti-Saksa erakonna juhtimises ning wõimu täiuse koondamine ühe Führeri" kätte on äratanud elawat huwi mitte üksinda Eestis, maid ka waljaspool, eriti Latis. ^ ' Äõnda on Jüun. Sin.^ toonud üle' terwe lehekülje ära Eesti lehtede kirjutused selle küsimuse kohta. On ju asi ise ka Latis wäga kuumaks läinud. l Riia wtne lehe Segodnja" kirjasaatja Henri Gris, kes wast tagasi jõudis kõmandeerimise reisult Ameerikasse, jõudis reede hommikul Tallinnasse, et kohapeal jälgida sündmuste käiku. j Kuuldawasti tahawad sotsialistid küsimuse kanda riigikogusse erakorralise -teadaande näol, mis pidi sündima reedeõhtusel koosolekul. S«da kuuldust kontrollides selgus, et küsimust sotsialistide ridades tõesti^ kaalutud on ning ta lõplikult otsustamisele tuli rühma koosolekul reede õhtupoole kell 4. ülikool pühitses aastapäewa. Jumalateenistus ülikooli VirÄus ja aktus aulas. T a r i u, 1. dtsembril. luiifooli 'aaäupäewa pühitsen^ire alczas täna h0inwmlku>l kell 11 wai,a kombe järele MmÄv.teenjÄuseg!a ülilkooil? kirikus, kus jutwsbas usu>teadllskonlm dekaan Prof. Ra h,amä g i. Jumallaieenis^> tusele järgnes kell 12. ülikooli aulas pidulik aktus, reaor J. Kõpu awakõnega, mille kõneleja «lõpetas sõimtoega: Töökrme isnnmatle nti' 'kaua kui kestab päew." Edasi pidas peokõne põllamlajaindusteaduskollua dekaan Mathiesen teemä Mei>'ade jua-rekiasw ja selle iähtfus meie majcmduses." Järgnesid ^terwvwsed. Wabari>igi waläsuse ja haridusministeeriwmii Poolt.a>ndis terwitused isitlilul-t üle Haridus-sotsiaalwmister N. Kann, kes oli sõitnud übikoo-li aaschapäewale ühes hariidusnõuniik G. Olliikuga. Audoktorite promotsiooni ja roktori arua>nde järele aw>as vektor ümbrikud tänawuste ^ auhinimtööde auhinna -osmseks iunnisdatud üliõpilaste nimedeg-a. Aktus lbõppes peale Wunat riiigihümniga. Roguduse koosolekule 16 politseinikku. Tartu, 1. detsembril. Pühapäetval peetakse Tartus Pauluse koguduse täiskogu koosolekut, kus tuleb otsustamisele teise pihtkonna asutamine eesotsas praeguse õpetaja A. Wõõbusega. Koguduse juhatus on palunud koosolekule saata. 15 po- Oletatakse rahalist puudujääki alewiwalitsuse ' kassas. S'in^di^ 1. detsembril. Täna warahommikul laskis omale rewolwrist kuuli pähe ja sai surmawalt haawata Sindi alewiwalitsuse sekretär Ewald Saar,. 31 aastat wana.- Enesetapmise katse ta pani toime omas korteris. Arwatakse,vet Saar sirutas käe oma elu järele rahaliste sekelduste pärast alewiwalitsuses. Esma^päewa hommikul ilmus alewuvalitsusse. maakonnawalitsuse rewident K o.l't s, et rewideerida alewiwalitsuse asjaajamist. Asjaajamine näis kõik korras olewat, imelikuna tuli rewidendile waid lugu - lahe. pangatschekiga, mis olid wälja kirjutatud, kuid- mille kohta ei olnud jälgi kassaraamatus. Sekretär Saar seletas, et raha nende wastu on pangast walja wõtmata. See seletus ei rahuldanud rewidenti ja ta palus Saart ilmuda teisipäewa hommikul Pärnu,, kus nad pidid pangas kontrollima^ kaz on raha wälja wõetud wõi mitte.' \ Kui Saar. kokkulepitud ajal Pärnu e>l ilmunud/ läks rewident Kolis üksinda pan-. la.' Siin ta. leidis, et ühe tscheki wastu oli j:loo krooni wõetud ^ wälja Pärnu laenui ja hoiu ühisusest ja teise wastu 460 krooni ^ Eesti Panga Pärnu -osakonnast Tschekid 'kandsid alewi woliniku Wa ke rm a nn i ^allkirja. ' ' -Arvatakse, et need kaks tschekki> ongi! Saare,enesetapmise'. põhjuseks. Wististi Saar' tartvitas alewiwalitsuse raha oma.isiklikuks otstarbeks, ja et lugu nüüd awa» likuks tuli,/siis õrwas. paremaks eluga Ivpuanve teha kui karistust kanda, llhen- Uduses.sellega alustati uut põhjalikku rewi«deerimist alewiwalitsuse asjaajamisest 1 E. Saar oli' peale alewiwalitsilse sekretäri weel 'maawolikogu -liige, wolikogu sek- ^retär ja' mäawalitsuse rewisjonikomisjoni -liige. Maailmalpaatelt ta luulus sotsialistibe keskele. Oli- abielus ja '7-äastase lapse isa.- Alewiwalitsuses.'ta.'teenes alates pastast.-.^ ^ ^ j: Haawatu paigutati ^ haigemajja. - On wähe lootust- ta-ellujäämiseks.. - A wll!ti olum paranenud. Kontrollimatut inflatsiooni polewat karta. London, 3(1. umvembril. Uheuo- zauduäliku surutise kõrwaldamiseks. riikide suursaadik Biügham Pidas täna Äõncleja ütles, et. lullasbandardist loobmuiue ö'n kasult olnud ühendriiki- ÄnteerÄa ühingu bqnketil Loüdonis kõne,, milles audis ülewaate Uhendrii dele,.samuti, nagu see oli kasulik Suur- kide majanduslikust ja rahaudirslikust Britauttiale. ' Binsshain leidis, et waseisukorrast. Suursaadik ütles, et niärt- lutttakltrssldc egaliseerimisfoudi asutasiküüst'saadik, mil presideut Roosevelt mine oli tark samm Briti walrtsuse astus ametisse, ou seisukord Uheudrii- poolt. Ameerikas on nüüd -asutatud kides-tisuduwalt paraueuud. Uheudrii- samasugune sond, kuigi.mitte.nii suur, kide tövstlls oli halivatud, paugasüs- >kui Briti onm. Seda fondi kasutatakse teem kormtuses ja,kogu rahwas samasugusteks otstarnx'teks. Bingham meelt heitmas. See {eijüforb oit nüüd loodab, et Ameerika fond töötab sama mõne kuuga muutunud. Halimrwate edukalt, nagu Briti fond. Bingham ci kartuäe asemele on asunud lootus ja karda, et llhendriikides wõiks tulla usk'tulewitku. Kõik indeksid nailawad kontrolliumtu inflatsioon^ ' olulist edu normaalse olukorra tagasituleku poole, ütles suursaadik. Bingham' peatus pikemalt jõupingu tustel) mis Roosevv'lf on teinud ina- Igalhommikul lugege H 0 ntulikleht t", siis teate kõik wärskemad uudised. Cöõwte protestimarss. Pohja-Prantsusmaa ikaewanduspiirkondade s on töölised juba mitmeid aastaid raskes - puuduses, suuromale osale jätkub tööd ainult kaheks päewaks nädalas. Ml pae. wil - korraldasid sealsed töölised. suure prot estimarfi kaewanduspiirkonna / pealittna.. Rongkäigust wõttis ^ osa üle 8000 tööme.

2 v lt i fljakir- JANDU5 p8ewa- ^ Jhüslmusist Kindral Laidoneri kandidatuurist. Kindral Laidoner on wastanud Päewalehe" kaastöölisele oma kan didatuuri wõimalusist: Minuga pole selles asjas kõneldud ja ma pean terwot lugu weel liig warajaseks. Olen küll saanud maalt terwe rea telegramme ja koosolekute resolutsioone, mõ nedel neist hulk. allkirju all. Resolutsiooni, des ja telegrammides wabandatakse tülitamise eest ja awaldatakse lootust, et ma nõustuksin kandideerima. Aga kõik need re«solutsioonid ja koosolekud on sündinud kordan weel ilma wähemagi ühenduseta minu enesega. Pean stiski mainima, et telegramme ia resolutsioone saatnud koos» clekud pole ^olnud -üksnes asunike, waid just rohkem põllumeeste omad ja ka lihtsalt erapooletud kodanikud, nagu mitmed wäljendanud. KaS ma nõustun? Sellestki on kõnelda weel liig wara. Asjad ja meeleolud peawad ennem selguma." Weel pöördest Gaksa-Batti partiis. ' Hommrkleht" kirjutab:..kategooriliselt peame aga -tagasi tõrjuma Revalsche Ztg-i" süüdistused, nagu eesti lehed toimiksid schowinistlikult, Eesti ajakirjanduse suhtumine on saksa wähemusrahwale olnud alati korrektne, kmgi baltlased ise ei ole olnud alati korrektid Eesti wastu. Meie seisukohta, et balti sakste erakonna muutmine Saksa riiklikuks erakonnaks on Eesti-waenuline akt ja et ametiwõimud ' kohustatud on tegema lõppu führeri-juhi" mängule Eestis, ei muuda mingisugune jõud. Hitlerism tuleb Eestist wälja rookida armutult ja kohe." Mis. plaanid on Berliiml, küsib Kaja", peatudes Saksa-Poola läbirääkimiste ja lepete juures: Ei saa kujutella, et Saksamaa oleks walmis tagama Poola koridori puutumatust ehk loobuma oma nõudmistest Danzigi kohta. Kui Saksa walitsus julgekski seda teha, siis satuks ta otsekohe rahwa wiha alla. Milliseid lubadust on siis Poolale antud, ehk milliseid wäljawaateid palutud? Temps" kirjutab:..teatawad ringkonnad Saksamaal õhutawad mõtet Saksa ekspansiooni teostamisest Balti mail, mille juures Poolal tuleks siis pöörda oma aktiiwsus Ukraina poole. Praegustel yludel.on need püüded küll ikkagi absurdsed, kuid meil on teada, kuidas Saksa poliitika hea meelega haarab kinni ka absurdidest»" Juba selliste kuuldustegi awaldamine mõõduandwates wälismaa lehtedes.sunnib meid seisma terawalt walwel Saksa järjest kaswawa aggressiiwsuse ees. Poola- Saksa lähenemine, kui see tõesti teostub, ei jäta awaldamata oma mõju Balti riikide kohta. Wäga wõimalik, et Poolale on näidatud, kuidas ta wõib oma koridori eest leida wastutasu mujalt, kuid küsitamaks jääb, kuidas Poola Vaatab sellele?" Larka" ja Sirk" ning wabariigi walke." PostimeeS" toob teate pealkirja all Maa jutustab": ühes Tartumaa tuntumas alewis kuulub alewiwalitsuse mehi wabadussõjalaste kilda. See kajastub kohe ka kehw e kodanikele abirahade määramisel. Kui abiraha palwega esineb kodanik, kes pole mitte WabaduSsõjalaste waadete Pooldaja, siis tal Palju lootust ei ole, kuna aga neile, kes ise küllalt waranduslikult kindlustatud (omawad isegi kinniswarasid), antakse toetust 5 10 krooni kuus, selle järele muidugi, kui teada, et ta poolt" hääletanud, üks nimetatud omawalitsuse liige, wabadussõjalaste esimees, on riigi wiinalao pidaja alewis. Temal on abinõu" käepärast liikmete jnuremedlitamiseks.,mabariigi walge" mõjub. Kõne all olewas wabadus sõjalaste ringkonnas on juba jõutud niikaugele, et endisele >..riigiwanemale" ja asunlkele" on antud uued nimed: Larka" ja Sirk". Esimene on?j.-liitriline pudel, teine % l." Kes julgeb pärast seda weel tõendama tulla, et uute meeste tõötamismeetodid ei erine seniste erakonnameeste omadest? i «nr Trni II ^ ^ TSstemeister tuhaäar Saksamaale Võistlus reisile. Neil Päewil saabus Saksamaalt, Graz'ist ' wõistluskutse Eesti raskekaalu tõstemeistrile Arnold Luhaäärele. Graz'is (Jda^preisimaal) asuw raskejõustiku organisatsioon näeks meelsasti A. Luhaäärt Graz'is S. weebruaril korralda, tawatel rahwuswahelistel tõstewõistlustel. Luhaäär võistleks Peale eeltähendatud koha weel paaris teises Saksa linnas, muuseas la Königsbergis. A. Luhaäär, kes aastaid olnud Eesti varimaks tõstjaks ja Praegugi ainsaks meheks, lelle wõilned ulatumad rahmuswahelisse klassi, on hetkel heas wormis. Artt^atawasti põhjustas wõistluskutset A. Luhaääre tubli esinemine Euroopa tõsteesiwõistlustel Esseuis, kus.eesti meister -tuli teisele kozale. prantslaste huwi poliitika wast»>. ^ " - ; ^ yr»? Pariislased orutanjflb poliitilist olukorda parlamendihoone ees. Hümme uut ftiri&uopetajat. Kõtfc kandidaadid sooritasid eksamid hiilgawalt^ Konsistooriumi ees olid 28. ja 29. nowvmbril korraldatud eksamid õpetajaite kutse soovitamiseks, mis seisawad «immpibanmse õiguse (Pro mi nister io) ja jutluswmi.se loa (pro ven>ia conciionandi) saamises. Eksamineerijateks Md piiskopi asetäitjana praost K«pp ja konstswormmi assessor õp. Warik. Katsetest wõttis osa 10 Tartu ülvkooli lõpetanud usuteadlast: J. Audowa, H. Annast, A. Jürgenson, Kiisk,,,lv aha ZN a a U Laupäew, 2. dets. 1~933» 9lx. 283* Mühlen, Puhm, A. Soosaar, K. Steinbevg, K. Diedt ja A. Wõs-u. Kõik kandidaadid sooritasid ^atfeb hästi, nendest wäga hästi A. Soosaar, K. Steinberg ja K. Tiedt. Katsete tulemused kuulutati wälja neljap. kousistoeriül^i ametlikul istungil Toompeal, millest wõtsid osa?a ilmalikud konsistooriumi Mmed. Paljud katsed sooritanuist on juba Wajali5>u proowmasta lõpetanud ja wõiwad sadada õ pedajateks ord meeritud. Kctutia waiimus ttägu&ama&&» kauba-graafika Rakenduskunsti ühingu korraldusel on Rataskaewu tänawal kunstinäituse ruumes awatud kaubaitdus-graasiline ja reklaam kunsti näitus, «kus wäljapanekuid meie suurematelt tööstustelt kauba pakkimise ja etikettide ning reklaam: alalt. Ühtlasi on Nakü" poolt pandud wälja wiimase «kaubaetikettide ja rek laamplakatite wõistluse auhinnatud tööd. See omapärane näitus annab ülewaate kaubandusgraafika edust meie kauba wälimuse tõstmisel. Et see edu suur on, seda tõeudawad wõrdlused endiste aastatega. Mõne aasta eest oli meie kauba wälimus alles nii armetult maitsewaene, et päris piinlik oli, kuid Luhaäär otsustas wõistluskutse wastu wõtta ja algab reisi Saksamaale weebruari esimestel päewadel. Awinurmlased walmistawad odawaid suuski. Teatawasti korraldatakse tänawu kaitseliidu Poolt üle riigi suusawalmistamise kursusi, millest osawõtt harukordselt elaw. See mõjutab ka tunduwalt suuskade müügihindu, mis näitawad languse tendentsi. Kui läinud aastal wõis saada päris häid suuski 6 8 krooni paar, siis tänawu maksawad sama kwaliteediga suusad 3 5^ kr. paar. Hinna languseks on suurel määral mõjunud kaasa suusawalmistamise oskuse lewimine puutõõmeistrite hulgas nii maal kui ka linnades. Isegi kaugemates maakohtades walmistatakse suuski. Ka kuulsad Awinurme aamisepad" ou wiimasel ajal hakanud suuski meisterdama, leides.sellega omale ilusa lõrwalteenistuse. Salakalm ülemistel. Esmaspäewa hommikul leidis ülemiste järwe ülewaataja A. Nordt järwest paarkümniend unda. Need olid kellegi Poolt õõsel sinna paigutatud. Mees, kes seni alles tabamata, oli omad püügiriistad järwe paigutanud ritta, iga paarikümne?neetri Peale, üks rida läks silterweewärgist Liiwa kõrtsi. poole, teine Liiwa kõrtsist weel edasi,.praegu on ülemiste järwel umbes yäitus awati. Eriti on suureinad firmad pannud rohkesti rõhku oma kauba etiketi wälimuse nägususele. Et laiemas pubnkus tõsta huwi näituse Wasw, on tööstuste Poolt pandud wälja näituse külastajaile preemiaid, mis jagatakse piletite lunastajatele wälja. K. seitsme tolli paksune jääkord, millesse saladuslik kalamees" on raiunud mõnekümne sentimeetri laiused augud, et saada püügiriistu jää alla. Undasid järwest wälja wõttes, leiti nende küljest mõned kalad, üks paarikümnenaelaline hawi tõmbas jääl omad lõpustd katki ja libises autu tagasi. Mitu õõd peeti kohal walwet, kuid keegi ei ilmunud undade järele. Nüüd on siiski selgunud saladusliku kaluri" isik, kuid seda peetakse weel warajaseks awaldada. ülemaaline näitus Tallinnas aastal. Aktsiaselts Näitusel" on kawatsusel korraldada Tallinnas eelolewal sügisel laiemaulatuslise näitus-messi, millel ette nähtud wäljapanekud tööstuse, kaubanduse, põllumajanduse, laewanduse, käsitöö jne. aladelt. Näitus-messi asukohaks oleks jällegi Soo tän. asuwad end. Peetri tehaste hiiglahooned ja maaala. Näitus-mess kordub seelord kaheaastase waheaja järele, ja nagu paljudelt ettewõtetelt saadud andmed tõendawad leiab näitus-mess nendelt poolehoidu ja huwi. ' Wäliskaupade wäljapanekud oleks lubatud jällegi ainult riiklikkude kolleltiiwuaitustens, Piisvlvi"?. TUNDEMÄRGID. Igal asjal on omad tundemärgid. Kui on loota wihma, ajab kuskilt taenxiserwalt Pilw üles oma müraka tursa. Siis wõib kohe öelda, kas hakkab tibama seenewihma, tuleb hea sapsap wiljakastet wõi hakkab raksuma koguni kõu. Harjunud silmale on see kerge asi. Ehk jälle püüad järwelombis kalu ning oled üle paadiserwa heitnud õnged wette. Wahid nüüd, kuidas korgid ujuwad kobrulehtede wahel, üks sinine, teine punane, kolmas wõieb olla walge. Ja kui hakkab mõni kark kahtlaselt liikuma, wupsatab wee alla wõi katsub koguni põge, neda, siis on see tundemärgiks, et kala näpsib õnge. Nõnda on ilmunud nüüd Päewawalgele «jälle uued tundemärgid. Sel pole põrmugi ühist kalapüüdmise ega wihmawalinguga, waid ajalehe lugemisega. Olen nimelt kirgline ajalehe lugeja. Iga päew wiin neid terwe lpataka koju ja tuhnin poole ööni. Loen kõiki ajalehti, ka wabside ja sotside omi. Neis leidub palju lõbusamat nalja kut mõnes Charlie Chcrplini filmis. Ja seda nalja teewad nad kole tõsiste nägudega, otsekui tahaksid kuulutada waid puhast tõtt. Osawad mehed need lehekirjutajad. Nüüd loen jälle «Punast Pasunat". Ohwsel ajal hakkab päris jube. Nagu polekski ajaleht, waid õuduste, saladuste ning põnewate lugudega päewast-päewa järgnew romaan. Igal Pool olla töölised näljas; puuduwat ainult Pisut, et nad maha ei kuku ning hinge ei heida. See olewat Puha kodanluse ning kapitalismi tõõ. Ning waestel töölistel polowat ainustki Paika, kuhu minna kaebama ja kurtma oma häda. Kui januneks nende suu, ei oleivat ainustki hinge, kes ulataks weekmusi. Ehk mõni irwitaja teeks koguni sellega nalja, et ulawks äädika karika. Ja alles lõpuridades leiab Punane Pasun", et siiski olla siia kavjamaale eksinud üks kaastundlik hing ja süda. Tanvitseb waid koputada selle Samaaria mehe uksele ja kohe ulatatakse abitarwitajale tugew käsiwärs ning kanikas leiba. Jah, on tarwis waid koputada. Raudne Rusikas" ei lepi ainult pisikese tööliskonnaga. Ta püüab päästa kogu raywast kaljuserwalt. Läänemere wood on õõnestanud alt tühjaks Ontika rann«ja seal seiswat Eesti rahwas. Weel paar laineloksu, weel üks pisike wapustus ja kõik lendab tuhandeks tüliks erakondade mere kurku ja lained lõöwad nende peade üle kokku nagu sündis kord ammu Punases meres Waarao meestega. Ririku teated. Tallinna praostkonna arawsnädal 4. dets. 8. dets. Esmasp., 4. dets. Teemid (kõikides kirikmes): 1. Kas sa tead, et sa elad Jumala loodud maailmas? 2. Kas sa tead, et sinagi oled Jumala loodud ja allud Lemale? Jutlustawao: KaarR kirrkus õp. H. nüüd näeme juba päris kunstipäraseid etikette ja silte, mis samalaadse wälis» maa toodanguga julgesti ivõiwad wõistelda. Siin on teinud suure töö 5a Rakü" oma näituste ja wõistluste korraldamiz- i Hansson ja õp. J. Lääne. Jaani kirikus tega, mis on meie kunstnike ja tööstusringkondade wahel aidanud kaasa jluse kirikus õp. A. Sommer ja õp. H. Jop. L. Treumaun ja õp. A. Eilart. Pau-!Kubn. Peoteli kirikus õp. G. Normaim üksteise.lähendamiseks ja mõistmiseks. ' ja praost E. Tannebaum. Teisip., b. dets. Teemid: 1. Miks su ei usu Jumalasse? 2. Eks obe olu Junlalast laugel kohutaw? Jmlustawad: Kaarli klrikus õp. H. Nuth ja praost A. Kapp. Eaani kirikus õp. J. Lääne ja õp. B. asselblatt. Paul,ise kirikus õp. H. Hansson ja praost E. Tannebanm. Peeteli kirikus praost K. Thomson ja õp. R. Bidder..Kolmap., 6. dets. Teemid: 1. Jumal ei wõi jävele jätta armastamast Must maailma. 2. Kas Jumala armastus ftnu wastu ei ärata sinus igatsust elu järele Jumala osaduses? Jutlustawad: ^Kaarli lirikus praost K. Thomson ja õp. J. Mu» ru. Jaani kirikus õp. F. Jürgenson ja õp. H. Nuth. Paukise kirikus õp. J. Liiw ja õp. R. Jõgis. Peeteli kirikus õp. J. Reitag ja õp. H. Hansson. Neljap., 7. dets. Teemid: 1. Kas olfd juba tuntuid kahetsuse walu? 2. Kas sa ei tahaks saada uueks imiineseks? Jutlustawad: Kaarli kirikus praost F. Heimann ja õp. J. Reitag. Jaani kirikus praost J. Jalajas ja õp. K. Schultz. Pauluse kirikus õp. A. Sternfeldt ja praost K. Thomson. Pceteli kirikus õp. R. Jõgis ja õp. R. Uhke. Reedel, 3. dets. Teemid: 1. Jeesus on j su lunastaja patuhädast. 2. Jeesus on su olu ja õndsus. Jutlustawad: Kaarli kiriikus õp. F. Stockholm ja Praost ^. Jalajas. Jaami kirikus praost F. Heimann ja õp. K. Mntinann. Pauluse kirikus õp. J. Wollmann ja õp. R. Uhke. Peeteli kirikus praost A. Kapp ja õp. K. Schulh. ^ Jumalareonistused algawad kõikides kirikutes A. õhtul, tarwitusel on laululehed, jagatakse Püha Kohus", saadawal on?!oorte Juht" nr. 10 ja G.sti Kiriku" siiemisjoni erinlimber. Teateid ütlolvad kohalikud õpetajad. Jaani kirik. Laup., 2. dets. kell (! p. l. ühisabi" tegewuse aimmis-jumalateeuistus, piht ja armulaud õp. A. Sternftlldt. Jutlus % B..HaZftlblatt^ Laululehed^ Aga siis teatab.raudne Rusika?"^ e olewat weel pisut armuaega pöördumise?^. Maarjamaal olewat lühikest aega etendus! andmas uus Mooses, kes.olewat walmis wiima kallist Eesti rahwast Kaanani maale. ' Süda hakkab kohe wärisema niisugust juttu kuuldes. Ja mõnel hetkel oled isegr walmis rändama siit waeselt karjamaalt rohurikkale marjamaale, ^ma mõtte Hn-» nitamiseks löön siis weel mõne uue lehe lahti, et lõplikult asjas selgusele jõuda. Ent neis pole enam jälgegi Punase Pa" suita" nälgimisekuuridest ega ^Raudse Rusika" juuksekarwa otsas rippuwast mõõgast. Maa Õnnistus" on koguni unustanud maised asjad, nagu majanduselu reformi, mis teeb iga karjapoisi kohe ropsu pealt miljonäriks ning tegeleb atmosfääris. Ta nõuab wanajumala õnnistust sellele patusele maakamarale. Ja siis saawad sõnapiitsadega nüpeldada ka kõik külmad ja leiged tõrkujad, kes hullawad pidusaalides ja naerawad kinodes, kuna pühakojad oota-»vad asjatult päranitõugatud ustega külalisi. Siin olewat tarwis pisut tõwemat kätt, mis liidaks jälle kiriku ja riigi ühte. Ainult siis wõiwat ülewalt poolt loota lahkemat nägu, wõib olla isegi wõi- ja peekonihinna tõusu. > Selle peatüki lugemist lõpetades waatan, kas lehemüüja pole mulle eksikombel pihku pistnud mõne uue Ris!irahwa Onnistuse". Aga pole ühtegi, Ma sama wana Ma«Õnnistus", kes mõni aeg tagsi sõitles poppe üsna kurja sõnaga ja wanajumalalegi krimpsutas näg^u. Ka üsna weidra nimega ajaleht Linnas ja maal" on hakanud jagama õpetust arm sale maarahwale. Ta käseb katsuda oma südant ning otsida siis õiget teed nende juurde, kes alati hoolitsenud maarahwcr hea käekäigu eest. Linna asjandus on üsna kõrwale jäetud. > «Kirja Jaan" teeb aga kaks korda päewas 50-aastase wanatüdruku sheste, kes tõendab, et tal olla iga sõrme jaoks wiis peigmeest. Kuid ta ei mõtlewatki oma walmdust müüa abielu ikkesse, waid tahab jääda põliseks piigaks. Nõnda loen ja sirwin neid ajalehti, waatan eest ja tagant. Nagu midagi tujtaw-- likku ja ennekuuldut tuleb meelde. Jah, justkui mõnikord warem oleks lugenud kuskilt samu manitsusi, samu näljakuure ja äraa-rwamatu hädaohu lähedalolekut. Need oleksid nagu wanad tundemärgid lä«henewatest walimistest. Tõepoolest, kas pole ehk jälle mõned walimised ukse ees? Ormus. 1. Kristuse tulemise pühal, 3. dets., kell ^10 homm. jumalateenistus leeriopilaste õnnistamisega. Jutlus õp. B. Hasselblatt, õnnistamislom? õp. H. Kubu, Pih«tikõne õp. A. Sternfeldt. Laululehed. Kl. 1 pühapäewakool. Kl. 3 lastejumalateenistus õp. B. Hasselblatt. Laulul!?- hed. Kl. 6. p l. Noorte kog. jumalateenistus õp. H. Kubu. Laulukoor. Laululehed Laup., 9. dets., kell 6 P. l. jumalatemistus armulauaga õp. H. Kubu. wuimo Laupäew, 2. detsember. Tallinn. HAb reklaami ja heliplaate wälismaisi päewauudiseio heliplaate kodumaist päewauudiseid dr. Tiling'i saksakeelne loeng: Pst)-> chologie des Kranken" Päewalehe" toimetaja E. Jalak: Nädala wälispoliitlline ringwaade ülekanne Tartust kanistri. Jnh. R. Palm wana tantsumuusikat heliplaatidelt moodsat tantsumuusikat dancing-palace'ist Gloria". Tartu reklaami ja heliplaate ülekanne Tallinnast ilmateade ja ajanäitaja-õrendus ülekanme Tallinnast. Helsingi (303), Lahti (1790) heli- Plaate konts koori ja lauluettek ork. konts. Stokholm (^36), Motala 1343) ajaviitemuusikat laulusoolond heliplaate wanu tantsuwiise sõjawäenuiusikat ajawiite eeskawa moodsat tantsumuusikat. Riia (524) lõbus konts Popiil. konts orelikonts ooperimarsse ja tantsupalu konts. Wiin (517) mandoliinikonts helipl. konts ülek. talweabi pidustusalt, teateid, õhtukonts. Warssaw (1411) laule so liste ajawutelonts Chopini kmlts holipwate tantsumuu sikat. Budapest (550) helipl. konts mustlasmuusikat konts uue saaetjaama awamiselt, konts. London (356) wanu laule konts, lahel klaweril heliplaate ork. kõuts tantsumuusikat. Königswustürhausen (1G35) uusi opevetiwiise HMpl konts nädallõpu muusikat lõbus tund kirju õhtu, tantsumuusikat. f -aup«ew, L. dets, izzz. ^ Wäile Iuuremaksu fonöi esi, mine algaj Seekord juuremaks NeljapLewasel wabarügi walil erakorralisel foo8oleful PölluIõõmU itt cjiliis loalitfnfele hõi hinna kindl latnifc seaduse eelnõu. Walitsus ot! tas selle wötta lähematel pacwadell ouaalumisele põllutõöministri algat minlstritewahelises komisjonis, k, kuuluwad weel majanduse, ning koi siseminister. 1 Seaduse eelnõu alusel on kawa! maarata esialgselt wõihinna kiudlul Mtseks kr. maatuluuduskao list, mis kantakse ule sellekohase \i artoclc. Sellele sondile arwatakse j re kõkk summad, mis saadakse wõihil mahaarwamisest, kui eksporteeritud s hind ou ule 1.60 kr. kilogr. ja p[ selle weel summadest, mis wõid! maarata fondi täiendamiseks riigi eel we summadest. EsiMud seaduse eeli Ma Kaupmees Gsstpow ja jategijad said sj Neljapäewa õhtul toimus kohapeal tuuurija ja kriminaalpolitsei juuresol^ Erra wallas, Jrwala külas mõrtjl ohwriks langenud abielupaari Ossipo^ laipade lahkamine. Lahkamisel selgusi kaupmees Aleksander Ossipowile ja n«oli lastud kummagile rewolwrist üks Pähe ning hiljem purustatud ohwrite luud ü klgr. kaaluwihiga. Kuna mõrtsukad on oma teo wõrdl<^ ettewaatlikult läbi wiinnd, siis osutub miuaalpolitseile nende paljastamine kl maks Pähkliks. Mõrtsukate paljastam! ei ole ühtki tunnistajat. Samut: on lil tegijad peale mõrtsukatööd kaupluses os äädikaga oma werised käed puhtaks imdj et hoiduda weriste sõrmejälgedel lumisest mööblile. ^ Millal täpselt mõrtsukatöö toimuz j! Kommunistid ei pani rahwasaadiku wolitus maha. Riia, 1. detsembril. Lehtede tl Läti kommunistliku erakouua fcikfl tee on teinud waugistatud koulmls lrkele rahwasaadiluile korralduse woliwst maha panna, et teised ral saadikud ei saaks nende asemele asv Kommunistid kajutazvad rahivasaa^ te ^vangistamist suurejooneliseks tustõöls. Litwinow jälle Euroopas. Gibraltar, 30. uon>oml Itaalia luksusaurik Conte di võia", Litwinowiga pardal, sa^ siia. Nõukogude Liidu wäliskom^ keeldus ajakirjanikke jutule wõtuu Teatawasti Litwinow on <ul<j Ameerikast. Ta peatab Roomas Im tvalitsuse ametliku külalisena. Balkani riigid koonduwad. Sofia. 30. nowembril. Kunu wõttis lossis wasw parlamendi eri gatsiooui, kes tuli esitama Parlain wastusaadressi kuninga trooniks Seda juhust kasutades kuningas fõ: delegaatidele ^välispoliitilisest setsj rast. Ta ütles, et tema ififlifub k saamised Jugoslawia ja Rumeenia ningatega on wiinud südamlike s^ jaluleseadmisele nende maadega.^ ^ selle Türgi, Rumeenia ja Ungari meeste külaskäigud on aidanud kc dada sõprust uünct-itud maadega. A. von zur AZühlei lasti wabaks. Riia, 1. detsembril. Armed zur Alühlen, kes 33aM wendlusel ja^ arreteeriti, lasti parast ulekl mist jälle wabaks. Julrrdlusmal saadetakse läh paewil prokur^ rile süüdistuse tõstmiseks. Bagdadis elektriboikl Bagdad. 29. nowembril. ES boikoti tagajärjel walitseb täna l^ pilkane pimedus. Boikott on wäljc lutatud kõrge elektrimaksu pärast, warustab elektriga Briti kontse.

3 tsen, 2. dets to. 2SS, Caupflem, 8. tttf. 1S3.1. sit. a 6 tt fll a Istga siis teatab ^Raudne Rusikas*, et kivat weel Pisut armuaega pöördumiselt iaarzamaal olewat lühikest aega etendust KdmaS uus Mooses, kes.olewat walmis Kima kallist Eesti rahwast Kaanani laale.? isüda hakkab kohe wärisema niisugust jttu kuuldes. Ja mõnel hetkel oled isegi, almi? rändama siit waeselt karjamaalt ^hurikkale marjamaale. Oma mõtte Im» Itamiseks löön siis weel mõne uue lehe [jjtj, et lõplikult asjas selgusele jõuda, nt neis pole enam jälgegi Punase Pa ina" nälgimisekuuridest ega Raudse Ru- ^a" juuksekarwa otsas rippuwast mõõgast.,.maa Õnnistus- on loguni unustanud haised asjad, nagu majanduselu resormi,»is teeb iga karjapoisi kohe ropsu pealt Miljonäriks ning tegeleb atmosfääris. Ta ^uab wanajumala õnnistust sellele patu-»e maakamarale. Ja siis samoad sõnaiitsadega nüpeldada ka kõik külmad ja lei- ^d tõrkujad, les hullawad pidusaalides naerawad kinodes, kuna pühakojad oota- Id asjatult päranitõugatud ustega kü- (ilifi. Siin olewat tormis pisut fõrneittafc Sit, mis liidaks jälle kiriku ja riigi ühte. linult siis wõiwat ülemalt poolt loota khkemat nägu, wõib olla isegi wõi- ja peestnihinna tõusu. ' l Selle peatüki lugemist lõpetades waa- ^n, kas lehemüüja Pole mulle eksikombel lihlu pistnud mõne uue Ristirahwa On- Kistuse". Aga pole ühtegi, ikka sama wana?aa Õnnistus", kes mõni aeg togsi sõit- ^s poppe üsna kurja sõnaga za wanajusialalegi krimpsutas näm. Ka üsna weidra nimeg<r ajaleht Linnas maal" on hakanud jagama õpetust arm ile maarahwale. Ta fäfed katsuda oma fbnnt ning otsida siis õiget teed nenjuurde,!es alati hoolitsenud maarahwcr ^a käekäigu eest. Linna asjandus on üsna Irmale jäetud. > I Kirja Jaan" teeb aga kaks korda päelas 50-aastase wanatüdruku sheste, kes lendab, et tal olla iga sõrme jaoks wiis ^igmeest. Kuid ta ei mõtlewatki oma wa- Jbiist müüa abielu ikkesse, waid tahab Jada Põliseks Piigaks. Nõnda loen ja strwin neid ajalehti, waam eest ja tagant. Nagu midagi ifhi ja ennekuuldut tuleb meelde. Jah, Jijftfni mõnikord warem oleks lugenud kusliit samu manitsust, samu näljakuure ja jraaiwamatu hädaohu lähedalolekut.?eed oleksid nagu wanad wndemärgid lä- ^enewatest walimistest. Tõepoolest, kas poeh! jälle mõned walimised ukse ees? Ormus. 1. Kristuse tulemise Pühal, 3. dets., kell KrlO homm. jumalateenistus leeriopilaste _r.... Jtemfelbt." Laululehed W. 1 pühapäewakool. Kl. 3 lastejumala- Unistus õp. B. Hasselblatt. LaukuHeed. LU. 6. p. l. Noorte kog. jumcrlateenis^ lus õp. H. Kubu. Laulukoor. Lauluühed Laup., 0. dets., kell 6 p. I. jumvlatemisjus armulauaga õp. H. Kubu. rt-raadio Laupäew, 2. detsember. Tallinn. I7.l5 reklaami ia heliplaate. l8.00 wälismaisi päewauudiseio. 18.1b he liplaate kodumaist päewauudiseid dr. Tiling'i saksakeelne loeng: PsYmologie des Kranken" Päewalehe" ^oimetaja E. Jalak: Nädala wälispoliitllirte ringwaade ülekanne Tartust kontsert. Juh. R. Palm wana tantsumuusikat heliplaatidelt tnoodsat tantsumuusikat dancing-palace'ist,gloria". Tartu reklaami ja heliplaate. JS.00 ülekanne Tallinnast ilmateade la ajanäitaja-õrcndus ülekanne ^allinnast. Helsingi (308), Lahti (1700) heliplaate konts koori ja laulustlek ork. kints. Ctokholm (436), Motala 1348) tjawiitemuusikat laulusoolond heliplaate wanu tantsuwiise zjawäemuusikat ajawiite eeskawa. ^3.00 moodsat tantsumuusikat. Riia (524) lõbus konts Podul. konts ormonts ooperi- Marsse ja tamtsupalu konts. Wiin (517) mandoliinikonts elipl. konts ülek. talweabi pidus- Ius>.'lt, teateid, öhtukonts. Warssaw (Illi) laule so- Iis:e ajawiirrkonts Chopini Iciils heliploate tantsumuu- ]fat. Budapest (550) belipl. konts ustlasmuujikat konts uue w<? tjaa ma awamiselt, konts. London (356) wanu laule loius. kabel klaweril heliplaate. J2.1f> ork. konts tantsumuusikat. Liönigswusttrhausen (1635) inist ^peretiwiise hokpl konts näbõllõpu muusikat lõbus tund lirjn õhtu, tantsumuusikat^ Wöile uuesti preemiad. Zuuremaksu fondi esialgsett 250*000 kr. riigi poolt. Preemiate maks- &OA* s i ****** kui wõi hind langeb alla 140 senti kg. neerorv juuremaks mitte tarwitaja, waid walmistaja enese taskust erl^orrllnc^^knn»n>sf walitsuse naeb ette wõile juuremaksu juhtudel, kui kg. kohta. Soomes, Lätis ja Leedus e^orrllttsel koosolekul pollutõsmmis- wõi hind langeb AlogrammN wõi «u* alla maksetakse preemiaid wälja summa itt esitas walüsusele wõi hinna kindlus kr. franko saatejaam. dest, mis wõetud riigi eelarwesse. Noot tamise ^aduse eelnõu. Wwlitsus otsus, Kuna wõihind praegu wälisturgudest siis on preemia maksmiseks moodusta tas Me wõtta lähematel päewade! lävtkmumlsele põllutööministri algatusel on püsiw, siis tahab walitsus käesolewa siseturul müüdawate piimasaaduste olenewatel põhjustel teatawal määral tud erifond, mille sissetulekud saadakse mwlswtewahelises komisjonis, kuhu seadu.se maksmapanemisega juba warakult lnua tarwilikke raha reserwe juh- Nagu andmetest naha, on meie wõi maksustamisest. kuuluwad weel majanduse- ning kohtu» IlsemmlSter. tudeks, km wõi hind peaks langema, et eksport läinud tagasi, nii on a. Seaduse eelnõu alusel on bawatsus siis wõitootjatele-põllupidajatele kindlustada wõi hinda tasemel, mis lubaks a tonni ja käesolewal aastal eksporteeritud wõid tonni, maarata esialgselt wõihinna kindlusta- Mlseks 2õ0.0()0 kr. maatulunduõkapita» wõi produtseerimist tarwilisel määral wõime arwestada kõige paremal juhul ltst, mis kantakse üle sellekohase fondi jatkata. Meie lähemates naabermaades Soomes maksetakse wõile preeporteeritud tonni) tonniga (kuni 26. now. oli eks- arw^le. Sellele fondile arwatakse junre kõn summad, mis saadakse wõvhinna mijaid 5 S. mk. ( 40 snt.) kg. kohta, Ka annab seaduse eelnõu Põllutõõministrrle õiguse turgude sissetöötamiseks mahaarwamisest, kui eksporteeritud wõi Rootsis a. kestel 40 ööri ( 40 hmd on ule 1.60 kr» kilogr. ja peale snt.) kg., LätiS on kindlustatud riigi ja alalhoidmiseks kindlaks määrata wõi selle weel summadest, mis woidakse poolt wõi hind 2.50 L. ts. ( kr.) kogust, mis eksportöörid on kohustatud maarata fondi tiiienda^iseks riigi eela?- 1. sordi kg. wõi, Leedus on kindlustatud paigutama üksikutele turgudele. we summadest. EsiMud seaduse eelnõn eksportwõi hind 3.80 litti ( 2.09 kr.) lroolo mõrtsukad õlle; fabsmata. Aaupmees Gsstpow ja ta naine tapeti kumbki ühe rewolwrikuuliga. Rurjategijad said saagiks kuld- ja HSbeasju ning kuldraha. NeljapSewa õhtul toimus kohapeal kohtuuurija ja kriminaalpolitsei juuresolekul Erra wallas, Jrwala külas mõrtsukate ohwriks langenud abielupaari Ossipowide laipade lahkamine. Lahkamisel selgus, et kaupmees Aleksander Ossipowile ja naisele olj lastud kummagile rewolwrist üks kuul Pähe ning hiljem purustatud ohwrite peoluud 5 klgr. kaaluwihiga. Kuna mõrtsukad on oma teo wõrdlemisi ettewaatlikult läbi wiinud, siis osutub kriminaalpolitseile nende paljastamine köwemaks pähkliks. Mõrtsukate Paljastamiseks ei ole ühtki tunnistajat. Samuti on kurjategijad Peale mõrtsukatööd kaupluses olewa äädikaga oma werised käed puhtaks pes- -nudj et ffotbuba weriste sõrmejälgede sat tumisest mööblile. Millal täpselt mõrtsukatöö toimus ja kes Kommunistid ei pane ratzwasaabiku wolitusi maha. Läti kommunistliku erafonita tee on teinud wangistatud kommunistlrkele rahwasaadiluile korralduse oma wolitusi maha panna, et teised vahwasaadikud ei saaks, nende asemele astuda. Kommunistid kasutawad rahwasaaduute wangistamist suurejooneliseks kihutustööks. Litwinow jälle Euroopas. Gibraltar, 30. nowsmbril. Itaalia luksusaurik Conte di Savoia", Litwinowiga pardal, saabus stia. Nõukogude Liidu wäliskomissar keeldus ajakirjanikke jutule wõtinast. Tea-tawasti Lbtwinow on tulemas Ameerikast. Ta peatab Roomas Jtaalm Valitsuse ametliku külalisena. BalKani riigid koonduwad. langes esimesena kurjategija ohwriks, seda on esialgu raske lindlaks teha. Kaldutakse siiski arwamisele, et mõrtsukad tungisid majja kolmapäewa õhtul enne kaupluse ukse sulgemist. See wõis olla kindlasti peale kella 8, sest kella 3 Paiku wiibis A. Ossipow Kütte»Jõu jaamas, kust lubas koju minna äri sulgema. Kaupluse akendele on Ossipow. jõudnudki luugid ette tõmmata, kuid enne ukse sulgemist on pääsnud mõrtsukad kauplusse. Nagu kaupluse letilt leitud schokolaaditahwutest wõib järeldada, olid mõrtsukad esialgu simuleerinud ostjaid. Nad olid nõudnud kaupluse riiulilt schokolaadi näha ning seda momenti kasutanud müüjate surmamiseks. 1. detsembrit mfilestati ole maa. ja lailfelllbu fiffusics mng koolides. 1. detsember on meil kujunenud mälestuspäewaks, mil tuletatakse meelde a. 1. dets. sündmusi. See sünnib Maitselt ja tagasihoidlikult ilma suuremate pidulikkusteta. Kaitselvägedes mälestati 1. detsembrit aktustega üksikwäeosades. Üldise kaitseliidu korra järgi käsitatakse nimetatud tähtpäewa kõigil maleivate kogunemistel, mis juhtuwad 1. detsembril olema. Pühapäewal peetakse üle riigi jumalateenistusi. Tallinna malewa ja naiskodukaitse korraldusel oli 1. dets. õhtupoolikul kell 6 pidulik jumalateenistus Kaarli kirikus, kus waimuliku talituse Pidas õp. Stockholm ja abiõp. Kiwiste. Peale koorilaule esines B. Hansen laulukooriga. Tartu malew mälestab 1. detsembrit oma aastapäewal 3. dets. Kõigis koolides oli samuti Pühenda Sofia, 80. nowembril. 5wningaS wottis -U-! rusltä tud 1 wasw tund parlamendi 1. dets. sündmuste ecibele- fits maksta misoks. kus peeti wastawaid h>pt! kõnesid i, ja gatsiooni, kes tuli esitama parlamendi lauldi isamaalikke laule. wastusaadressi - kuninga troonikõnele Seda juhust kasutades kuningas 5õneles Natside propagandalaew delegaatidele wälispoliimisest seisukorrast. Ta ütles, et tema isikttkud kokku- Rotterdam, 29. notvembril. ümbermaailma reisil. saamised Jugoslawia ja Rumeenia kuningatega on wiinud südamlike suhete mis on Saksa natside Poolt saadetud Siia sa<vbus Saksa jaht Deutschland", jaluleseadmisele nende maadega. Peale 3v-kuisele propagandaredkele mööda selle Türgi, Rumeenia ja Ungari riigimeeste külaskäigud on aidanud kõwen- saschismiwastaseid mseleawaldusi. Lae- maailma. Sel Puhul pandi siin toime bada sõprust nimetatud maadega. wa juure seati Politseiline kaitse. Deutschland" sõidab sivt Inglismaale, siis Prantsusmaale ja sealt A. von zur Miihlen lasti «vabaks. Wa-hemere kaudu Indiasse. Tagasitulykul laew tahab külastada Ameerika Riia, 1. detsembril. Arwed von zur Mühlen, kes Balti wendluse" asjas arreteeriti, lasti parast ülekunla- MajadeomaniK laadal «sadamaid. mist jälle wabaks. Juurdlusmatersal margil. saadetakse läh päowil Proknratunriie süüdistuse tõstmiseks. kul paigutati Wõru ttxinglasse Walga W õ r u, 1. detsembril. Täna hommi Bagdadis elektriboikott Vaupmees ja majadeonianik Taawot Bagdad, 29. nowembril. Elektriboikoti tagajärjel walitseb. täna linnas päewal Wõrn laadal oli Hatskeli p. S t h a m e s, kes eelmisel tokninild pilkane pimedus. Boikott on wälja kuu märgust. Muuseas oli ta Laitsna-Ro Olgugi, et Ossipow! kauplus asub umbes 20 sammu eemal Raatmanni kauplusest, ei kuuldud seal rewolwrrpauku. Alles neljapaewa hommikul awanez kaewandusetöölisele Bõkowskile, kes läks kauplusest paberosse ostma, jube pilt, leides kaupluse omaniku ühes naisega tapetuna. Politseilisel ülewaatusel leiti Ossipowi korteris kraam segamini pööratuna, mis tehtud kindlasti rahaotsimise sihiga. Umbruskonna elanike kuulmist mööda, Pole Ossipow raha kodus hoidnud. Kaduma on jäänud kuld- ja hõbeasjad ning kuldraha^ mida olnud Osstpowil wõrdlemisi rohkesti. Kaupluses on rööwlid erilist tähelepanu pööranud kassale, kust kõik dokumendid olid põrandale kistud ja sealt leiduwa summa kaasa wiinud. Kaupluse riiulid, mis üleni werepritsmeid täis, on jäetud puutumata. Kriminaalpolitsei.arwamise järele on sissetungijaid olnud kaks.' Prantsuse ei loobu Saarimaast. Lükkas tagasi kaudsed ettepanekud. Pariis, 30. nowembril. Wastu» seks Hitleri kaudsetele ettepanekutele, et Saarimaa tingimusteta Saksan;aale tagasi antaks, Prantsuse saadikutekoja wä«liskomisjon Herriot^ juhatusel wõttis wastu resolutsiooni, milles öeldakse, et mingist Saarimaa tagasiandmisest ei wõi juttu olla enne aasta rahwahääletnst Saarimaal. Walitsnsele tehakse ülesandeks pöörduda rahwasteliidu poole soowiawaldusega, et hoolt kantaks Bersailles' lepingu määruste täitmise ja rahwahääletuse täieliku wabaduse kindlustamise eest. Bersailles' lepingu järgi wõiwad rahwahääletnsest osa wõtta ainult need elanikud, kes aastast saadik Saarimaal alaliselt on elannd. Saksamaalt sisserönnannil ei ole õignst awaldada rahwahääletnse teel oma arwamist Saarimaa edasise saatuse kohta. Saksas hukatt 6 kommunisti. Berliin, 30. nowembril. Kölnis hu«kati täna kuus koinmunisti, kes kahe rahwussotsialisti tapmise pärast olid surma mõistetud. Hukkamine sundis wangla õues. Hamburg, 3V. nowembril. Seitse kommunisti mõisteti 9 15 aastani sunnitööle natside lokaali ründamse eest ṗenttikäise kaaslane laskis enese maha. Soome ohwitseri enesetapp. Helsingi, 1. detsembril. Neil päewil wõttis Hämenlinnas Soome ohwitser kapten Mankinen endalt elu. Lehtede teatel Mankinen oli üks sellest kahest isikust, kes ööl enne leitnant Penttrkäise põgenemist Wenemaale, istus koos temaga ühes Helsingi restoranis. Ühes lehes awaldati arwamist, et Mankise enesetapmine seisab ühenduses Penttikäise looga. Kriminaalpolitsei aga Leht, mis ifietokse mfflestusers. Waba Maa" harukordne juubelinumber. 5. detsembril saab Waba Maa" wiisteistkümmelid aastat Vanaks. Sel puhul ilmub leht wähemalt 32-leheküjelisena. Soe on esimene juhus Eestis, kus ajaleht toob mitmes wänvis trükipilte 32 leheküljel. Tallinnas wõib seda teha ainult Waba Maa" trükikoda oma kõige nwodsaum tehnilise sisse«seadega. Ka kuulutused Uumwad selles lehes mitmewärwi pilt i d e g a, mida warem pole tehtud Eestis. See on trükitehnika wiimane sõna. 5. detsembri Waba Maas" peab iga ettewõte kuulutama, sest sarnast veklaamiwõimalust niipea ei kordu. Kuulutusi wõetakse wastu ainult laupäewä õhtuni. See harukordne lcht, mida alal hoitakse aastaid, maksab ainult 11) senti. O.-ü. Waba Maa" peatalitus. W õ r u, 1. detsembril. Eile peeti Wö> rus majaomanike üldkoosolekut, kus päewakorra tähtsamaks punktiks oli kandidaatide ülesseadmine linnawalimisiks. 'Koosolekul ilmnes kolm wooln. Ühed nõudsid majaomanike esinemist linnawalimisil iseseiswa nimekirjaga, teised pooldasid liitumist mõne snnrema parempoolse rühmitusega, kolmandad Mm majaomanlttuil WMd MMsõialastesD. Aanöidaatiöe nimekirja suhtes ei saadud lõppkokkulepet. ral on aga tingimuseks weel, et kõik lükkab selle oletuse ümber. Ka muudest mõisnikud annawad pikendamisele allikatest kuuldub, et Mankinen on ene-i kuuluwa summa peale solidaarse kolutatud kõrge elektriniaksu pärast. Linna, gost walla mehe Peeter Tubi wankrilt setapmise teostanud teistel põhjustel,' hustusallkirja. warustab elektriga Briti kontsern. ^ j'warastanud 6 lambanahka. mis on eralaadi. ^ ' pidasid kõige paremaks ühineda waba» dussõjalastega. Wiimane wool sai enamnse ja tehti sellekohane otsus. Kandidaatide ülesseadmisel aga tekikisid lahkaxwamised koosolekul wiibiwa wabadussõjalaste juhi P. Laamauiga, nii et kandidaatide nimekiri lõppkujul jäi otsustamata. e tõõd kon)iinktuur\nbtituud\ks Rawatsetakse asutada riigi statisttka keskbüroo juure. Majanduslike küsimuste selgitamise ja konjunktuuruiste uurimuste korraldamise alal tuntakse asjaomastes ringkondis puu«dust sellekohase keskuse järgi, mis annaks pildi üksvkte meie rahwamajanduse alade kohta. Omal ajal, kui asutati põllumajanduslik konjunktuurbüroo, siis oli õieti ette nähtud üldise büroo asutamine, milline töötaks 2 sektsiooniga üldrahwamajanduslikul ja põllumajanduslikul alal. Põllumajanduslik konjunktuurbüroo sai tookord teoks, kuna selleks awanesid wastawad maijanduslikud wõimalused. Oma tegewuses ongi ta näidanud suurt edenemist, nii et kaudselt on hakanud puudutama isegi üld«rahwamajandust. AdrahwamajanduSliku konjunktuurasutise ellukutsumise mõte on wiimasol ajal esile kerkinud eriti eramajanduslikes ringkondades. Näiteks on tõstetud see küsimus üles wabrikantide ühisuse poolt, kus on duslik objektiinme hindamine käsikäes majanduselu nähtuste jälgimisega mujal maailulas. Teiseks ülesandeks oleks jävjekindla jooksma informatsiooni andmine tootmise ja turundamise kujunemise kohta, kasutamiseks riigiasutustele kui la eramajanduse ringkondadele. Peale selle korraldaks nim. asutis eriuurimusi aktuaalsemate majanduslike probleemide lahendamisoks. Omg ülesannete täitmiseks on mõõdapääsematu eriajakirja Eesti Majanduse" asutamine. Organisatsiooniliselt kuuluks konjunktuurmstituut riigi statistika keskbüroo alla, kuhu kuuluwad juurde alaliste liikmetena tähi!samad majandust juhtiwad riigiasutised ja ka eramajanduslikud keskorganisatsioonid, näiteks majandus-, põllutöö- ja walisministoerium, Eesti Pank, Prkalaeloodud sellekohane komisjon, kes on pöör- ^nu Pank, Maapank, Põllutöökoda, Kaub.- dunud omaltpoolt riigi statistika keskbüroo Tööstuskoda ja Tartu ülikooli Instituudi poole ettepanekuga tööstusliku jne. büroo! täiskogul on õigus alalisi liikmeid^ juurde ellukutsumiseks. Evcvmajanduslikud ring-j kopteerida iseseiswa põhikirjaga tõötawakonnad on kaalunud isegi mõtet eraalga- test organisatsioonidest. tuslikus korras asutada üldrahwamajanduslikku konjunktuurasutist, kui riiklikul teel seda ei ole wõimalik luua. Õieti nendel eraasutuste soowidel on statistika keskbüroo uuesti päewakorrale tõstnud üldrahwamajandusliku konjunktuurasutise ioomise ning on walmistannd n..n konjunktuur-institüudi seaduse eelnõu, millega statistika büroo juhataja A. Pullerits meid lahkesti tutwustas. Konjunktuurinstituudi ülesandeks saaks Eesti majanduse seisukorra ja selle muudatuste igakülgne selgitamine ja tea- Msile M mti oq. Riigimaksudest pestakse kinni üks kolmandik. 25. oktoobril s. a. oli mõisnikele tasumaksmise üks tähtpäewj wõõrandatud mõisade eest. Selle summa peale ( kr.) oli aga pandud arest majandusmwisteeriumi poolt maksudewalitsuse nõudel mõisnike tasumata riigimaksude arwel. Eilsel wabar. wal. koosolekul tuli arutusele wsusaajailt wõlgnewate maksude sissenõudmise küsimus. Otsustati käesolewast maksust, mis aresti all, kinn; pidada ainult Va nõudaolewatest riigimaksudest. Ülejäänud maksuosa peetakse kinni järgnewal tasumaksmise tähtpäewal. Praegusel kor- Konjunktuurinstituudi ülalpidamine läheks maksma kr. aastas. Sellest summast peaks miinimumina kindlustatud olema kr. riigi eelarwe korras. ülejäänud kr. loodetakse saada toetustest, liikmemaksudest ning töödest ja wäljaannete tuludest. Konjunktuurinstituudi ellukutsumisel läheksid üle tema kätte ka Praegse põllumajandusliku konjnnkiuurbüwo warandused ja ülesanded. Konjunktuurinstituudi asutamine on ette nähtud 1. apr a. Soome kindralitelt tänutelegramm. Möödunud pühapäewal Tallinna saabunud Soome rannakaitse kahurlaow Wäinämöinen", millega kaasa sõitsid ka Soome kindralstaabi ülem kindral Oesch ja ranuakaibse ülem ning merejõudude juhataja kindral Walwe. lahkus Tallinnast neljapäcwal. Soome külalisi olid sadamas saatmas meie kartsetvägede staabi ülem kindral Tõrtvand, kindral Roska, merejõudude juhataja kapten Grenz, kolonel Jaanits, Masing j. t. ning hulk rahlvast. Soomlased on oma külaskäigult kaasa wõtnud kõige paremad muljed ja mälestused, imoa tõendab utde kaitsewagede staabi ülem Tõrwandile Soome kindralstaabi ülemalt saabunud telegrcnmn: Wäiuämöise" külaskäigust Tallinnas osa wõtnud vhwitseride Poolt saadan Gesti kajtsenxiele meile osaks saanud südamliku lahkuse tfest oma sügawantad tlinuawaldused. ^ Vndmlmajor Ocsc^.^

4 W a b a M» a 00 Saksa hdfsdased" kes Cutevi kivikut lõhestada äfunavdaniad- Natsidest Saksa kristlaste" kong. ress Berliinis, kus olid esitatud wäga radikaalsed woolud, leidis laialdast wastukaja Saksa awalikus arwamises. Wastuoludest ähwardab kujune da raske kriis Saksa ewangeeliumi kirikust Teoreetiliselt on Saksa krist. laste" mõtteid seni. lewitanud teadu semehed, nagu eelajalooline Wirth, filosoof Bergmann, ususilosoos Hauer, tuntud rahwapoliitik ja rah. wussotsialistlik - saadik riigipäewal krahw Rewentlow. Nende hulka wõib weel arwata Alfred Rosenbergi tema 20. sajandi müüdiga". Suure awa. likkuse ette astus see liikumine alles professor Bergmanni loenguga Berliinis Põhja-Saksa hinge usundist". Uue ewangeeliumi põhialused ^ on järgmised: Ristiusk, mis juutide juhtimisel arenenud Lõuua-Euroopa ma teriaalsest ja warmusest kokuwavisemisest, pole muud, kui üks sacrificium intelleetus (waimu ohwrikstoomine). Tema asemele astugu looduse- ja arenemiseusk, mitte aga wõõras loobu-. misusk. Süü- ja lunastamisniõte, I Messia paleus, Kristus lunastamisohwrina, see kõik käib risti wastu germaani traditsioonidele. Lunastus olewat ülearune. Koilmmndas riigis kaob sotsiaalne wilvtsus. Kehatlisi Vannatusi kaotab päran-d-us-bioloogäine seadustik. Isiklik hingeline piin on wä-mmatu. Mäsvmme sellest.leiidub waid?angel>azl>ikus altruism-is ja rahwa teenimises. PatumSiSbe ^ -on ebagermaanäine": Wige suurem patt on patuusk ise. Raamatus Saksa rahwuskirik" on filosoof Bergmann oma usutunnistuse järgmiselt kokku wõtnud: Usun saksausu jumalasse, kes elab looduses, kõrges inimwaimus ja minu rahwa jõus. > Ja abiandja Kristusesse, kes wõitleb inimkonna õilsuse eest. Ja Saksamaasse, inimkonna arenemisriigisse!" Nende^põhimõtete. komäl, mis polc muud küi ristiusu elementaarsematest põhialustest loobumine, toonitatakse weel usuwabaduse tunnistamist. Weel Aus rahwussotsialistlik ususõda. neil päewil kirjutas selle kohta Alfred Rosenberg Völkischer Beobachter'is": Sama wähe kui üks poliitiline par tei tohib olla abinõuks uuc usu loomisel, sama wähe wõib üht' parteid kasutada olemasolewate usuliste lahkuminekute lahendamiseks. See pole mitte liberalism, waid lihtsalt tagasipööramine wana germaani iseloomu wooruse juure: mõtete wabadus, mille eest Euroopa tuhat aastat wõidelnud, ja mille, poole nüüd kord jälle on wõimalik tagasi tulla.". See mõtete wabadus" näib olewat Saksa kristlastel" waid abinõuks oma põhja-saks'a" usundi lewitamisel. Mida annab see ebamäärane põhja«saksa" usk koormawd inimhingele wõrreldes ristiusuga? Õige wähe. Kuid saksa inimese hingeline seisukord on praegu niisugmie, et see, mis normaailt-mgimustes oleks wõimata, tmrdub tänapäew wõimalikuna. Seni teoreetiliselt esitatud liikumisest peab saama massiliikumine. Eisenachis peetud kongress saatis riigikantslerile järgmise resolutsiooni: Loodame, et juht tun.l nustab meid ametlikult wana saksa usundi pooldajateks ja seega awaneb meil wõimalus kaswatada noorsugu wana-germaani eeskuju järele." Kongress walis oma eesistujaks professor. Haueri ja nimetab isemd mitte enam saksa kristlasteks", waid saksa usuliikumiseks". Kongress ei olewat ristiusu wastane ja nimetab ennast sellepärast waid akristlikuks" (achristlich). Ta otsib omale ruumi wäljaspool lirtlut ja riikliku tun nustamisega taotleb oma usutundide sisseseadmist koolides ja ususakulteedi asutamist. Sellel liikumisel on praegu kinnistes ühingutes liiget. Nagu- Eisenachis peetud kõnedest selgub, on akristlikul" liikumisel erili ne poolehoid noorte seas. Iseloomustaw on saksa noorsoo riigijuhi Baldur von Schirachi hiljuti awaldatud wäljendus: Ma pole ei. protestant ega ka katoliiklane, ma usun Saksamaasse!" Selle liikumise tewmqe 0. HütnmetCing e»ti kohtus» ltvõöra Sakslane Otto Hämmerling, kes hiljuti Põgenes Saksamaalt Eestisse, oli neljapäewal Tallinna 8. jaoskonna ra hukohtuniku juures andmas wastust wõõra isikutunnistusega elamise pärast. Hämmerling on intelligent wälimusega mees, pruunis Palitus, golfipükstes. Tema seletas, et on mõistetud Saksamaal, Bartensteini maakohw Poolt raiskamiste ja altkäemaksude pärast wiieks aastaks parandusmajja. Peale selle tal olnud weel ees teine protsess, nimelt hitlerliku riigilipu teotamise pärast. Seda ta kartnud rohkem kui oma kohta rahwussotsialistide seas pole mingit kahtlust: kõik liikumise juhid on rahwussotsialistid. Akristliku" liikumise tekkimine osutub ^Saksa kristlastele" kõwaks päh!- liks. Mõlema liikumise juhid on sajaprotsendilised rahwussotsialistid. Tõudogma ja aariaparagrahwi ülewõtmisega ewangeeliumi kirikusse on ka üle wõetud selle mõtteilma waimliite wara. Rahwa meeleoluga kohanemiseks, wõi lihtsalt sellepärast, et ise ollakse nendes sõiduwetes, on kihutustöös laialdaselt kasutatud põhjagermaani» fraseoloogiat. üksikud waimulikud wõimukandjad on selles suunas isegi imestamisewäärt kaugele läinud. Nii Braunschweigi piiskop, kes jutlustas kantslist ühe rahwussotsialisti matustel: «Kolmanda riigi surnute jaoks on Walhalla ja kui seda ei oleks, siis puuduks surmal pikkade wõitlusaastate järele igasugune mõte." Ehk jälle uus Thüringi kirikunõunik, kes nimetab Hitlerit Saksamaa päästjaks ja kuulutab ühel koosolekul: Meil on lõppude lõpuks waid üks ülesanne: Saage sakslasdeks, mitte aga saage kristlasteks!" Need on wõib-olla lihtsalt propaganda lööklausete wääratused. Kuid mis ütelda saksa kristlaste" juhist dr. Krausest, kes Berliini Sportpalast'is" kuumaks aetud kuulajaskonna ees lasi läbi wiia resolutsiooni, mille poolt hääletasid ka mitmed wäljapaistwad Preisi waimulikud: Wana testament kõrwaldada, loobuda ri&tist kui ebagevmaanilisest sümbolist" jne., Riigipiiskop Müller on selle resolutsiooni wastu protesteerinud. Ta on ära keelanud waimulikele igasuguse kiriklik-poliitilise tegewuse ja jätnud wabaks ainult praktiliste ülesannete täitmise. Kõik kiriklikud orga nisatsioonid peawad toetuma piiblile. Rahu jaluleseadmine saksa ewangee liumi kirikus saab aga igatahes olema wäga raskeks ülesandeks. Dr. Hirw Tviini kunstjääl. Dr. Hirw, Eesti parimaid iluuisklejaid, isikutunnistusega elamise parast kaheks alustas hiljuti teokonda Wiini, et iäisndakuuks wangi. - da ennast Euroopa rlu liiklemise keskuses Inglaste jõulupraad. 'esimest Protsessi, sest Saksas olewat kõik jääspordi ala>l. Neil päewil saabus dr. Hirkohtunikud tasalülitatud. Selle hirmul. welt Miinist km, milles teatab, et on kota põgenenud Saksamaalt, wahetades^ hale jõudnud ja tööga alustanud. Toel on wäljasaadetawa eestlase Richard Korbi- <bt. Hirw külmetanud, mille tagajärjel Põga isikutunnistused. des kergett grippi. Miinis on jääspordi hoo- Laewäl ta tutlvunenud kellegi koju- aeg alanud. Muidugi suurtes hallides kunstsõitwa Tallinna neiuga, kes siin siis Mul jäa. Nagu dr. Hirw kichltab, on Mii muretsenud temale onia sõbratari juu- ni kool palju muutunud, wõvveldes selleres uluawse. ga, mis see oli folme aaäa eest. Ta on Rahukohtunik Smirnofs mõistis Otto Hämmerling: kaheks kuuks wangi. duävovmid. lkristalliseerunud, wõttes puhtamad wäljen- Hämmerling Peab selle karistuse siin ära istuma, toast selle järele ta antakse wälja Saksa wõimudele. Eestis seapraad ja hapud kapsad, Inglismaal aga on kalkunipraad traditsioonil!- seks' iõultzroaks. Vildil; Löö kalkunit,, kes warsti rändawad köögi kaudu inalaste iõululauale WõiMusi weel ei ole pestud. Wikjal waid harjutatakse hoole-ga, et sesooniks jõuda heasse wvrmi. Maarlinakuulsustest treneeri-wad Miini jäähallides Liselotte Landbeck ja KaÄ Schaser. Tagasi kodumaale jõuab dr. Hirw paari nädala Pärast. Ta hakkab Tall. Kalvwi iluuiskl^jald ette walmistanm, kasutades Wiinis õpitud teadmisi ja kogemusi. üldse näib kujunewat rluuisklemise hooaeg õige tegewusrohkeks. On nähtud ette rida suuremaid wõistlusi Tallinnas. Sa muti on tõenäolik, et eesti rluuyklejad wõta-wad osa maailma esiwõistlustest, mis peetakse Helsingis. Ka on loota nwne maailnm parema ilnuiskle.ja esinamist Tallinnas, kuma selleks awanävad soodsad wõvmalused H?l>mgis peetawalte maaiwm GsMõisÄuste tõttu. '"-"'V - 20s. " U UED PABEROSSID UUES PATENTEERITUD, PAKENDIS» A kanged ia harilikud. a Laupäew, 2. dets Nr ««ülluse rsngikäik." Hindude suure usulise pidustuse puhul toimus Kalkuttas uhke rongkäik, milles kanti kaasa toredaid kuldseid, hõbedasi ja kalliskiwidega ehitud pilte ja piihimuji, kõik hindu templite warad. Pildil: pühi kallisasju kantakse. Loudonist kirjutatakse: Teade, nagu wõiks arwestada kaheksa aasta eest Bra» siilia ürgmetsas kadunuks jäänud kolonel Fawcetti tagasitulekuga, tekitas Londonis otse wõrratut ärewust. Inglise wälisministeerium ei jõua wastu seista wabatahtlike rünnakule, kes kõik on walmis minema päästeekspeditsiooniga Brasiiliasse. Kuid kõik need agard appitõttajad peawad esialgu tühjalt tagasi minema, sest Jnglismaa ei astu ühtki ametlikku sammu, en» ne kui pole saadud üksikasjalikku aruannet inglise saadikult Brasiilias. Kuuldawasti on weel teinegi itaalia uurija teatanud, et ta saanud andmeid kolonel Fawcetti saatuse kohta. Neist andmetest selgub samuti, et kadunud uurija on elus, koguni et ta poeg, abielludes indiaanitariga, on tõusnud üheks indiaani suguharu pealikuks. Jgatcrhes polewat Mingit põhjust eeldada, et kol. Fawcetti wiibimi-^ ne indiaanlaste juures tingimata wangi-- polw pidi olema. Ta tol suure Persia soolakõrbe, kuhu seni pole astunud ühegi eurooplase jalg. Edasi kü«lastas dr. Stratil Persik Püha linna Meshedi ja palju teisi külasid ning linnakest soolakõrbe piiril, mis eurooplastele tundmatud. Ekspeditsioonil tuli läbi teha raskeid päewi. Kord lebas uurija ühes oma saatjatega kolm ipäewa kõrwes ägedas palawikus maas, teinekord juhtus 100 kilomeetrit lähemast asundusest eemal kõrbe soolajärwe madalikes autorike, nii et seesistujad juba >kõik lootuse heitsid weel eluga pääseda. Dr. Stratil tuli oma uurimusreisilt tagasi rikkaliku teadus- ja pildimaterjaliga, kuid pidi kohe kodumaale jõudes haigemajja minema, et üleelatud Vintsutustest paraneda. Ema hääl polaaröös. Pooleteiseaastase äraoleku järele põõrduz «venelaste poolt korraldatud Franz-Josesimaa ekspeditsioonilt hiljuti tagasi sakslane dr. Scholz. Ta oli ühenduses rahwuswahelise polaaraastaga korraldanud po- pole kaugeltki esimene uurija, kes, järguedes neitsiliku ürglooduse kutsele, laarpiirkonnas õhuelektrilisi mõõtmisi. jäi metsrahwaste juurde, kelle uurimiseks Muuseas oli to uurinud, kuidas kõrge ta teekonda oli alustanud. mad atmosfäärikihid polaarööl helilaineid ' Neuscld, kuulus Mahdi wang", jäi! edasi annawad. Ka polaarpiirkonnas tirleb teatawasti pärast Pikka wangisolekut sama sudani würsti hoowkonda edasi elama ja omandas seal wiimaks silmapaistwa ametikoha. Ka kõnelewad inglaste teated, et pä-> rast Khartnmi wallutamist mitmed austria nunnad, tes olid sunnitud abielluma Mahdi alampealikutega, hiljem ei kasutanud oma wabadllse wõinialust, waid jäid oma pärismaalastest meeste ja laste juurde. Mäletatawsti ka kuulus dshungli-uurija. Emin?pascha ei näidanud kuigi suurt waimustust, kui Stanley ta Njassa-järwe äärest leidis ja alles pikema wastpuiklemise peale oli ta nõus Egüptusesse tagasi pöörduma. Tol ajal arwati, Emin-paschal ol nud kawatsus ta käsutuses olewate wäeosade abil Kesk-Aafrikas uut iseseiswat neegri-riiki asutada. Ka uurija Livingstone'iga, kelle ülesotsimine ajakirjanik Stanleyst õieti tegigi Aafrika-uurija, oli Stanleyl sama elamus. Stanley tõttas Aafrika ürgmetsadesse otsima kadunuksjäänud teadusemeest ja arwas, et Livingstone teda terwitab kui päästjat. Kuid Livingstone keeldus kategooriliselt kultuurmaailma tagasi pöördumast. Ekspeditsioon Persia kõrlvetes. 50 seni tundmata Juhan Cttun luuletust. Tartu, 80. now. Kirjanik Fr. Tuglas on hiljuti jilhusliluit Juhan Liiwi järelejää nud pabereid ja käekirju sorides leidnud üllatuslikult 50.soni täiesti tundmata Juhan Liiwi luuletust. Eelolewa-l püha-päewal kõneleb ta Tartus ühes kirjandusõhtul sest leiust laiemale publikule ning walgustab nende luuletuste osatähtsust Liiwi loominaus, Hiljuti pöördus kaheaastaselt uurimisreisilt tagasi tuntud maadeteadlane dr. Stratil-Sauer. Teadusemees tahtis tutwuda setti täiesti uurimata maaaladega Ida- Persias, saatjateks olid tal enamjao teekonnast ta naine ja pärismaalasest teener. Ka läbistas ta osalt kaamelitel, osalt auette mõistatuslik waikuse-tsoon", õhu wahekiht, mis ei anna edasi mingeid helilaineid. Pika uurimisreisi kestes oli dr. Scholzil elamusi, mis ka polaar-uurijale pole just igapaewased. Nii õnnestus kord ekspeditsiooni raadiojaamal saada telefonikõneühendust Berliiniga. Waljusti ja selgesti kuulis noor teadusemees kesk polaaröö-jääwäljade kirjeldamatut waikust oma ema häält. Teinekord kuulis ta õõsel oma wäljawoodis, paksudesse nahkadesse kaetult, ballimuusika ülekannet kustki Berliini lõbustuspaigast. Dr. Scholz jutustab,.see elamus wcrpustannd teda niiwõrt, et ta jääwäljad oma ümber täiesti unustanud ja peaaegu kahele jääkarule ohwriks oleks langenud. Elu muutul) rõõmsamaks 9% kui tellitakse perekonda hea nõuandja ja mldistetooja ajaleht 'Maa Hääl"* Praegusel ajal nõuab rahwa enamus erapooletut ja parteide mõjutu- sest waba ajalehte, mis iseseiswalt julgeb lugejaile elusündmusi kirjeldada. Neid nõudeid rahuldab Maa Hääl". ftfcca Hääles" peale päewasündmuste itmuwab terwiserawi nõuanded tegeliku arsti poolt, juriidilised juhatused j. m. Maa Hääles" 6. detsembrist alates ilmub Nobeli auhinnaga tunnustatud kirjaniku jutustus maarahwa elust. Häitle** tellimine 1. detsembrist on weel wõimalik. jt-uf-ä.io, g. dey. ijj-jz. Kolmi Tee sündis Tartu ülikooli aastapacwa toimus 1. dets. s. a. ka pidulik torl promotsioon. Audoktori antt ule poola teadlasele Zdziechowski'le, läti t Lndivtg K u n d s i n'ile ning Ta kooli lektorile J. W. W e s k i'i kaks esimest on jnba iuarcm Tartu ülikooli audoktoriteks, cn wõimaldus neil sõita alles mm Kes nad on? 2udtvig Kündsin on pra aastane. Õppis tu ülikooli loomaarsti instituut a. mag. med. det. asnn tvaliti samal aaztal sama in zootoomia õppetooli prosektorik: a. zootoomia, embrüoloogia j loogia korraliseks ProsessorilS a. on Tartu loomaarsti ii di direktoriks, jäädes selle iii ewakueerimisel Tartu. Eesti wabadussõja ajal teenis maarstina eesti kaitsewäes. Tartil ülikooli tegewuse aastani ta olj loomaar^. Hauguöed HuUufvad. > PÜrÜOlHM Kaöunut» ja tagasipöördunud uurijatest. l ^..... Mees, kes Viis siit sele. ühel augusti!, päewal tänciwu a sid kolm meest Narmas turu äärekaupluse akna taga, aeti omawah Nende juure tuli keegi keskealine n kawarrega piip suus ning alustfls on puutõõmees Rakwercst, otsib tõ arwasid, et tööd on praegu ra> ning üks meestest tähendas teisele nes Abramsonile, et sa wõi Rakwere mehe enda poole korteris kuhu inimene ikka läheb. Mees ij et ta! pole kusagil ulualust. Abramson oli nõus meest om wötma. Mees nimetas end Jaai ning oli rõõmus, et leidnud ulual le hea meelega osteti kohe wiiu sõögipoes napsid ja mindi siis A poole. Sinna wõttis wõõras me kaasa, jatkati napsitamist. Ning re ju all halkas wõõras mees lõncl juttu. Awaldas, et tema pole su. werest, wäid-on tulnud' siia? Wekest. Küsis Abramsonilt, kas! hakata taluperemeheks. Li ä s p c r temale Wenemaal ülesandeks otsi, were ja Narwa wahel raudtee ää malikult üksikus ja metsalähedas talukoht, mis oleks kõrgel ja liii hal. Selle talukoha nad ostaksid kaewaksid maja alla keldrisse tr ruumi. Masinad pidi toodama Venemaalt Et wõõras oli lahke ja aina ost' siis Abramson oli temaga lõig hästi ladus, kiitis ta plaane tatka nagu oleks ta kõigega nõus. Scllei na wõitis wõõra mehe usalduse, arwawat, et on sattunud Bu]clc isi! kaudu ta saab täita oma ülesande. Wõõras mees sattus aina hoogi «tas, et siin ma olen muidugi faadi Wenemaal panen rahad linda Käspertiga ühes reas, olen sui ütles, et temal on ka suuri tccne: käinud mõne aasta eest Eestis meelitanud siit Venemaale ühe bergi nimelise politseiametniku, oli enesega wäga rahul ja ütus, on juba 16 korda salaja Eestis käin tema sisse juba ei kuku, sest tema i Ta määrib oma saapad terpentiw nii piiriwalwe koerad tema jälgi sest koerad ei salli terpentiini. Seda kuuldes wana Abbramsol wõõra mehe saapa ja nuusuta Tõesti, see lõhnas terpentiini jär Wõõras awaldas weel, et toina ja kaht ustawat meest, kes on!o karistamata, need mehed ta wii maale, kus Käspert koolitaks nad leriteks. Mehed hakkaks siis kain maa wahet, wiiks sinna teateid eesti kahurwae ja taukid ning saaksid iga käigu pealt sada Siingi oli wana Abram,on ühel nõul ning ütles, et wõin siu mul on kaks täiskaswauud poeg nemad wõtawad selle ameti endal Pojad elasid endaette. Nad lut, Abramsoni juure, kus oli ees,,n nagu wäljeudab üks poegest. aina wiina ja sööke. Ta awaldas^ paneku Abramsoni poegadele, m näisid olewat asjaga päri. ^oodl wõõras, ktlle nimi pidi olema Ii2, et trükikojaga on kiire, et e toobril nemad tahawad teha ufs siis Eestit enam ei ole. Wõõral näisid lõpuks olewat joones ning ühel päewal ta tal ühes Abramsoni poegadega teele, enne weel hoiatawalt, et kes i annab, see on surmalaps. Selle järel ta laskis tuua ciiesel> delit piiritust ja toidukraami \ wümiseks. Nüüd oh tulnud ^.(5

5 !aupüew, 2. dets Rr rongikaik.^ 85*' -,v t-f< j? Š?*<%* * ' "J ' 5,#T liwu Itotmug Nalkunas uhke rongkäik, milles kanti Iskimidega ehitud pilte ja pllhimusi, kõik hm» Adil: pühi kallisasju kantakse. (kutsunsad. õördunud uurijatest. tol suure persia soolakõrbe, kuhu seni pole astunud ühegi eurooplase jalg. Edasi kü lastas dr. Stratil Persia puha linna Meshedi ja palju teisi külasid ning linnakest soolakõrbe piiril, mis eurooplastele tund matud. Ekspeditsioonil tuli läbi teha raskeid päewi. Kord lebas uurija ühes om«saatjatega kolm päewa kõrwes ägedas palawikus maas, teinekord juhtus 100 kilomeetrit lä hemast asundusest eemal kõrbe soolajärwe madalikes autorile, nii et seesistujad juba lõik lootuse heitsid weel eluga pääseda. Dr. Stratil tuli oma uurimusreisilt tagasi rikkaliku teadus- ja Pildimaterjaliga, kuid pidi kohe kodumaale jõudes haigemajja minema, et üleelatud Vintsutustest paraneda. Ema hääl polaaröös. Pooleteiseaastase äraoleku järele põvrtrns «venelaste poolt korraldatud Franz-Joseslmaa ekspeditsioonilt hiljuti tagasi sakslane dr. Scholz. Ta oli ühenduses rahwuswahelise polaaraastaga korraldanud po«laarpiirlonnas õhuelektrilisi mõõtmist. Muuseas oli ta uurinud,' kuidas. kõrge mad atmossäärilihid polaarööl helilaineid ji j edasi annawad. Ka polaarpiirkonnas tirleb» ette mõistatuslik waikuse-tsoon", õhu wahekiht, mis ei anna edasi mingeid helilaineid. Pila uurimisreisi kestes oli dr. Scholzil elamusi, mis ka polaar-uurijale pole just igapäewased. Nii õnnestus kord ekspeditsiooni raadiojaamal saada telesonikõneühendust Berliiniga. Waljusti ja selgesti kuulis noor teadusemees kesk polaaröö-jääwäljade kirjeldamatut waikust oma ema häält. Teinekord kuulis ta õõsel oma wäljawoodis, paksudesse nahkadesse kaetult, ballimuusila ülekannet kustki Berliinilõbustuspaigast. Dr. Scholz jutustab^.see elamus wcrpustauud teda niiwõrt, et ta jääwäljad oma ümber täiesti unustanud ja peaaegu kahele jääkarule ohwriks oleks langenud. Elu muutun rõõmsamaks kui tellitakse perekonda hea nõuandja ja mckistetooja ajaleht 99IMaa Määl'\ Praegusel ajal nõuab rahwa enamus erapooletut ja parteide -mõjutusest waba ajalehte, mis iseseiswalt julgeb lugejaile elusündmusi kirjeldada. Neid nõudeid rahuldab Maa Hääl".,Maa Hääles" peale päevasündmuste ilmuwad terwiserawi nõuanded tegeliku arsti poolt, juriidilised juhatused j. m. Maa Hääles" 6. detsembrist alates ilmub Nobeli auhinnaga tunnustatud kirjaniku jutustus maarahwa elust. ft acz 2faõ!e<( tellimine 1. detsembrist ott weel wõimalik. z~uyäm, L. detl Nr aba Maa Kolm uat audoktorit promoveerlti v Tartu ülikooli aastapäewa aktusel 1. detsembril. fotiitii*! Sf f ^ aktusel zootoomia, histoloogia ja embrüol, tori ^ ^udok- professor, ning siirdus siis samale tege-? lektori diplomid wusele Riia ülikooli antl me poola teadlasele Marjan «Lk? C t t1 l'ie' m teadlasele finbjüig pundstn'ile ning Tartu-ülitooh lektorile J. W. Meskis. Neist ^Umest on jnba warem walitnd Tartu ullkooli andoktoriteks, ent Tartu wmmaldns neil sõita alles nüüd. 'Kes nad on? Ludwig Kundsinon praegu 78- aastane. Õppis a. Tar tu ülikooli Loomaarsti instiwudis. Sai a. mag. med. vet. astme, ning tvaliti samal aastal sama instituudi zootoomia õppetooli projektoriks, a. zootoomia, embrüoloogia ja histo loogia korraliseks professoris a. on Tartu loomaarsti instituudi direktoriks, jäädes selle instituudi evakueerimisel Tartu. wabadussõja ajal teenis taloomaarstina eesti kaiksewäes. Tarw ülikooli tegewuse algusest aastani ta oli loomaarsti tdk. On Poolas tuntud ja lugupeetud ka publitsistina sotsiaalsete küsimuste alal. Oli a. kandidaat Poola riigi pre«sidendi kohale. Wõttis osa Tartu ülikooli 300-a. juubelipiduswsist Wilno instituudi esindajana. Käesolewa aasta kewadel WiPno ülikool walis ta enda audoktoriks. ^ Kõbk wanemad eesti loomaarstid on Prof. Kundsini õpilased. Tema kaudu Püsiwad sidemed mõlema maa teaduskondade wahel lähedased ja head. 13. dets a., mil K. waliti Tartu ülikoott audoktoriks, toimus Riia ülikoolis aktus tema 50-a. teadusliku töö juubeli Puhul, kus Tartu ülikooli esindaja ka teatamaks tegi tema audoktonks walimise. Marjan Zdziechowski on 72-a. Õppis Tartu'ülikoolis a. wõrdlemat keeleteadust, saadk a. kuldauraha. Teenis siis wene haridusministeeriumis, oli slaawi kirjanduse dotsendiks Krakowis ja kutsuti wõrdlewa keeleteaduse professoriks Wilnosse, kui seal awati Stefan Bathory ülikool, mille rektoriks oli hiljem. Praegu töötab selle ülikooli auprofessorina ja Wilno Jda-Euroopa iustituudi professorina, millises töökawas on I kätt kõigile meie kõrgema ka Eestit puutuw informatsioon. j eesti keele õpetajaile.. Tema tähtsamaid teoseid: Byron i jego wiek" (suur monograafia, ainulaadne,) Wtywy rosyjskie na duha polska", Georifikacja Pracy", ) okrucienztwie", NaPoleon 3." Foh. Mold. Meski sünd a. Kudinal. Ta waliti audoktoriks filosoofia teaduskonna ettepaneku^ teenete eest, mis W. on osutanud eesti teadusliku keele arendamisele ja selle kaudu eesti kultuurile. Weski on olnud tegew kirjakeele normimisliikumise juhina ja sellena ta on meie 'emakeele tundmist ja wiljelemist otseselt annud edasi peale teiste eesharidusega Tartumaal, Kongota wallas Majala külas Trohwka talus oli suwel taluelanike Andres T a k i ja Kristjan K ö ö r- Omcrpärane guljänje" oli Petseri wallas, Sagorje külas, nrillest wõtsid n a wahel lööming, millest tekkisid wastastikused süüdistused. Elwa rahukoh- osa waid isa ja poeg. Paari päewa eest ivabanes kaitsewäest Miihail Sarap o w, kellel külas ta oma armukene. tunik warem juba karistas Andres Ta- Wiimase tõttu oli Mihailil wanematega wahekord õige teraw, ning ta asuski elama kallinia" juurde. Wahe- Peal kippus aga toidupuudus külaliseks, ning Mihail otsustas oma taga- 'warasid täiendada isa Wassili Sarapowi aidast. Selleks wõtnud poiss wastawad muugid, asudes aidaukse lahttmuukimisele. Külastajat märkas aga parajal ajal isa Wassili, tõtates poega pähe ja lasknud kaks panku, nii et kuu- Mjstama. Hoiatustele wastanud v f WtlWe hoirnnunls! MiWMM. i Atees, kes wiis siit poliitilise politsei ametniku Venemaale mahalaskmisete. Rms üle piiri terpentiiniste saabastega^ on juba 16 korda salaja Eestis käinud, tema sisse juba ei kuku, sest tema on kawal. Ta määrib oma saapad terpentiiniga sisse, nii piiriwalwe koerad tema jälgi ei aja, sest koerad ei salli terpentiini. Seda kuuldes wana Abbramson wõttis wõõra. mehe saapa ja nuusutas talda. Tõesti, see lõhnas terpentiini järgi. Wõõras awaldas weel, et temal on waja kaht ustawat meest, kes on kohtu poolt karistamata, need mehed ta wiiks Wene- ühel augustil, päewal tänawu aasta seisid kolm meest Narmas turu ääres saapa- tõsiselt ei kawatsenud kumbki poeg Wene- minekuks. tund lõpetada oma mängu wõõraga, sest tisse, waid teinud ettewalmistusi Wenesse kaupluse akna taga, aeti omawahcl juttu. maale minna, üks poegadest läks wälja ettekäändel, et toob seljakoti. Tegelikult ta wat warem siin käinud 16 korda? Eesistuja küsib, on see õige, et Elsa ole- Nende juure tuli keegi keskealine mees, pikawarrega piip suus ning alustps juttu, et läks poliitilisse politseisse, kust siis tuldi Elsa wastab, et seda ta teinud saksa on puutõõmees Rakwercst, otsib tööd. Kõik ja wõõras mees arreteeriti. okupatsiooni ajal. Kuid kas see on õige, et arwastd, et tööd on praegu raske leida Selgus, et mehe õige nimi on Aleksan-. Elsa käis salaja Eestis a. ja wiis ning üks meestest tähendas teisele, Johanues A b r a m s o n i l e, et sa wõiksid selle rewolutsioonj Eestis raudteel. Sakslaste bergi? der Joosepi Poeg Elsa. Tema töötas enne siit Wenemaale politseiametnik Stein- Rakwere mehe enda Poole korterisse wõtta, tulekul ta läks puuastega Wenemaale. En On õige, wastab Elsa, kuhu inimene ikka läheb. Mees ise kurtis, ne seda ta aga on Eestis pannud toime GPU saatis et tal pole kusagil ulualust. mõned rusumised. Weues ta on teeninud mind. Abramson oli nõus meest oma juure Wiljandi punases polgus ning a. tulnud Eestisse. Siin ta wast jutustab, et Steinberg oli poliitilise Poliitilise politsei ametnik Graf Nar- wõtma. Mees nimetas end Jaan Karuks ning oli rõõmus, et leidnud ulualuse. Selle hea meelega osteti kohe wiina, wõeti sunnitööle. nimi, ta õige nimi oli Pirnbaum, Ru- mõisteti riisumiste eest kaheksaks aastaks politsei ametnik, Steinberg oli ta warju- sõõgipoes napsid ja mindi siis Abramsoni dolf. Sel mehel oli häid sidemeid piiritagustega, need pidasid teda oma meheks. poole. Sinna wõttis wõõras mees wiina Osa aega ta istus ära, siis ta wahetati kaasa, jatkati napsitamist. Ning wiina mõju all hakkas wõõras mees kõnelema'teist wälja Wenemaale tingimusega, et ta enam Pirnbaumi paljastuste tõttu kukkusid paijud kommunistid sisse. Siis on piiritagused iial ei tule Eestisse tagasi. Ta naine jäi juttu. Awaldas, et tema pole sugugi Rak-- Mestisse. Tynawu augustikuus on keegi saanud aru,-et Steinb^rg^tõötab^nende.kahjuks. Elsa saadetud Eestisse ning see on werest, wäid on tulnud''" siia Nõukogude' Laagus- sqatnud ta Käsperti juure Le Wekest. Küsis' Abramsonilt,' kas ta'ei taha ningradi. Edasi" toimetusse,^ kus asub ka kutsunud' Steiuberg-Pirnbaumi Wenemaale. Paha aimamata läinud ametnik We- hakata taluperemeheks. K ä s p e r t teinud poliitbüroo. Seal on siis Käspert teinud temale Wenemaal ülesandeks otsida Rak talle ettepaneku minna Eestisse. Laagus nemaale, kuhu ta kadunud. Meie ameti» w-r.j N -w W.H-- ^ wõi. wõimud on pärinud ta saatuse üle järele, malikult üksikus ja metsalähedases kohas ne piiriwalwuritele, kes ta teisel õõl saatsid üle Piiri. ühte Leningradi haiglasse kopsupõletikku. ning Wenest on wastatud, et ta on surnud talukoht, mis oleks kõrgel ja liiwasel lohal. Selle talukoha nad ostaksid ära ning Meil aga olewat lindlad andmed, et ametnii Neljapäewal oli Elsa selles asjas sõjaringkonnakohtu ees. Mees ütles, et tema lasti seal maha. kaewaksid maja alla keldrisse trükikoja ruumi. pole koolis käinud, waewalt mõistab lugeda ja kirjutada. Ta wõtnud Käsperti ette- Masinad pidi toodama Weuemaalt. Elsa on saanud selle töö eest 300 krooni Et wõõras V l IUÜUIUS oli lahke ja üll aina AUlliC ostis wiina, IU UU1U U»WS> IUUUU, 'a.,, r.trt htm autasu. Elsa wastab, tema teada olewat Steinberg saadetud Eestisse tagasi. tanfjalš! Eestisse, kus ta igatsenud näha oma peret. Aleksander Abramson ütleb, Elsa on uhkustanud, et ta ka 1. dets a. Eestis nagu oleks ta kõigega nõus. Sellega ta ai- ^ t ua wõitis wõõra mehe usalduse, kes näis I igatsenud snn kord korralikult süüa. arwawat, et on sattunud õigele isikule, kelle j Siin ta lobisenud meelega oma salaüleskaudu ta saab täita oma ülesande. ^ anded wälja, et sattuda wanglasse. Käspevt käinud. Kohtu eesistuja laseb selle kanda protokolli, et asja saaks selles suhtes edespidi Wõõras mees sattus aina hoogu ja sele-. annud talle 85 krooni teeraha ja lubanud >tas, et siin ma olen muidugi kaabakas, aga trükikoja sisseseadmise esialgseteks kuludeks uuritud. Wenemaal panen rahad rinda ja istun, 520 krooni. Sõjaringkonnakohus mõistis Aleksander Käspertiga ühes reas, olen suur mees. j Abramsouid aga ütlewad kohtus, et Elsa Elsa neljaks aastaks sunnitööle. Üuid sellele karistusele arwatakse juure see karis- titles, et temal on ka suuri teeneid, ta on ^ pole kordagi rääkinud neile soowist näha käinud mõne aasta eest Eestis ning on j oma naist. Lelnud küll, et naine on ta! ^ tus, mis Elsal jäi Wenesse wahetamise puhul kandmata. Seda on seitse aastat, nii et meelitanud siit Wenemaale ühe S t e i n- j Eestis, kuid teine naine olewat tal Wenes.' hul bergi nimelise politseiametniku. Wõõras Ka Pole awaldanud Elsa soowi jääda Ees-! Elsal tuleb niiüd kokku istuda 11 aastat. oli enesega wäga rahul ja ütles, et tema Tapmiskatse toluöuel Siiütn protsess wõttis tõsise pöörde. maale, kus Käspert koolitaks nad salakul-. ssägrna deksmiis kärast 5-ööivälZwaie arestiga. Nüüd tuli arutusele Taki süüdistus Köörna wasw peksmises ja ähwardamises. Kohtus selgus kaebaja leriteks. Mehed hakkaks siis kaima Wenemaa wahet, wiiks sinna teateid eesti kahurwöe ja tankide kohta, nina saaksid iga käigu pealt sada krooni. Siingi oli wana Abramson wooraga ja tunnistaja ^ seletusest, et lööming talu- Nimelt wõtnud Köörna tarwitusele rewolwri ja ähwardanud Takit maha lasta. Seepeale sihtinud ta otse Takile S ffisop ^» l» piiris Mkard t «olnud nemad wõtawad selle ameti endale. - Pojad elasid endaette. Nad kut,utl wana Abramsoni juure, kus oli ees pulmalaud, naau wäljendab üks poegest. Wõõras ostis aina wiina ja sööke. Ta awaldas oma ettepaneku Abramsoni poegadele, nmg^needn näisid olewat asjaga Päri. Joodi wnna za wõõras, kelle nimi pidi^ olema Karu, raakis, et trükikojaga on kure,. toobril nemad tahawad teha uks trahh ja siis Eestit enam ei ole. Wõõral näisid lõpuks olewat asjad> jun joones ning ühel päewal ta ahtls asuda ühes Abramsom poegadega teele. Ta ütles <Xn«wrel h! Iawalt, <1 le» mmd üles annab, see on surmalaps. Selle järel ta laskis tuua e,lesele kaks PudeM Piiritust ja toidukraam- Wenemaale «NmlM. NWd oli tulnud Abmml-nidel poeg isa aidaukse kallal. Wabaabielu sundis noorm ehe toidu ui u r e t s e m is e le. lrd wüuiedes Tak: korwade juurest mööda lennanud. Kuna ott tegemist ilmselt tapmiskatsega, siis kohus otsustas asja saata kohtuuurijale. Nii wõib lihtsast protsessist kujuneda päris tõsine ja raske protsess. Pealegi oli kohtulaua eeü alul Taki nõus Köörnaga leppima, millega aga kaebealune nõus polnud. Tellige weel täna WABA MAA'd". poeg sõimuga. Weel mõned sõnawahetused, ning Mihail tormas maast wõetud puuhaluga isa kallale, pekstes teda pähe, lkehale jne. Peksetu^ toimetati kohe Petserisse arstiabile, kus selgus, et haawad ei ol nud eriti rasked. Asja kohta koostati protokoll, ning omapärase kaswatus palga" maksmises -tuleb Mihail Sara powil kohtus wastust anda. Purjedel üle jää. JLLpurjoka-sport on eriti moes Rootsis. Wärske janvejää sätendawal pinnal liug» leivad nii noored kui manad. Komnistiiiai Mi QidKonsressl eel Stalin esineb seal aruandega. Nagu Moskwast teatatakse, on Nõu-^ keskkomitee teatamaks, et partei on rükogude Liidus praegu suur kongresside wetatud wõõraste ollustega ja määras hooaeg, korraldatakse küll wähemaid ko- kogu a. puhastustöö tegemiseks, halikke, raiooni-, -territoriaal- ja waba- Nüüd on Puhastustöö tegelikult lõpetariiklikke kongresse. Kõik nad aga lõpe- tud ja partei liikmete arm 20% Mõrra tab suur üleliiduline komnmnistlik par- mahendatud. tei Moskwas, mis algab 1. jaanuaril' Peale Stalini aruande esitatakse Stalin andis neil päemil nõus- kongressid eriline ettekanne Manuilsoleku esitada kongressil ülewaate tema kilt. See ettekanne käsitab kommunistliku juhiksoletu ajast keskkoniitees, mille internatsionaali täidesaatma komitee tesekretäriks ta waliti wiimasek kongres- gewust kuni aastani ja wäljasil. i waateid ltoniiuterni rewolntsioonilisele Üleliiduline komnlunistliku partei tegewusele mälisuiail. Seltsimehed Mo» kongress on tublisti hilinenud. Algupä- lotow ja Kuibõshew esitawad kongressile rane Põhikiri nõudis, et kongress peetaks teise wiisaastaku plaani, mis nimeliselt iga aasta, kuid sellest nõudest Pole enam algas möödunud jaanuaris, kuid mis a. saadik kinni peetud, wiimaue pole weel' fikseeritud üksikasjaliselt, kongress oli a. juunis. Praegu- Kongress annab Nõukogude walitsusele ne waheaeg on kõige pikem enamlise re- juhtnööre ka enamlise walitsuse genewolutsiooni kestel. Kongress oli inää- raljuaja linija" kohta, ratud möödunud aastaks, >kuid siis tegi - Riigiwanema auhind ZärWamaale. llleriiklistel kooliõpilaste wahel korraldatud õppimiswõistlustel on tulnud esikohale naiskodukaitse, Ambla jaos konna juures aj uid kodutütarde koon dis. Auhinnana saamad nad nüüd riigiwanema waävtusliku auhinna: hõbe-- ploki ltammepuust alusel. Auhind antakse wõitjatele kätte pühapäewal, 3. skp. u>astawa pidulikkusega Ambla tuletõrje saalis. Sel puhul sõidawad Ambla ka noorkotkaste peawanein J. Tedderson ja kodutütarde peawanem S. Prunden. Maalt linna rändamise põhjused vuhtlooduslinud. Mag. E. Kant jõudis neljapäewa õhtul omas ettekandes loodusuurijate seltsis seisukohale, et rahwa maalt linna mangumise Põhjusiks ei ole esuiajärjes majanduslikud wõi poliitilised olud,'waid eel kõige puhtlooduslikud. Aluseks wõttes pros. A. Tammekannu andmeid ning eesjoones teadlase Backhosi meetode rahwa suhtelise tiheduse wäljaarwamisel, leidis referent, et meie oludes mida enam on põllumajanduslikult produktiiwset maad, seda enam seal asuwas rahwas on liikumist, walgumist ühest paigast teise. Enam paigal Püsib elanikkond seal, kus «kultilurmaad wähem ja suhteliselt mõttes neis paigns rahwatihedus on isegi suurem iga ha põllumaa kohta kitt põllurikkamais maakohis. Riigikoguliige sai karistada. Sotsialist L. Johansonile mõisteti r a h a t r a h w i> wõi a r e st. Wiimase rahwahääletuse eel pidas sotsialistide liider Leopold Johanson Elwa sebtsiiuajas kihutuskoosoleku. Hiljem esitas Elwa elanik wabadussõjalane Karl Tuul Johausont peale kaebuse, et see wabadussõjalaste kohta tarwitanud haawaiwaid ütelust ja üldse ärewaid teateid lewrtanud. Tõstetud kaebuse Põhjal toinretas Politsei Gmnibuse katastroofi arutati kohtus. K a h o b u s e m e e s sai karistuse 22. oktoobril sõitis Türi-Paide u>ahelisel maauteel, ühel äkilisel kurtvel, kraami Paide oiunibuss I 6 ühes pul malisega, koguarwult 18 inimest. Kuna traawisõit toimus suure hooga, sai' hulk iuimesi kannatada, neist kaks üsna tõsiselt. 9!ii lahkus üks raskelt haawat ui st, Kristiine Teegelman alles neil päewil haigemajast koduzele rawimisele. Omnibuse kalastroosi juurdle» misel tulid ametiwõiiuud otsusele, et õnuetuse põhjustasid esiteks liig kiire sõit ning teisest küljest jälle hobusemehe Tõnu Puusepa lohakus, kes sõitis omnibnsele ^vastassuunas waletatt, nii et autojuht pidi wõtma liig suure kurwe, mille tõttu libisesli auto kraami. Asi oli nüüd kohtus 30 now. arutusel, kus autojuht Richard Tischlerit karis- 'tati 20-kr. rahatrahwi ehk 10-p. arestiga, kuna hobusemees sai karistuseks 3 kr. ehk 2 paerna aresti. Miljon kanamune rohkem. Nowembrikuus munade eksport kaks korda suurem m u l l u s e st. Tänawune nowember osutus eriti j õnnelikuks kanamunade wäljaweo poo lest, sest tänawu nowembris weeti lvälja !)20 muna, mulluse 1.0j0.840 muna waäu. Nii et tänawune no^veiuber lööb mulluse nowembri üle miljoui munaga, l.1 kuu muuaekspordi kokku-.mõte annab samuti täuawusele ülekaalu tugewasti miljoni muna mõrra. Nimelt a. 1. jaan. 1 okt. weeti wälja ,840 muna, känawu samal ajal aga muna. Tänawu nowembris on kanamune kõige rohkem eksporteeritnd Saksamaa le muna, Inglismaale ainult ja Hispaaniasse muna. Suurimaiks waljawedajaks noweniõris osutus osaiih. Põllumajauduse eks- selles asjas juurdlust. Ilmnenud asjaoludel karistas Elwa jaoskonna rahukohtunik Lcop. Iohausoni 15-kr. raha- ' m.ü. Muua" munaga. - port" muna, sellele järgneb -trahwi wõz 3-õö^äewaje arestiga.

6 If> wlff I Harjumaalt. Harku wald müüb oreleid. Mimassl Hatku wallawolidogu klaosolewl otlustati Harku ja Ranna koolide wanad orelid, mis juba tõbmatuks on muutunud, maha müüa. Kuusalu surnuaeda laiendatakse. Kohtu- Järwamaalt. Algamaz metsaweod. Wägewa ümbruslonnas on tehtud juba algust metfaweoaa. Puusülla wso sest 3-4 ilm. MomeZri kauguselt maffetaikse senti. Met-.saitõõlistele makätakse puusülla fooflinvife eest keskmiselt senti. Wägewa lühedal on ikellegi juudi poolt ostetud suuirfittt tükk tllff me-tsa Ittlftff/» b R miljoni rm4/tr*am( sendi (amv* eest. mis» ' niwmist Kuusalu ew.^nwri usu -wguduse ja siseministeeriumis leidis neil päewil kin> nüüd kawatsetakse töil maha raiuda. Nii surnuaia lqtentowtus? prom. SuMuaia tsoärb Wagewa ümbruskond kujuneda laiendamist 1/5? selle, «T? PrajeDti järäe tahetakse metsatöö Poylest õige elawals. ^ jlahemal ajal teostada. '^Jiirwamaa õpetajate liidul uus juhatus. < Palkide wargus Kõnnu wallas. Kuusalu Järwamaa õpetajate liidu Giseimjfdogii i piirkonna teemeister teai Harju maawakoosolekul walvti uus liidu juhatus koos- kitsusele teatamaks, et Kõnnu wallas Wi«seisus: A. Mber. M. Rõuk, E>d. Praks, A. Iha soo Wlas on teemeistri piirkonna Pint* Herman, P. Lenk, J. Söõdor ja M. Waim. > matorjwli laoplatsilt Varastatud 21 palki Volinikkude arm uutes wallawolttogu. üle "r~ 15 " kr. *" wäärtuses. b«8, Uutes wallawollrkogudes on wolinikkude avw -määratud rkindlaiks järgniijelt: Anuas - 15, Kapus 15, Wäiujärweil Läänemaalt. 25, Wahasltus 15, LiigwallaS 21, Wald koolitab ainult oma lapsi. Märjamaa wallmvolikomi otsustas eelolewa Klvnas 15, Särewttes 22, Kärus 17, Nõmkülas 22, Wõhmutal 21 za aasta # eelarwe koostamisel Märjamaa LchtseS 25. a>lgkooli'le määrata majanduslikkudeks kutildeks ainult summasid selles ulatuses, km tviljandimaalt. seda on waja Märjamaalt pärit olowate Tagaotsitav ilmus kriminaalpolitseisse. laste.koolitamiseks. Selle otsuse Põhjcrl eelslswal õppeaastal Haim>r«wallast pärit Nelja päewal ilmus Wiljandi kriminaalpo litseisse Riidaja wallas elutsew 22-aastane olewaid lapsi enam Märjamaa algkooli Alfred Johani p. Ustritsow, keda politsei waetu ei wõeta. otsis weksliwõltsimise Pärast. Wiimase wcksliwõasimise pani A. U. toime Wana Margad tegid aida tühjaks. Kolowere- Kalju walla Kalju külas murti kesknädala Suislepa wallas elutsewa Hans Kandor- Sy S 3 ZZ X passi juureh, kuhu ta ilmus kui kinnitus- ^ ^ - lukustatud aita. ieltsr Ee-.ti" agent. Kanderpass õiondas oma maksu 18 Dwcmi ära, kuid seda suminat ei annud A. Ustritsow edasi, waid weksli, millele ta ise kirjutas Hans Kan» derpassi nime. A. Ustritsow wangistaäi. Wõttis wägiwaldselt pati paberosse kioskist. Wiljandis tabati nvljapäewal wenelane Andrei Alek-sejew, kes Lossi tänawal Wagneri kioskist küsis pakk paberosse. Kui läbi kioski luugi ulatati A. Alekssjewile pakk paberosse, tõmbas ta kioskipidaja sõrmede wahebt paki ära ja läks raha maksmata mincdia. WeHojew tabati pealtnägijate Poolt ja >ta toimetati Politseijaoskonda. Nõutakse sundmäämste muutmist. Wiljandi kaupmehed ja juulsstõosturid on e-sinenud linnawalitsusele nõudmisega, et muude taks kauplemise ja jnukseloikamise töölu bade kohta käiwaid sundmäävusi. Kaup- Wargad on kaasa wiinud aidast palituid, ülikondi, wäihem suimna raha ja miiniesusinst lriildcikraami. Ta5uomanil Gustaw Paulus hindab waraaatud asjade kogtwäärtust 300 kroonile. Vargad on kõik ühise katuse all olema kolme aida u?sed kangidega 'lahti murdnud. Warquse selgitamiseks alustas juuvdlttst «kriminaalpolitsei. Esialgu «varguses kedagi kahdlustada ei teaita. Kaasüliriline näppas. Märjamaa alewikus elubsew Jaan Ploowet teatas politserle, et endises Kukemaa Wrtsis asuwast tema elirkohast on warastatud raudnaelu, soolatud sealiha ja muud kraami. Kahjukannataja kahtlustab warguses oma kaasüürilist Jaa-n B-d. Waldadc teedewõrgud määrati kindlaks. Luiste wallawoliko^u on wastu wõdnud otsuse, et Loodna-Teenuise tee loetaks 1. mehed nõuawad nimelt, et kaupluste!ah* i klassi kuulumaks 9 km. ulatuses ja piken tiolekut wõima>idataks igal pühapäewal onne -jõulu ja samuti ka laulupidude ja näitu-te ajal. Kuna iläosolewal aastal jõulll- dataks Tiinuse-Urewere 3. klassi tee 800 meetri wõrra. Loodna asunduse, Kilgi ja laupaelt) lan<zeb pühapaenxjtle, siis kaup Toenuse kooli teod otsustati lugeda 3. klassi. Martna wallawolikogn otsustas meeste nõudmiste?oham tulek^ kauple- ^õämta 3. klassi teedeworku Ehmja mlst woimaldada ka tänawusel joululau- Judaste - - tee. päowal. Jnudsetõõsturild. aga nõuawäd sundmääruse muutmist selles osas, et suurte pühade ajal. nagu seda on jõulud, lihawolikogu Poolt Maalse-Tabra tee ja Paa- 3. klassi otsustati lugeda Wõnnu wallawõtted ja suwlsted, lubataks ärides tõotaanist ka Pühade teisel päewal. tee. remaa wallawvlikogu poolt Wiõtsu küla- ^ 30 liiget linnawolikogusse. Kolmapäewa Eelarweaasta lõppes ülejäägiga. Sooniste wallawolaogu kinnitas walla 1932 õhtul Pidas Wilja-ndi linnawolikogu oma 33, erakondist koosolekut,?us jõuti otsusele, ^ ^ <?elarwe aruande. Aruande järgi on eel-?t tulewane linnawolimgu arweaasta peab koorema lõppenud tvooililise - ^ - üle- 30-st liikmest. Sama a>rw liikmeid on lin«nawolikogus ka praegu. Tartumaalt. Äongi alt kohtu alla. Tlwas jäi sügisel raudteeülesõiduikohail mootorvongi alla Marre Zeizig. Mootvr puruk«tas wankri ja naisel purunes wiis ribi, ranaluu ja sai raske põrutuse. Raudtoewalitsus wõtüis Aeisigu wa^tutusele- ettevaatamata fcibu eest. El-wa -rahukohtunik mõistis Zeisigu õigeks. Allajäämist põhjustas osalt Plank ja lm teemeistri maja juures, niis warjmnad waadet raudteele. Elwa liumägi walmib. Elwas seisid tükk aega sügisel alatud liumäo tööd. Osalt põhjustas seisakut see, et ei saadud Puutöid wälja anda. Nüüd on asutud uueäi tööle ning kasil on puutööd. Kelgumägi tuleb ceskuju-lik. Start üla.l mäe otsas tuleb owakord 6 m. kõrgune. Elwa planeerimiskawa kinniiawd. Aas- Itale jooksul oli Elwa planeorinliskawast tunduwal^ kõrwale kaldutud, mille tulemusels oli, St asi anti prokuröri korralducse. Wahepeak lasti koostada uus Planeerimistawa, inille wolikogu kinnitas ja lka ministccft!nmi>le kinnitamises esitas. Nüüd on see ka ministeeriumi poolt kmnit«tud. Tartust. Kuldfüda" TartuS laup. ja piihapäewal. Tartus Pauuakise Keskabi" Poolt ülellinualiue acjade «korjandus ( kuldsüda"), toime ^ lairp. ja pühapäewal. Suu-romatc organisatsioonida kaasabil tullakse wälja 200 korjajaga. Eesti Looduse" toimetus aastaks. Loodttscuurija>te seltsi peakoosolekul waliti neljapäewa õhtul ajakirja Eesti Looduse" peatoimetajaks prof. Lippmaa ja toimetusse mag. Aul, dr. Port ning mag. O r w i k u. Tartu teatrikooli iiles annud 19 õpilast. Tartu draamastuudio lteatrikooli sisseastimiispalwete esitamistähtaega on juhatus pikendanud 10. detsembrilt 1. jaanuarini. Seni on kooli end üles annud 19 õpilast üle kogu maa. Koolijuhataja asemikuks on juhatus walinud Wauomuise" näitleja A. Siinne, Petserimaalt. Töötud raudteele. 1. detsonibrrl alustati liniias töötute registreerimist. Kuigi linnawalitsusel puuduwad wastawad krediidid, imõeldakse wäiksemad tööd korraldada omal jõul Esialgu wajataffe PiiramM armul jäägiga. Postiagenntuur uude asukohta. Keina walla-wolikogu poolt otsilstati Kassari posltiagsntlluri asukohaks anäärata Peetri- Mihkli talu. Narwast. Narma malewkonna pealik 5ll-aastane. 30. nowembril pühitses Narwa malewkonna pealik Aleksander Nõmtak oma 50- aasta sünni päewa. Sel puhul oli malewa staabis neljapäewa õhtul korraldatud ühine kooswiibimine. Nõmtak on Narivas üks wanemaid kaitseliitlasi aastal astus ta Narwa kaitsepataljoni, kus teenis alul adjutandina ning hiljem pataljoniülema abina. Sama aasta maikuus määrati ta Narwa komandandiks aastal lahkus Nõmtak omal soowrl kaitsewäest, asudes teenima tolliametnikuna. ^ Narwa malewkonna pealiku kohal on juubilar juba aastast alates. Nõmtak on teaew ka Paljudes Narwa organisatsioonides. Ta on ka Narwa tuletõrje üldjuht. Metsast warastati puid. Narwa kriminaalpoiitseile teatas Auwere-Joala walla talupidaja August Paurmann, et tema m-etsast on wargad ara wiinud suuremal arwul walmistehtüd Pitid. Jälgede järele otsus tades on toodud puud Narwa. Omanik kedagi kahtlustada ei tea. «tv uba OH Maa «Laupöew, 2. dets Nr Waimuliku seiklused Kas joobnud waimulik mängis maha oma mm Läks kirjanik Rohti juurde kraawi kaudu" Töötud saadetakse maole Walitsus on hädaabi tööde korxaldamisel kindlama suuna wõwud selles mõttes, et töötuid rohkem maale, maaharimistöödele juhtida. Neil Päewil hädaabitööde krediidi jaotamisel määrati terwest summast, kroonist, krooni maaparanduse töödeks. Ülejäänut» summa Web linnadele. Suuremad summad on maale määratud: kr. Kaiu weeühisusele, kr. Pirita jõe süwendustöödeks, kr. Meltsa tveeühiugule, kr. Paadremaa jõe süwendustöödefs, kr. Sauga-Tootsi jõe süwendamiseks, kr. Lepplaane asunduse maaparanduse töödeks, kr. Uulu-Tahkona asund. maaparandustöödeks, kr. Laura jõe silwendamisoks j. m. Weeühisused, kes kawatsewad käesolewal hädaabitööde hooajal weejuhtmete kaewamisele asuda, peaksid kohe esitama põllutööministeeriumile sellekohase soowiawalduse. Wajalikku nõu ja juhatust uute wee«ühisuste organiseerimiseks annab ning^ teeb eeltöid Põllutöökoja maaparanduse ja maamõõdu talitus. 386 kooliõpetajat teenistuseta. Hariduse- ja sotsiaalministeeriumi praegu teenistuseta. Need 386 tööta õppejõudu on?iik kutsega õpetajad, kuid peale selle on weel hulk ka sarnaseid õpetajaid tööta, kellel kutset ei ole ja 'kes selle tõttu ka reserwis ei ole registreeritud. Aowembris pütti wõid. Käesoleiva aasta noweinbrikuus saadets piimasaaduste kontrolljaamale labiwaa tamiseks pütti wõid. Möödunud aastal samal ajaiwahe:niknl tuli wõid sisse pütti. Järelitult on tänawu 23! pütti rohkem eksportwõid kontrollimisele tulnud kui läinud aastal samal kuul. üksikutest eksportööridest esit^si^ kontrolljaamale wõid: P. K. Estonia" 6961 pütti, Ee'ti Piimaühis"ste Liit 2613 pütti, a.-s. Rotermann 2208 pütti, Gahlnbäck 1648 pütti ja Puhk 623 pütti. V. parm riiaikohtus. kaotas protsessi põllutöömiuiöteeriumi ametnikuga. nud matmulifu, kes kurtis, et uur on warastatud ja kohver kadunud. Kohiver aga oli juba leitud Otepää tänawalt kraamist ja politseijaoskonda toodud. Selgus, et preester tahtnud samal tänmval elawat kirjanikku R. Rohti külastada, kuid kohwri traawi kaotayud". Politsei hakkas uuri kadumist selgitama. Esiteks selgusid preestri kaaslased, kelleks osutusid rannulased W i d a j a s, Juntsus ja Kobar. Widajase juurcjt saadi 'ka uur kädte. Kuna restoranis ka raha peale 'kaarte mängitud, tõendas mees, et wainiulik uuri temale Mõns aeg tagasi wiibis Elwas üks Lõuna-Tartumaa ap.-õigeusu waimu lik, kes sattus kiusatusse", mis teda tõmbas aivaliku skandaali keerisesse. Waiinulik sattus pummeldama, kus juures tarwitas lotina ülemäära. Raudteejaamas sobis preestril tutivus kolme mehega, kellega mindi resto ran Central-i" joomingut jagama. Hiljem järgnes sellele raha peale kaardimäng. Mõne aja möödudes, kui waimuljku kaaslased olid lahkunud, märkas see, et ka tema taskukell oli kadunud. Loost teatati pomeüe. Kohale minnes leidis kordnik eest puruioobkaotanud. Kõik kolm rannulast antt warguse pärast kohtu alla. Neil Päewil oli asi aru-tusel Elwa kohtust Waimulik teadis nii palju tõendada, et teda lüll kaartidega õrritatud", kuid mängust ta ei mäletmvat midagi, sest olnud purujoobnud. Preester jäi oma arwamise juure, et uur lkkagi temalt warastatud. Seekord jäi asi pooleli. Ligemal ajal tuleb fõtgtl aszaosallstel, nende hulgas.fa preestril, wastust anda kohtus raha peale kaardimanglmise pärast.. jb na Deulsch sõitis MW!. Peab pühapäewal lahkuma Gestist. 2Nis Võõrastemajast A?etropolTst Viljandi restorani Metropoli" rentniku Deutschi abikaasa Selma Deutsch, kes kohtu-siseministri otsusel peab Eestist lahkuma kolme päewa jooksul, sõitis ööl wastu saab %12 ta istus Tall. Sadama jaamas ronizile ja sõitis Viljandi. Ta üle piiri minek peab sündima pühapäewal. Mida teeb abielupaar Deutschid nüüd reedet Wiljandi. Pr. Deutsch oli wahi all oma Viljandi restoraniga, lai mõtleb täpselt kuu aega. Suurema osa sellest ta härra Deutsch seda siin edasi pidada, tool saatis mööda Tallinna politsei arestima- lõpetab ta nüüd äri ja sõidab narsega laa jas ning lühema aja Tallinna poliitilises sa, pole esialpu^ teada. Pr. S._ Deutsch, ftii politseis. Salakuulamises kahtlustatil oli Läti kodanik läheb esialgu Lätimaale elakogu see aeg äärmiselt ra>hulik ja wiisakas. ma. Mida ootab aga teda seal? Kas tun- Küsis waid wahete-wahel, millal ta wabas- neb ka läti politsei tema ^ wastu huwl? tatakse ja saatis siis sellest kirjaliku teate Selle kohta ollakse arwamisel, et waewalt oma mehele Wiljandi., sealne politsei teda eriti wõiks tülitada, Kohtu-siseministri otsus tehti temale tea- kuid ülekuulamist wõidakse siiski wast toitawaks neljapäewal kella 1 Paiku, mille metada. Kuigi pr. Deutschi kohta ^ selgus, järele ta wabastati wahi alt. Otsus ei näi- et ta oli waid kaudselt abiks oma^õele, on nud temale kuigi meelepärast olewat. Kohs siiski arwata, et läti Politsei ta nüüd oma wabanemisel pr. Deutsch suundus linna^ hoolsa järelewalwe alla wõtab. kus tegi mõningad sisseostud. Öösel lell Utiikoot HuuCutas tväija uued auhinnatõöd. ülikooli rektor kuulutas ülikooli aasta-' mordwa keeles, wõrreldes läänemere-soome päewa aktusel-wälja järgmised teemid au- keelteg^. 3. Taluwaa mõisastamiue hinnatöödeks a. peale: Põhja-EestiS teoorjuse aja esimesel poolel' usuteaduskonnas. (kuni umbes aastani)." 4. Suurriikide Nehe-^ poliitika Kauges-Jdas.. r, Schimonoseki... - ft. andmetel oli 1. detsembriks k. a. ministeeriumi....um-v-v juures asuwas «.«.uu,, õppejõudude UFFvi ullui re,ufutead. alalt: 1) «Luteri eskatoloogia seni ( ). ^ 5. Eesti lossid Kro- wana testamendi teaduse alalt: mia raamatu põhiprobleemid". Ajaloolise rahust kuni Wcne-Jaapani soja puhkemiserwis reailtreeritud 386 õdotaiat kes' tema sellekohaste wäljendlste Põhjal," ja noloogia ja plaanitüübid.^ 6. Henri BerglerwtS regipr^enmo ijvv operam, re» ^ ^Liiwimaa kiriklik seisukord poola ajal, som intuitsiooni mõiste wordlew analüüs. silmaspidades eriti eesti ala".. Võrdlema 7. Eesti laste kooliküpsus/' 8 Satiir usunditeaduse alalt: Astraalusundilised ol- eesti sõnas ja Pildis". 9. Eesti üliopilaslused eesti rahwa usundis". Jutlus: Jut- seltside wilistlaskogude liidu auhmnatoo lus teisti üle: Luuka ew. 13,1 9 ühes aine (auh. 100 kr.): Naise osa eesti raheksegeetüis-honuleetilim Põhjendatud dis- wuslikus ärkamises peamiselt liriandusloo- liselt waatekohalt." Matem.-loodustcflduskounaS. 1. Nhtlase koonduwuse mõuite ia selle raikendusi matoniaatilises aiialüüsis." 2. Projektiiwse geomeetria põhialused ja konsiquratsroonid (83) ja (134)." 3. Peenisuse ja täpsuse küsimusi koolis kasitletawais luatemaatika ülesandeis. Prvbleemi wal- Positsiooniga" Õigusteaduskonnas. EeStimaa õiguslik seisund wene ajastul alistumisakti järgi 29. sept a.". 2. Loodusõiause mõiste Hugo Grotiuse ja Thamas Hobbes'i õpetusis." 3. Koostatud asjad, asjade osad ja asja päraldised." b proltilifcft ia -ni.i. B «r,s? JlÄfc ir KSi.W tftlieft." 4. F ifoiltilmut Iäl,Ied«ruu. 7. Võitlus sala!aub'aweo 9. akadeemilise; lorwaltol^ole t futrft too.nuta mrngt heksago ühistegewuse seltsi auhinnatöö aine (auh. ^metallilise ele- 100 krooni :.Erapooletuse põhimõte übis- puhul." 6 hammastik- ja lammastegewuses." 10. Eesti üliõpil, seltsi Ralm- ^kuchappe.oomde maaramme nende sela Poolt asutatud Jaan Rumma nimelise! g»s". 7..'Smilille- 'kopsurohu uhingn auhiuuatöö aiue (auh. 150 krooni): Dek- (vcioatica trvloba-pulmoratia ossicmalis'e reediõigus Eesti wabariigi põhiseaduse üh.) liikide üldareaalid." 3. Andmeid ;uttsärgi." 11. Fenno-Ugria Hõimu-büroo au- selg kärnkonna (Bufo caeanita) lewimise hlnuatööaine (1. auh. 100 kr., 2. auh.! kchta Ee-.tis seoses ökoloogiliste tingimu- 60 kr.): Hõimuriikide Eesti, Soome ja Un- siga." 9. Riigi põlcwkiwitööstiise auhinnagari kodanike õigust? wastastikune ühtlus-! tööaiue (aich. 100 kr.): Põlewkiwi pettamine siseriiklikult (2. kordselt). 12. Tartu, rograasiast." linnalt J. Tõnissoni 60 a. sünnipnewa Pu> hul Tartu ülikooli juurde asutatud mthfu natöõ aine: Eesti maaseadus a. (saabumine, analüüs nins hinnang)." Tartu, 30. now. Riigikohtus oli täna Arstiteaduskonnas. arutusel omamoodi kuulsaks ^ saanud _ 1. Boris Elektr?kardiogramm südamewõime Parmu erakaebus põllutõõnlinisteeriumi häirete puhul." ^ i _ s*. 2. Neerude puudulisus nefroosidel ning Loomaarstiteaduskonnas. 1. Uurimus..Kas ja kui sageli esineb weise röas brucella abortus (Bang)". 2. Kodumietajate sapivõie wõrdlew miikro-anawomiliue ehitus." 3...Kodumaa terwete hobuste t, pulsi ja hingamise armulised andmed." 4...Cysticorcus cclliillosae Iciitb uide amalikes tapamasus " Põllumajandusteaduskonnas. kaskudetaitja ametniku Depmanni wastu. >tema Põhjused (kliiniline nurimiis)." wiruniaalt. Omalajal, kui Parm käis kaikaga riigiwa- j Z. Perckonna, kooli ja kaitsewäe osa Naine samagonniwabrikant. Jõhwi wal< nema juures ja põllutööministeeriumis meil trahoomi lewitamiiel." 1. Mäuni metsanduslik 4. Mina-^ ja tulunduslik ^ las paljastas politsei samaaonniwabriku nntthmna «tmifo niiffifitmnoh oitbis aialeb- tunde häired akuutse schizophrenia luures > tahts. eesti met!anduses." 2. Lambakaswamille omanikuks - " udmas oli Rosalie omale Ellcr. auta[umattb, Politse andis ojal y (j(i}nunje uurimus)." 5...Vererõhu,"ne tns Eestis, enti selle praegune seilukord ja konfiskeeris terwe sisseseade, mis oli wõrd- k^dele ametnik Depmann informatsiooni, et muutusi lumbaalanestcesia puhul". 6. Klo- - titlowiku wäljawaated." 3. «Kooritud pii- Ientisi täielik. Samuti langes politfti j Parm on juba kord autasu maa saanud ja riidide sisaldus ajuwedelikus närwihaiguste ma ärakasu>tamine meie piimatalituns ala küüsi salaja ialaia wiinamüümise wiinamüümike pärast Pärast Aleksan- nõuab nüüd teist. Parm kaebas Depmanni juures". 7. KuiS mõjustab toitumus'äge- tes 19Z4. a. kuni käes? käesolewa ajani." 3...Tai- der Eroska. Valgamaalt. Linnaste kuiwatamisel süttis saun. 28. now. keskpäewal süttis põlema Taagepera Sooale" talu saun. Tulle jäi saunakambris dutsewa wanainimese Liis Urumi koc^u talwewara 6 Pd. rukkijahu, kartuleid, 1 pd. lambaliha, riided ja toakraam. Vanainimese kahju 100 kr. Tuli sai alguse arwatawasti ülekütmisest õll^linnaste kuiwatamisel faunas. Ta-luomaniku Jaan Mölderi kahju 700 kr., kuna hoone ol: kindlustamata. Malga liuuawolikogu kaotas protsessi Kalaga. 29. now. Valija linnanõunik Kala protsess linnawolikogn otsuse wastu tõötiiid Irbboska ligiduse, raudtee remont- 31. aug. s. a, kus nõuti luu. Kala äratööale Nii leiaks wast enamik töötuid pi-! astumist omalt ~ kohalt, oli Tartus Ta! rahu- -komaajäliselt tööd. Paljud ei taha aga liu- ^ logus wrutusel, kus wõitis Kala aiast lahkuda, 1 L" j kofitulfe Nrotiesiis limi kobtuvalatini kuid bote mürgituste puhul tekkiwaid wääras-^mekaitsetööd mõnes wiljavuuaias ühes taroytusje. pwtiesm luni ^Ytupaianm, ru o ^ ^0?oInab ^rwishoidliselt luwuse arwutuseaa." 5...Ristikheinaseemne seal ei jõudnud kohtuloiwu makita ja waadates." s peksumasiuate tüüpe Eestis." protsess jäi katki. Nüüd oli ta kaewanud edasi riigikohtusse. Riigikohus otsustas Parmu kaebuse tagasi lükata, kuna Depmanni informatsioon on olnud õige ja Parm saanud juba kord autasiiniaad kui ^vabadussõjalane. W»Waba Naa 1 kuu Kr Kr Kr Kr Kr S,» Kr tellimishind: 7 kuud Kr Kr Kr Kr Kr «Kr Filosoofiateaduskonnas. I Auhinnatute nimestiku käesolewa aasta 1. tzeiurich Stahl'i keel". 2. Adwerbid auhinnatöödes toome järgmises numbris. Tartu turg. Terawili ja jahu. Rukkijahu 11,0 12 f. kg., odra jahu (iniintoiduks) f., ru kis 10 llf., oder s., kaer 9 10,5 s., nisupüül s. Liha. Sealiha, seawiisi kg s., pekk s., searasw, sulatatud s., loomaliha s., lambaliha s., sealihi laudadelt 4;"> 70 s. üalad. Kalaturg on eudisclt kalarohke, seetõttu ka hinnad seal näitawad langust. Wärsked räinied, kg L haugid s., ahwenad s., kiisad 8 10 s., lutsud s., kohad s. Ka ulul id on endises hinnas, samuti ka aiasaadused. Meiere i w õ i on ptsut langenud, kg. maksab nüüd s., kuua maamehe wõi püsib s., enbiselt maksab 8 9 s.!«rõõsa piima ltr. Puuturul on endiselt hinnad wanad, waatamata külmadele ilmadele ei ole siiski puuostjate seas just elewust märgata..heinad. Ristilheiu. kg s.. soohein 6 3,:, aasahein 4 4,7 senti. ^ ' f Laupa--», 8. dets Rt. Uus Kord öniltt Hpilaste ofawõtt l Haridus-sotsiaalministeeriumi p^ vn maksma pandud õpilasorgani sioonide korraldus, mis sisaldab I lühendeid ja põhimõtteid õpilaöo^ nisatsioonide tegewuses. Nende põhimõtete järele wõib laste organisatsioone asutada kiri SM, laulu, muusika, spordi, nä kunsti karskuse, laswatuse, ühist^ wuse, oskuste, teaduste ning ü> teistel enesearendamise sjbte taotle! tel aladel. ' Kesk-, kutse- ja täienduskoolide lased wõjwad Uutada omawahelisi ganisatsioone nii oma fawli juures fa koolnvalitsuse piirkonnas kooli wahelisez ulatuses, kuna algkooli õpilased wõiwad koonduda gidesse ainult oma kooli juureö! Peale õpilasringide wõib algkool juurde asutada lvoel noorte ringe, m liiknieks wõiwad olla õpila weel wäljaspoolt kooli noored kuni) eluaastani. Taani ootab (eedust! hobuseid. Kaunas, 30. nmvembril. Le^ ^aadrk Skaudinaawias kirjutas päewil alla kokkuleppele Taauiga 5^ du-taani kaubandussuhete korra! luise kohta ^vastastikkuse alusel. Ä kokkuleppe järgi aasta esinl Poole kestes Taani ostab Leebust 2} hobust, kuna aga Leedu sama aja jl sul ostab Taanist 250 tonni koolosi loit, 65 tonni kalaraswu ja 125 tol tsenienti. Riigikogu walimisedi ainult 2 päewa. Riigikogu üldkomisjon jatkas uue Valimisseaduse arutamist. Dl{ ne muudatus tehti 76 juures, kõneleb hääletamisaja kestwuscst. Sen» teatawasti kõik meie wall sed ja rahwahääletused on kesti kolm päewa. Nüüd aga üldkomik leidis, et on küllalt kahest päen Tuleks wabaueda Jda-Euroopa post, mis awaldub kolmepäewalj hääletamises," arwasid ettepaneku gijad. Lääne-Euroopa suurriikides i! pool jõutakse hääled ära anda päewaga. Meil äkki 3 päewa peal^ peale üleminek oleks liiga julge, k] kahest päewast peaks meilgi jatkui Omawalitsuste walimised on ka 2 päemaga läbi wiidud. Kahepäewane hääletamisaeg oi maksem edaspidi kõigi walimistel rahwahääletuste kohta. Walimiste esimene päew peab ma pühapäewal, teine esmaspäew^ Sööd eraaeroöroömil.1 Eraaerodroomil angaari ehitamisel k j^isipäewal neljanda sarika püstilamis^ Et!neid sarikaid tuleb üldse 11, siis loc takse nad üles seada jaanuarikuu jook Angaari ehitamisega loodetakse lõpule jl da 1. maiks. Praegu on ehituse jms 35 töölist. Angaar tuleb 32 X 45 mtr. randapinnaga ja läheb maksma eelarwe l rele 3 miljonit senti. Temasse mahub 4] lennukit, olembes lennuki tüüpidest.. nuwälja angaari juures on ühtlasi t«ministeerium hakanud ehitama lennur ja administmtsiooni hoonet, mis läl maksma 1,8 milj. senti. Siin ei ole tout nwndist kaugemale jõutud. Tallinna fondibõrsi^ kurfissdel London New Fork Berliin Helsingi Stokholm Kopenhaagen Oslo Riia Kauna? Amsterdam Pariis Zürilü Brüssel Milano Warssaw Praaha Wiin Budapest Danzig Wojkwa 1. detsembril a, ^ (

7 õeni, 2. Mf Nr id uuri?»i kaudu". jtrniub. Sföit toim rannulost anti Jirgujc pärast fofjtu flftc. 91cil päcivil oli asi aruiusel Elwa Htus. Aaimulik teadis nii palju ^udada, et teda tüll kaartidega õrritud", kuid mängust w ei mäletawat ldagi, sest olnud purujoobnud. Preesjäi oma arwamise juure, et uur ikzj temalt warastatud. Seekord jäi i pooleli.. ILigemal ojal tuleb kõigil asmsaus- I, nende hulgas fa preestril, n>fl3tuft Iha kohtus raha peale kaardimäng!- Ise pärast.. illis VIIWI. ta Eestist. Alis saab letropolist". 12 ta istus Tall. Sadama jaamas ronja sõitis Viljandi. Ta üle Piiri minek b sündima pühapäewal.?ida teeb abielupaar Deutschid nüüd la Viljandi restoraniga, kas mõtleb sra Deutsch seda siin edasi pidada, wõi etab ta nüüd äri ja sõidab naisega kaalpole esialgu teada. Pr. S. Deutsch, tui ti kodanik läheb esialgu Lätimaale ela- Mida ootab aga teda seal? KaZ tunka läti politsei tema wastu huwi? Iie kohta ollakse arwamisel, et waewalt ue politsei teda eriti wõiks tülitada, ülekuulamist wõidakse siiski toast toilaba. Kuigi pr. Deutschi kohta selgus, la oli waid kaudselt abiks oma õele, on ii anvata, et läti politsei ta nüüd oma lsa järelewalwe alla wõtab. \utas icäcja matöõd. Ibioa keeles, wõrreldes läänemere-soome Itega".. 3. Taluinaa mõuastamine W-Eestis teoorjuse aja esimesel poolel' tt umbes aastani)." 4. Suurrii- I poliitika Kauges-Jdas Schimonoseki lust kuni Wcne-Zaapani sõja puhkemit ( ).- 5. EeZti lossid. Kropogia ja plaanitüübid." 6. Henri Bergintuitsiooni mõiste wõrdlew analüüs." Ecsti laste kooliküpsus." 8. Satiir ii sõnas ja Pildis". 9. Eesti üliõpilas- Iside wilistlaskogude liidu auhinnatõõ ^e (auh. 100 kr.): Naise osa eesti rahslikus ärkamises peamiselt kirjandusloolt waatekohalt." I Matem.-loobuSteaduskonnas... Ühtlase koonduwuse mv uite ia selle Icndusi matomaaitilises analüüsis." 2. vvjektiiwse geomeetria Põhialused ja Isiquratswonid (83) ja (134)." 3. Peen- \ ja täpsuse kusimusi koolis käsitletawais ltemaatika ülesandeis. Pwbleomi Z val itus põhimõttelisest, praktilisest ja kriiti- Ist küljest." 4. F spoktritüübi tähtede ruukliirr.sie analüüs." 5. Pcatolich juhe Toallcljcle 1 funktsioonina mingi hclsago- Usc {iutermi kuuluwa nwtallilise eletldi puhul." 6. «Lämmastik- ja lämniasnshappe ioonide määramine nende sep". _ 7. «Sinilille- kopsurohu ühiugu l wal im triloba-pulmoratia ofsicinalis'e liikide üldareaalid." 3. Andmeid juttj kärnkonna (Buso caeanita) lewimise I<i Eeetis seoses ökoloogiliste tingimu- J. Riigi põlowliwitõõstuie anhiimadine (auh. 100 kr.): Põlewkiwi pet- ^raafiast." Loomaarstiteaduskonnas. I. llnrimuö Kas ja kiu sageli esineb wei- ^õas bruc^lla abnrtus (Äang)". 2. Ko- Inictaiatc sapipõie wõrdlew mikro-anarniline ehitus." 3. «Kadumaa terwcte ius!e t, pulsi ja hingamise armulised Imed/ 4...Cysticercus ocllulosae leiud le awalikes tammajiis " Põllumajandusteaduskonnas...Männi metsanduslik ja tulunduslik ls. eesli metsanduses." 2...Lambakaswa- I Eestis, eriti selle praegune seikukord ja Innku wäljawaated." 3...Kooritud piiärakasutamine meie Piimatalitims ala a. kuni käesolnna aiani." 3. Taiwitfrjõõb mõnes wiljavnuaias fche.4 taluie orroutiueaa." 5...Ristikheinaseemne jumnsmatc tüüpe Crstis." lubinnatme nimestiku käesolowa aasta Linnatöödes toome järgmises numbris. 40 s., ahwenad LO-25 s.. kiisad 8-10 sutsud s., kohad s. jrijilib on endises hinnas, samuti ka zadused. Meierei wõi on ptsut genud, kg. maksab nüüd s., ^ maamehe wõi püsib s., enlt maksab 8 9 s. fa rõõsa piima ltr. inilitrul on endiselt himiad wanad, ltamata külmadele ilmadele ei ole siiski Astjate seas just clnvust margata, eimd Ristikheii., 5-5,5 s.. soo. <*-3,0 j., oaiahcm 4 4,7 senti. %f \ % ir 4: gouyaem, 2. dets. 1933, Rt Ons kord öpilasorganlsiitsloonidele. Spilaste osmvstt poliitilistest ühingutest Haridus-fotsiaVllministeeriumi t. ^oolt ton maksma pandud õpilasorganisat sioonide korraldus, mis sisaldab uusi lühendeid ja põhimõtteid õpilasorgamfat u)onibe tegewuses. Nende põhimõtete järele wõib õpilaöte «organisatsioone asutada kirjandm, laulu muusika, spordi, näitelunstl karskuse, kaswatuse, ühistegewuse, oskuste, teaduste ning üldse w r ^sea-rendamise sibte taotlemabel aladel. Kesk-, kutse- ja -täienduskoolide õpi- Xqeb wõiwad asutada omavahelisi organlsatswone nii oma Pooli juures kui ka kooliivalbtsuse piirkonnas Soolidewahelisez ulatuses, kuna algkooli õpilased wõiwad koonduda ringidesse Atniift oma kooli juures. Peale õpilasringide wõib algkoolide juurde aisutada lvoel noorte ringe, mtlle Keelatud. - Wäljaspool õpilaste rmge ja ühinguid wõiwad alaealised õpilased õppenõukogu nõusolekul osa wõtta a i- n u l t ü h e st organisatsioonist. Poliitilistest ja poliitilisi schte taotlewatest orgidest osawõtt alaealistel õpilastel on keelatud. Täisealised õpilased wõiwad. osa wõdta kõigist orgidest, ainult õppenõukogu wõib pedagoogilistel põhjustel seda piirata. Õpilaste Pidude, laagrite la -koosolekute korraldamiseks, millest wõtawad osa mitme kooli ^õpilased, on w«i... la- wõi linnawoli-wa!itsuse luba. pilaste osawõt^ neist üritusist toimud õppenõukogu loal. ülewalwot õpilasorganisatsioonide kui -ka õpilaste töö üle neis organisatsioonides teostawad õppenõukogu,koolijuhataja, wastawad tooli- jv haridusnõuniikud. ülewabwe teostajatel tu liiknwks^ wõiwad olla õpilaste! leb eeskät walwata, et orgid taotleksid weel wäljaspoolt kooli noored kuni 13 ülesseatud eesmärke, ja et nende tegeeluaastani. tvus ei takistaks lkooli- ja õippetegewust. Taani ootab Leedust hobuseid. Kaunas, 30. noivembril- Leedu isaadi? Skandinaavias kirjutas neil ^ Päewil alla 'ko-kkulcppele Taauiga Leedu-Taani kaubandussuhete korralda- -urise kohta wastastikkuse alusel. Selle Pimedus majades» Politsei nõuab määruse täitmist. Linna sundmäärus nõuab, et majade»wabaalaa- 99Ühisabi" ülelinna line korjandus pühap. Puudustkannatajate aitamiseks loodud heategew organisatsioon Uhisabi" algab tänawu oma tegewust pühapäewal ülelinnalise asjade korjandusega. Saadetakse i'aiali üle linna 1000-pealine korjajate wägi 6 orkestri ja weoautoga. Kodanikke palutakse awada mõõdunud aasta eeskujul oma abistaw käsi ja warakult walmis panna pakikene annetustega. Suurem tarwe on jalanõude, riiete, woodi- ja ihupesu järgi. Peale selle leiawad lahket wastuwõttu ka tööriistad, kauemseiswad foibiiairteb jne. Kel pole anda asju, selleüt palutakse rahalist toetust. Möödunudaastane annekajate hea eeskuju leidku ka nüüd tagad notar J. Bergmanni sucallas. Warastatud kraam leiti Riwimäe metsast. m wastu neljapäewa tungisid war male, ta leidis samast weel ühe paki ja gad Nõmmel, Metsa tän. nr. 66 notar ühe korwi, küs peitus hulk pesu, kööginõusid, laste mänguasju ja muud. Wa-«J. Bergmanni elaniketa suwilvsse ja wiisid kaasa suurema hulga Ulitn:esu rastatud asjade läheduses kõndis tund" gust kraami, kokku umbes 500 krooni.mähi uärustes rõiwastes noorinees, gitarr käes. Saladuslik mees kadus wäärtuses. juh- Margad olid toimetanud warastatud kraami Kiwimäe metsa, kust selle leidis sealt juhuslikult läbiminew Nõmmel, Paiste tänawal nr. 13 elutsew Iuulie tumise kohalt enne politsei tulekut.^ ^ Warastatud kraam leiti neljapäewa hommikul, kuid wargus Bergmanni suwilas awastati alles sama päewa kesk- Mägi. Ta mävkaõ männiokste allpu-'päewal. Minnes wargusest politseile nasesse riidesse mähitud pakki. Tundes, teadet wiima, leidis Pr. Bergmann oma selle wastu huwi ja astudes pakile lähe-1 majakraami Politseijaoskonnas ees. rich Sinikaid ja Salme Muhel, August Hallikas ja Linda Welt. Äbiellumisi: Andrei Salza (riikkondsusota) ja Leontine-Wilhelmine Puura, O!af jäljendamist. Puudustkannatajate pere Luiga j^a Emilie Punab, Heinrich-Albert on wäga suur paari wiima se päewa' Klaaw m Ewgenia Sepp, Nikolai Kerk ja jooffül ott registreeritud Aiz bis" > itari L w-n-u j- üle 2000 abipaluja. Surmajuhtumeid: Maie Kull, 1 p. w.; Korjajaid palutakse ilmuda püha Johauna-Amalie-Sophie _. Mickwltz, 77 a. päewa hommikul im 9 font. Ž ^'w P trepikojad ja koridorid, kui wiimaseid kaolgu ^okuloppe järgi aasta esimese sutawad mitme korteri elanikud, Poole kestes Taani ostab Leedust 2500 walgustatud pimeda tulekust kuni kella wakütte, jahikotid õlal. Töölisteater. hobust, -kuna aga Leedu sama aja jook 10-ni, see tähendab ajani, mil on weel tel aga Püsse tuleb seni wähe kasutada, TH^Tallmeister' Kell 6 õhtul koguduse Laupäewal Umbwhu juured" 8 korda, sul ostab Taanist 250 tonni kookosraswu, 65 tonni kalaraswu ja 125 kuna lumel jämste jälgi näha wahe. Wa-' muusika- ja lauluseltsi kontsert-jumalatee- Pühapäewal pacwane tantsuetendus, iva* lahti õuewärawad ja paraaduksed. Mõnel nad j-him-h-d -oww-d fuumnat tai, j«! %uicm. Cfr 5CI). r;» ^S;_, r,.r; r i Esincb koguduse segakoor organist hr. J. unata (Gneg), Duo (menkano), ^umore»r tsementi. loodawad, et siis on enam wormalusi saa- Diskwarti'juhatusel, solistina pr. O. Press- ltschaikvwskt), H-spaan. tants (Rubinsteln), Riigikogu walimised ainult 2 päewa. Riigikogu llldkomisjon jatkas eile tonnl^ poo! kasutatakse n. n. automaat kustutajäid, mis lasewad elektril põleda waid lühikest aega. Kokkuhoiu mõttes on automaatschaltrid küll wäga head ja majaelanikke teeniwad päris hästi treppide walgustamisel. Kui aga juhtub majja tulema pimedal... ^ '. *-..v ajal wõõras inimene, kes ei leia automaatlch»-> asukohta ja h-ttab lsiiiaudii liiku- LT r Ä '% LUUtfi Wfä ma tunbmatul trepil, siis juia h. kõneleb haäletamisaja kestwusest. taomt m ^ Seni teatawasti kõik meie walimi- wõib kaotada waid pärast kella 10 õhtul, fed ja.. rahu^metused on kestnud Enne seda peawad koridorid olema walkolm päewa. Rüüd aga Üldkomtsjon gustatud pidewalt. leidis, et on küllalt lahest päewast. WaStutuS treppide ja kodade walgustapost, mis awaldub k»lm-?s.w-lis s "!>«pusul l n b m l m nlku õlule Tuleks wabaneda Jda-Euroopa tem > hääletamises," arwasid ettepaneku tegijad. Lääneeuroopa suurriikides igal pool jõutakse hääled ära anda ühe päewaga. Meil ätti 3 päewa pealt 1 peale üleminek oleks liiga julge, kuid kahest päewast peaks meilgi jatkuma. Omawalitsuste walimised on ka seni 2 päewaga läbi wiidud. Kahepäewane hääletamisaeg oleks maksew edaspidi kõigi walimiste ja rahwahääletuste kohta. Walimiste esimene päew peab olema pühapäewal, teine esmaspäewal. Tööd eraaeroöroomil. Eraaerodroomil angaari ehitamisel jõuti teisipäewal neljanda sarika püstitamiseni. waärnähete puhul eeskätt temale koosta> takse protokoll. Wiimasel ajal politsei on asunud hoolikalt kontrollima majade määrustepärast walgustamist. Skautide ja gaidide emapiiew 2. ja 3. detsembril s. tu 2. dets. kl. 6 õht. Toomkirikus on emapäewa jumalateenistus, kus jutlustab malewa õpetaja Paul KuusU. 3. dets. kl. 6 õht. reaalkooli ruumides emadepäewa pühitsemine. Esmaspäewa pnhu>l on Tallinna skautide malewa Poolt wälja antud nägus 64 lhk. album Skaudid, pakkudes ulewaatlikku Pilti skautlusest. Pühapäewa hommikul awatakse Eesti Punase - Rist! ruumes skaut- ja gaidtõõde näitus, mis jääb awatuks ka esmaspäswal. Kõiki skaute palub mvsewa juhatus il M neid sarikaid tuleb üldse 11, siis loodejooksul. muda 3. detsembril kl. kolmweemnd b p. l. reaalkooli. Wauemaid skaute palutakse pü takse nad üles seada jaanuarikuu bapäewa hommikul kl. 9 ilmuda kontserti Angaari ehitamisega loodbta»kse lopme jou- ^ ^ wõtta osa ühisabi korjandusest, da 1. maiks. Praegu on ehiwse juures 35 töölist. Angaar tuleb 32X45 mtr. põ- -randapinnaga ja läheb maksma eelarwe jarele 3 miljonit senti. Temasse mahub 4 6 lennukit, olem-des lennuki tüüpidest. Lennuwälja angaari juures on ühtlast teedeministeerium hakanud ehitama lennuwälja administratsiooni hoonet, mis läheb maksma 1,8 milj. senti. Siin oi ole wundamündist kaugemale jõutud. Tallinna fondibörsi kursisedel London, New York Berliin Helsingi StokholM Kopenhaagen Oslo Riia Kauna? Amsterdam Variis Zürick Brüssel Milano Warssaw Praaha Miin Budapest Danzig Moskwa 1. detsembril a C Tallinna haiglate minewikust. Psihapäewal, 3. dets. kell 11 e. l. korraldab Tallinna ajaloo selts raekoja saalis järjekordse ettekandekoosoleku. Päewakorras on sedapuhku kaks ettekannet: haridusesotsiaalministeeriumi direktorilt G. Neylt «Muinsuskaitse ülesannetest ja korraldustest Eestis" ja linnawolinik O. Kiimannilt Tallinna wanemate haiglate, eriti Jaani haigla ajaloost". Ettekannetele järgnewad läbirääkimised. Sissepääs kõigile waba. Res maksujõuetud? Laupäewal tulewad Tallinna-Haapsalu rahukogus arutusele Jaan Habichti, Johan Verneri, Julius Johannsoni, Wikwr Malmi, Anton Trummi, Meyer ja Sawei Goldmannrde, ning Julius Renteri nmlsujõuetuks tunnistamise asjad. Oõwalwe apteekide?. Läupäew wastu pühapäewa. E. Gnadeberg ja T. Leydeni apteek, S. Karja tün. nr. 4. Tel Ä. Jõksi apteek, Paldiski mnt. nr. 2. Tel Lmnaapteek. Krediitpanga majas. Tel ja PelgulinnaS, Telliskiwi tän. nr. 40. Tel H. Mikheimi apteek, S. Tarw mnt. nr. 45. Tel Kõik apteegid on awatud hommikul kella g kuni õhtu kella 8-ni. Tallinna ühise haiaekas a apteek, Estonia puiestee nr. 23. Tel , on awatud igal õõl. - Walwepunkt haigekassa ambulatooriumis, S, Tatari 15. Teles. 464M sertsaali, kust pärast aktust salkadesse jagunetakse ja laiali siirdutakse annetajäid üles otsima. Enne seda instrueeritakse korjajaid ja antakse wälja korjanduslehed. Uaubanöus-tööstuskoja liikmeks saanud J. Reinthal palub meid teatada, et ta pole mitte Laenu Panga direktor, waid nõukogu liige. Lühikesed teated. Janesekktid ootawad jäneseid. Linna lä heduse metsades wõib giga koju tulla. Haridus»sotsiaalminister Kann sõitis neljapäewa õhtuse rongiga Tartu, et osa wõtta Tartu ülikooli iseseiswuseaegse tegewuse 15. aastapäewast. Kurna metsas rüüstati Ilupuib. Kurna metsawahid teatasid, - ot Kurna metsas on okstest paljaks tehtub 16 ilu- ja hõbekuus- Armastatud jlaulja.m?a on oma lahkumisotendussks walinud Golmod Fausti", nlilles ta Maiga ret ena saamu tanud pika rea hiilgawaid ja ausalt teenitud kunstilisi wõi te. Nimiosa laulab Martin Taras. Mesistona esineb Bernhard Hansen, peale selle kaaaegewad: H. Teder, K. Wiitvl, J. Tamm, J. Willard j. t. Latvastus: Hanno KompuZ, muusikajuht: Raimund Kull, tantsud: Rahel Olbrei, dekoratsioonid: Aleks. Tuurand, kostüümid: Natalie Mey. Pühapäewal Mootorpruut". ia^eja Nikolski 33 a. w.; Charlotte Grümr, Pühapämval päemaseks etenduseks Eisemanni lõbua, naljaküllane, meeleolukas nemna Jachobson, 61 a. w.; Ekaterina Kashan, neiuna Pihlakas, 82 a. w.; Joosep operett D!votvvpruu.t". Bernstein 55 a. w.; Helja Kuusik 15 a. w.; Salongis ja kongis". Hans yans Maurer 787ö a. w>: a. w.: Aleksander ^elanoer Karing zmrmg WlW^a õhtul erakorralise?. Hugo neiuna Salin (Poola wabõriigi riikkond i,.»u?m.^ i..gis ia kongis" alandaitud hindadega. lane); Rudolf Treder 72 a. wana. püha-tvaimu kirik. Laupäewal, 2. dets. 1. adwcndi eelõhtul kirikus muusikaline wesper ühes palwetoe> Wanda Werminska wõõrusetcnduscd. WarSsawi ooperiprimadonna Wanda Werminska, kes tulewal nädalal Estv» nias esineb Karmanis" ja ToScaö", on särawamaid lawatähti, keda nähtud Tallin- nistusega. _ Kaastegewad õp. Th. Tall> meister. Organist P. Pressnikoss ja solis- ^ uas. Schaljapin, kellega koos ta mitmel putina esineb hr. G. Gelts (bratsckc). AlguS; jjui esinenud, ütleb: Poola wõib uhke olla, kell 6 õhtul. Pühapäewal, 3. dets. 1. Kr. et omab laulja, -nagu on Werminska." nikosf. Orelil hr. P. Pressnikoss. Loeng ko- Maskitants (Jaap Kool), Karnewali vpigudusesaalis 6. dets. kell 7 vht. Prot. uhin- > soode (Grieg), Walss (LeseNzky), Mars^ gn wrraldusel. Laupäewal 9. dets. kell g ( w*hw?s«i), 6 8 >takk (Lowine). Gon dolore õht. NMKU. poisteosakonna aastapäewa ^ (Kaiinnikow), Külarütnne (Waarmann) jne. jumalate-enistus. Ristitud: Harry Müller. Adu Altmann. Ülo Olberg. Uno Jakobson. Tiio Uak. Peedu Ojamaa. Saida Grünberg. Jwar Teppan. Kihlatud: Paul Hein ja Elsriede Haawel. Hans Näppo ja Alma Tell. Jakob Mõttus ke. Jälgede järele on mindud ühte lähedal- ja Jeuny Kangro. Nikolai Gorbaschew ja asuwasje tallu, kus on leitud kuuseoksi. Ta- Leida Kleiius. Jaan Krupp ja _ Miralda luperenaine kaupleb^ tllrul okstega.' Metsa- ^ Johannes Wolf sa Alide Lind- wahid ui--,-/# teda. kodust... v r-'t. ei '. leidnud. strom. Hinrik Arnold SliS Rattas Sand on ja nad Adele ia Alma ' ^isu. Lmnaks läinud temale turule järele ja seal selgus, et ilupuudelt rõõwitud oksad cm kaubana laotud «lhwa silma ette. Politseid aga met«laulatatud: Erich Hellermann ja Liise Janig. Aleksander Kaamann ja Glaima 'eekaln. Richard Zander ja Annette Nabi. August Klapp ja Ella Puunik. Arnold Ehl«Algus kell 3 päewal. Pühapäewa õhtul Kui wahesei-nad langewad". Kaastegewad: Olly Teetsow^ (küla- -lisena), Anna Tamm, Lency Römmer, Eduard Lonlbsrg (külaliseim), Ruts Bauniann, AlaHander TeetMv, Aleksa-ndsT Johanson, Robert Alamaa, Oskar Põlla jne. ÜEAUTG segakoori kontsert Estonias. Solistidena esinewad Ida Aaw-Loo ja M«rtin Taras. Pühapäewal, 3. detsombril?. a. korraldab ÜENÜTO segakoor Estonia kontsertsaalis oma sügisese kontserdid /helilooja Ewald,-wahid kohale tuua ei I-anud, Sinna u Salme'Kalk. Rudols ärnraos M'"'ÄÄÖÄ^touTiSot llts-iiaoskonnai (eletatub, et protokoll lool. grnilie MlMS. Eduard Rommot ja ISe-olcivai h»»»!»! 01, paiiunud Õige lun. tatag. wargusekohal. W.. SJlactuö. MnriA Karl Mrai Tedlous, la 67»a. für?<ti»n aaa Scheube <=rfw, i,0 cvnnt«h Tran Trn 54-a. ' Jwar mõnusa naudingu. Erdii olawust on aga Sch^ube 70-a. Joosep^Trau^i-l-a. Jwar tanud Ida Aaw-Loo ja Martin Tarase esinemine nimetatud kontserdil, kus nad esmakordselt «pealinnas esinewad duetiga. Kontsertkawwa noorsoolased on wõtnud eesti, wene, Poola, ttschehhi ja itaalia helitõid. Teppan 1 kuu ja 17 p. Rido Maripuu VL-a. 29. nowembrist jookseb kino Gloria Pa-. Jakob Salmann 56-a., Liisa Hiob 53-a. laee's" helifilm 2 paewa armastust ja' Eduard Jaason 42-a. ChristÄ Juhkam -kättemaksu", peaosades wõluw Brigitte' 25-aastane. Helm, Gnstav Gründgens, Kurt Wespermann, Jakob Tiedke j. t.. Lawastaia Joh. Tallinna turg Meyer on siin meisterlikult toonud linale 1. detsembril a. Pariisi luksusliku seltskonnaelu seiklusi. Wastu talwet täieneb puuturg iga Päemaga enam ja enam. Hulgaliselt on maa- Südmnstik kandub metsikute Püreneideni ja Enrvopa kuurortidesse, kusjuures waheldub hulk ilusaid wäljawaateid. kuuseokstega. Luirad maksawad 10 senti mehi turule tulnud puudega, luudadega ja tükk, puud 3,& 5,5 krooni koorem, wastawalt puuliigile ja koorma suurusele. Ka Kino Modern'is" helifilm Meile naeratas õnn" Norma Sheareri ja Frederic March peaosades. See on dramaatiline wäikesed kuused, milledest 10 senti küsitakse, armulugu, mis kisub waatlejat kaasa elama, kannatama ja andestama. Nagu elu Kaladest on täna rohkesti wärskeid leiawad ostjaid. ' seda ise oskab kajastada, nii on selles silmis räimi, suure pakkumise tõttu on nende hind kuulsuste mäng, loomutruult suutnud tõlgitseoa kõike seda ekraanil. sendiga kätte. Kilude hind püsib endiselt ka tublisti langenud,kilo saab juba kõrgel, kilo maksab 33 senti. Odawad on perekonnaseisumuuteid. weel ahwenad, kilost küsitakse senti. Registreeritud Tallinna linna perekonnaseisuametismel Teiste kalade hind püsib pea endise! tase- ^.c,»» mn,. Terawiljasaadused. Neljakiloline Ziand-Madeleine Püsso, Mate rukkileib maksab 50 senti, kahekiloline ruk- ) r^-i?0»ui kileib 25 senti, kahekilolise peenleiwa hin Mai R^sa (rllkkondsuseta), Reet Karu, spnti. fnfipfilnfine ksoik malfal Semjonow Woniba Moskalew,^ Iltno Semper. ^' lit^r, ljerneb maksawad senti liiter.,, m t.. Piimasaadu ed. Puttwoi kilo mak- Abicllumissoowe: Woldemar Woõl ia.^b senti, meiereiwõi kilo hin. Friedolni Tomoerg. August Nõel m S»tT- j naf3 on ieo-170 senti, kohupiim maksab ltz dor Kiider ja Anastasia Nae- 30 fenti Iil0 5apnI(J0C 100_110 jentl fü0> mi wlb i ia(fmlrttirt juustud sordi järele maksawad BowwA^Va Nan^Ol! > piw- -M r ma-i-b f. ters ja Ludmilla Raps, Tõnis Reins fal..? «,1?^ c ^ - Emilie Tanel, Karl Leichter ja Alma Rein- j maksab 20^5 senti, tukttvlisi oste. haus, Rupert Steinsels ja Johanna Grif- \ maksawad õunad 3 10 senti tukk, pähkleid ftl, Anton Mühlbach ja Annetbe.Maria! on tanawu rohkesti, Ititrt hinnaks on 30-; Nurm, Albert.Ferdinad Mäepea ja Linda 35 senti. Jõhwikad maksawad 8 10 senti Mets, Herbert-Ottomar Malter ja Elena- liiter. Marie Paal,?laan Tederson ja Amalie Amanda Mättuas, Aleksander Kraaw ja Johnna Subba, Johannes Soome ja Johanna Maia Siirmann, Leonhard-Fried- LUmpvoiZe välimusega, selge väljarääki misega, korralikust perekonnast, haritud noormehed Ja preilid» Tallinnast, vanadus 21 io aos at, saavad lasuta lavakunsti M Ametisolek ei takista. Lühike euookirjeldus ja päevapilt saa'a kun; 5. dets. Pakk. s»lt. BKunstiteater".- Estonia" teater.,/faust" Olga Krull-Mikki lahkumiseteuduseks. Ooperilauljanna Olga Krull-Mikik, kes tegelikult juba läinud hooajal jäi tealtritööst eemale, lõpetab selle täna nii õclda wormilikult. See ei ole tingitud sel niääral lugupeetud lauljanna töõwõime kahanemisest, kui meie wäikese maa kurbadest omapärasustest, mis ervti ooperi lawal ka headele jõududole wämaldawad märksa lühema ulatusega tegewusaja, kui see mõeldaw oleks mujal. Olga Krull-Mikkiga kaotab Estonia" ooper ühe oma silmapaistwamaid ja teeuerikkamaid jõudusid, ja Eötonia" tegelas- -kõnd ühe oina süm^atlikumaid, armastatumaid kaastegelast, Purustatud reieluuga mees raudtee ääres. Ööl wastu reedet kella 3 ajal teatati raudteepolitseile Tallinna jaamas, et Lilleküla peatuskoha juures raudtee tammi kõrwal lamab tundmatu mees. Arwatawasti on tegemist joobnuga. Kohale läinud politseinik tahtis lamajat arestimajja paigutada, kuid seal selgu?, et mehe wasciku jalaga ei ole kõik korras, ta ise kaebas walude üle reies. Kutsuti kohale Punase Risti auto ja transporteeriti mees haigemajja. Arst konstateeris wasaku reieluu murdu ja tunnistas wigastuse raskeks. Isiku selgitamisel tuli ilmsiks, et see on Tallinnas, Falkpargi tän. nr. 24 elutsew Heinrich Kalmus, 38 aastat wana. Ta jutustas, et kõndides joobnult raudteetammil, ta kukkunud sealt alla. Tulikahju Dianas". Neljapäewa õhtul kella 9 paiku plahwatas põlema kinosilm Tallinnas., Kopli tanawal kino Dianas". Mehaanik Malter Spuka, 24 aastat wana, kes õnnetuse silmapilgul aparaadi juures wiibis, sai näkku ja kätele tulihaawu. Häwinenud silm oli tulekahju wastu kindlustatud kr. eest. ühenduses plahwatusega oli kino sunnitud etendust sel õhtul katkestama. Laps lastekodu ukse taga. Neljapäewa! kella 5 paiku õhtul toodi Nõmmel rinnalaste kodu ukse taha umbes ühekuine laps. Noor mahajäetud kodanik oli kehwas riietuses. Arwatakse, et lapse tõi sinna timdmatu naisterahwas, kes käis samal paewal oma last rinnalaste kodusse pakkumas. Wastutam toimetaja T. T o ttt p. O.-ii. Waba Maa" kirjastus, za trükk.

8 V* \\r. \ 1! ' * tti \»k 8,,W ava Maa" Laupäew, 2. dets Nr. 283, UUDIS! Xrimehed - jällemüülad I laiusid trükist ŠCStl Illlliztlllllelt algupäraseid idulu ia uue-aasta post-» visiitkaardid Suur valik, üle saja mustri. Ilus, maitserikas töö, mitmevärvitrükis, heal, paksul kartonil. Iäl1emli?i}ate1e sood«ad hinnad! Rutake tellimlstega. K-ii. Rahvaülikooli kauplused 1 allinnas, Harju tn. 48, kõnetr , Jaani t. 6, kõnetr rrim i:i i i!t i:i ii:f i i;i i iii itiitiniitiiiiiii nn iii miilil n nin iiiiiiiiii.tii.imiiiiiui.i;! M i iüiimii iü i iiimi t tj i ii i f i REEDEL ILMUS UJUDE 6ÜHHMTIKA Hr. 5 WliHliillB^' ftl BWBBHBW BMfflMWBBffMHHMBMBMBBIWBMI Selle mõistatuslehe sisu täius ja mitmekesisus ÜLLftT&B TEID Auhinnad sularahas SIngcrIltfc< ja koloniaalkaupl. fi. Vildtag'ilt. Klaasnõude kaupl. Haarmannilt kristallvaas ja palju muud. AJUDE GUM ASTSKAS" ON PALJU UUDIST. e iiiiiniiiiiiintiiiiiriririiiimiriiiiiiiiiiiiiiniiiitiiiriiiiiiiiiiiriiiiiiiiiiniiriiiiirtiiirrtitinihirririirii Üürile anda: korras valged, mitmesu guses suuruses tööstusruumsd ühenduses auru, vee ja. elektrivoolu varustamisega, V O L T A" Soo tän. 27. Tel Riigi metsatööstus müüb tarvitajaile Igat seltsi küttepuid: 1) Vaguni Viisi Tallinna laia- >a kilsaroooalise jaamades ning teeharudel, samuti ka Nõmme, lärve ja Ülemiste jaamades hinnaga franko vagun kased 75 sm. pik adkr. 4,70 ruumimcetr. ehk Kr.14,10 4 j.m. >» 50 99» 4,80 5,»» 9,60 lepad 75 9» * 3,30 4 9,90 ~ m * 50 j, v 3,40 n jf 6,80 0 okaspuud 75, 3,10, 9,30 haavad 75,. 2,60.» Iraikap. 75.»» 2,40» 7,20, 2) väiksel arvul: a) laost Tallinna lauatehase juures Küti i (tel ) Kr. 4,90 2,50 ruumimeetrist (vastavalt sortidele); b) Tallinna laualehases lauaservadest ja -pindadest val mistatud kuivi rimupuid suurel ja väiksel arvul hinnaga Kr. 1,30 1,40 ruumimeetrist. 3) Raudteejaamades kus laod olemas suurel ja väik sel arvul hindadega Kr. 3,80 l,c0 ruumimeetrist (vas tavalt sortidele, headusele ja asukohale). MUQk väiksel arvul Tallinna lauatehase iuures sünnib kohapeal laos, kuna vaguni vii<-i telümislega pöörata Riigi metsatööstusse Kalkpargi t. 4. (tel ja ) kust ka lähemaid teateid müüdavate puude ning nende hin dade kohta saab. ^ Raudteejaamades asuvale puude ostmiseks palutakse pöörata Riigi metsatööstuse ehk kohapste metsaülemate poole. Riigi metsatööstus. VÕRU 2. jaoskonna rahukohtunik, tsiviilkohtup. sead 1967, , 2079 ja Balti erasead põhjal ja Artur Tanni palvel kutiub se'lega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel jne. nõudmisi, õigusi ja vaielusi on 15. juulil a. Kärgula vallas surnud Ann Andrese tütar K a r o testamendi vastu, mis on tehtud juulil 1926 aastal ja avatud avalikul kohluistungil 25. oktoobril a, kui ka tema päranduse kohta, omi õi gusi, vaielusi ja nõudmisi rahukohtunikule üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas", hoiatusega, ei kõik õigel ajal ülesandmata jäetud nõudmised, Õigused ja vaielused kustunuleks ja testament seadusejõusse astunuks tunnustatakse. 11. novembril a. Nr 253. Rahukohtunik: (allkiri)'. SekretRr: X&Ukirii, Pühap. 3. dets. Börsisaalis Riia tuntud inimhinge uurija Ja närviarst Dr. mcd. Hax Höller kõneleb saksa keeles..praktiline inimese tundmine la Hinda mine kutseelus" kinofilmiga ekraanil..kuldas uuritakse Ini mese andekust". Seda filmi, mis on üles võetud dr. med. M. Mölleri isiklikul juhatusel, näida takse Tallinnas ainult sellel loengul. Dr. E. Kirschenberg kõne leb eesti keeles Närviline Iseloom Ja ebaõnn kutseelus. Algus kell 8 Õhtul. Pääsmed 2 krooni kuni 50 senti > (õpilastele 25 s.) eelmüügil Esto - Muusikas Viru tan. BrigHte Kelm oma uusimas helifilmis 2 pöeun armastust Ja kättemaksu. Maailma helfnädala» ringvaade Dr. Horry Dreyer Naha-, põle- ja suguhaigused Viru , tel (Singeri kpl. majas). Vostuv. kella 10 1 ja 5 8. Laupäeval, 2. detsembril kell %S õhtul. «Estonia" teatri ooperilaul jaima OLGA KRULL-MIKK-i 20-a. lavategevuse juubeli ja ja lahkumisctenduseks JöllSt" ühes «Valourgi ööga" Ch. Gounod ooper 5 vaat. Külalisena kaastegev Faust osas Martin Taras. Pühapäeval, 3. detsembril kell p korda alandatud hindadega..mootorpruiit" (Kass korvis) Michael Eisemanni opereti 3 vaatuses, 4 pildis. Pääsetähed Kr s. Kell *A8 õhtuj. ainukordselt (14. korda) alandatud hindadega. «Salongis Ja kongis" Hugo Raudsepa komöödia 3 vaat. Külalisena kaasategev Jo hanna osas Els Vaarmann Pääsetähed 1 kr. kuni 10*8. Eesli-Soome-Ungari Lill Tallinna Meestelaulu Selts Kolmap. 6 dets. k.8õht. ESTONIA KONTSERTSAALIS SOOME Vabariigi aastapäeva puhul RontserfaKtns Esinevad prl. Aino Vuo'rjokii sopran), prof. L. Ket unen (ees'ik. kõne) ja Tall. Meestelaulu Seltsi koor prof. Topmani juhatusel Pääset.: s, Õpil. ja kaitseväel 35 s. müügil Estonia kassas mm I tj 0 EŠÕ] uõj3 Anny Andra ülilõbusas filmis 1 *< Nädalringvaade ia,{pariisi võlud". Tallinna Linnateenilnte Meeskoor Laup., 2. dets a. tütarlaste kommertskoolis, Jaani t 13 Luulude õhtu. Juhatab: G. Ernesaks. Kaastegevad: E. Avesson (klaver), E. Kärisen (tenor). Algus kell 20. Südalinnas, käidavas kohas täiesti remonteeritud boroo - ruam eriti sobiv advokaadile soodsa hinna eest kohe välja üürida. Küsida V. Karja 3 3, IIkord telefon Elan nüüd V. Roosikrantsi 5 B. (Kave vastas) Dr. H. ROSSNAN Kt, 4 5. Tel Parimaks jtthunilks on Eesti Kirjanduse Seltsi perioodilised väljaanded aasta tellimised erakordsete preemiatega! TTöJirlllC Populaarteaduslik -seeria, III aastakäik. Käsitab I-«ICIY * üclillts tänapäeva tahtsamiid i-üsimus igale huvitaval ja arusaadaval kujul. Autoriteks peamiselt eesti omad teadlased. Aastas 12 üle sajolcheküljelist raamatut, rohkete piltidega. Hind üksikmüügil ä 1 kroon, ette tellides 9 krooni aastakäik. Suurmeeste elulood jõulisemate esindajate elu võitlusi ja suursaavutisi elaval ja kõiki kaasahaaraval kujul. Aastas 6 umbes 150-lcheküljel st raamatut piltidega. Hind üksikmüügil ä 1 kroon 50 senti, ette tellides 7 kr 50 s. aastakäik. Focfl fflll*l inrilic Kirjanduslik kuukiri. XXVIII aastakäik. l\ll JullUUo Artiklid kirjanduse, keele, ajaloo, rahvaluule, jne. a'adclt, uute rapmniute arvustised, kaasandena täielik ilmuvale Eesti raamatute üidnimestik". Aistas 12 numbrit k lk., piltidega. Üksiknumber 50 s>, aastakäik 5 krooni. Preemiaid saavad.tellijad Kuni 5. detsembrini kahekordses tellimissummas ja kuni 24. detsembrini ühekordses tellimissummas. Kõigi kolme väljaande korraga tellijaile väärtuslik eripreemia! Preemiateks antavate raamatute nimestik on avaldatud.postimehes", Päeva ehes* ja Vaba Sõnas" 12. novembril,..õpetajate Lehes" 18. nov., «Vaba Maas4 19. novembril ja Päevalehes" 20. novembril. Nimestikke saab ka Eesti Kirjanduse Seltsilt. Preemiateks valitud raamatute nimestik luleb saata Eesti Kirjanduse Selts ifj ja tellitavate aastakäikude hind ühes 75 sendiga iga aastakäigu prerm araamatute yäliaandmise ia saatekuludeks sisse maksta Eesti Kirjanduse posti jooksvale arvele nr Eesti Kirjanduse Selts Tartus. Suurturg 12, telefon 6*01. km "" tapa PakkudCS Ci k0hku w si raskuse^..perekonnälehes", mis sisaldab veel palju uut ja huvitavat. Nii leiate selles numbris veel 3 SIRELIPÕÕSAD KESKÖINE DUELL SALAKUULAJA ESKIMO KULD HOLLYWOODI TAHT ÕNW NURGA TAGA SUUSARETK ine jnc Parimaks sõbraks igavail sügise- ja talveõhtuil on! «Perekonnaleht". Prseso viimane oe$ tellida 1. detseindrlst.» Kunekna la pikema ala tellijaile maksuta PerekonnnieM". ainult 10-senti. Tellides 3 kuuks 1 kr. 30 senh\. Jõululaat mwtk on 5. ja 6. detsembril. Linnavalitsus. 2m?V20H tsivülkohtup. seaduse SÄut \ndusf koh,a «' is? gusi kuiie kuu kes.cl, arvates selle kuulutuse ilnuimict» paevast Hngi Teatajas", rahukohtunikule üles andma hoia!s\^vastfs,d korral kõik ülesandmata õigäa'nõud mised kustunuteks tunnustatakse. ^ a nouü 10. novembril a. Nr Rahukohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Kuuautus. 55 1%?a20ninu S^7Sa'm«oh,t"nlk tsivülkohtup. sead. ke1k-?kui^pä^l vä'"' ZU. on tehtud 6. dets 1932? '»Uj,est cn^ vastu, mis 3. novembril 1Q«V i? i" 1. avalud avalikul kohtuistungil õitmsi v?s c } k-a- lcma päranduse kohta, - omi kuue ku, kiatn i 31 rahukohlur,ikulc Üles andma päevast R Pi»ar u "s, sc,,c kulutuse ilmumise ülesmdmnh, P» a l -,af!' h5ia,use^a' ct kõik 0'gcl aial nuteks St J? ""udmised, õigused ia vaielused kustunmeks ia testament seadusjõusse astunuks tunnustatakse. 10. novembril 1933 a. Nr Rahukohtunik: (allkiri). Sekretär; Iallklri) Ssltttittii VM lfinca nr. 58, Talli»..» ftöneiunnib kella 10 1 Peatoimetaja telefon nr. PäewauudiZte osakond Kaugekõned Toimewse üldine Maiandusteated Kohalikud sõnumid Trükikoda Telefonid erakorterites: Peatoimetajal nr. Päevauudiste osak. juh. w Ärijuhil, Kontor kuulutuste ja tellir Olewiste kirikut). Tel ÄrijuhatuZ (tel ) jl nr , teisel korral. ^ Tellimised telefon 449^ Nr. 284 (49: Vonz Balti sakslaste Saksa walitsusj Balti-Saksa partei tase hitlerlaste poolt on praegus ajakirjanduses elamaks sest see on esimene juhus, riiklik partei teises riigi! maksma pannud. Eriti on witawd Läti lehed, kus iln trükid Eesti lehtede kirjutus lis-saksa lehed terwitawat Balti-Saksa erakonnas wac Huwitawamad on neist Bj ja Rig. Rundschau" kirjus Saksa walitsuse häälekandja geblatt" kirjutab pöördel Balti^ konnas Eestis:.Möödunud puhapaewal tes saksluse poliitilises juhatuses kursiwahetus. Peeti Caksa-Baltil korralist saadikutepaewa, millel [ waks senise parteijuhatuse tax ja waliti uus parteijuhatus. Caksa-Balti partei uueks esim^ kaaluma haälcenamuscga Eestil wussotsialiftliku liikumise juhi meister Viktor von zur Mühl^ Neil walimistel on palju si sus, kui see esimesel silmapilgus ta. Saksa-Balli partei Eestis nult Eesti saksluse ainuke polll nisatfioon, waid puhtpoliitilis wal on ta ülesandeks juhtida rahwusrühma eluawaldusi lõj Tõsiasi, et Saksa-Balti pai nüüd täielikult on rahwussots tes, pakub kindlustust selleks, kõikidel aladel, nagu näiteks asustuspoliitika, sotsiaalpoliitill tiiwsemat tegewust arendatakse^ Parast walimisi wõttis uus peekoni hind U 3 senti kiloli Hinnad kalduwad li «emisele. Laupaew, uute peekoni hint mise paew osutus peekoni kaswe wemaks päewaks: hind langes lott. Peekonsigade noteerimil laup. 2. dets. määras jargms maksu hinnad aja kohta sort raskuse järele 61, 56 kilo. 2. sort 56, 52 ja 48 senti kilo! Langust põhjustas köigepcas Türgi föprus Aõigi Daltani riikidega all Türgi wansminister Nushdyj u«. Pildil: Türgi wälismimsq walismimster Js :